NAÝRYZBAI QAJY TAǴANULY BAS MÚFTI BOLYP SAILANDY (FOTO)
Búgin Astana qalasynda ótken Qazaqstan musylmandarynyń H Quryltaıynda QMDB Tóraǵasy, Bas múftı laýazymyna Naýryzbaı qajy Taǵanulynyń kandıdatýrasy usynyldy.
Quryltaıǵa jınalǵan 300-ge jýyq delegat osy kandıdatýraǵa biraýyzdan daýys berip, qoldaý kórsetip, Naýryzbaı qajy Taǵanulyn Bas múftı laýazymyna qaıta saılady.
QMDB Tóraǵasy, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly jýrnalısterge bergen suhbatynda: «Quryltaıǵa elimizdiń ár oblysynan kelgen 300-ge jýyq delegat meniń kandıdatýrama daýys berip, senim bildirip, Bas múftı laýazymyna qaıta saılady. Bul senimdi abyroımen aqtaýǵa bar kúsh-jigerimdi jumsaımyn. Josparlap otyrǵan birqatar jumystarymyz bar. Máselen, aldaǵy 2025 jyly Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń derbes múftııat bolyp qurylǵanyna 35 jyl tolady. Mereıtoı aıasynda jospardaǵy kóptegen ıgi isterdi jurt bolyp jumylyp, halyq bolyp birigip atqarýǵa barshańyzdy shaqyramyn» dedi.
Aıta keteıik, Naýryzbaı qajy Taǵanuly QMDB Tóraǵasy, Bas múftı laýazymyna ekinshi ret saılanyp otyr.
NAÝRYZBAI QAJY TAǴANULY ÓTPENOV
1977 jyldyń 13 naýryzynda dúnıege kelgen.
Bilimi:
1993-1997 jyldary Tashkent q. «Imam Ál-Buharı» atyndaǵy Islam ınstıtýtynda oqyp joǵarǵy dinı bilim alǵan.
1999-2001 jyldary QMDB janyndaǵy Islam ınstıtýtynda oqyǵan.
2009 jyly Mysyr Arab Respýblıkasynda dinı bilimin jetildirgen.
2010 jyly Abaı atyndaǵy Almaty Memlekettik ýnıversıtetiniń «Tarıh» mamandyǵy boıynsha syrttaı oqyp, joǵarǵy bilim alǵan.
2011-2013 jyldary atalǵan ýnıversıtettiń «Dintaný» mamandyǵy boıynsha magıstratýrasyn bitirgen.
2017-2020 jyldary «Nur-Múbarak» Egıpet ıslam mádenıeti ýnıversıtetinde «Islamtaný» mamandyǵy boıynsha PhD doktor dárejesin qorǵady.
Eńbek joly:
1997-2006 jyldary Respýblıkamyzdyń túrli meshitterinde ımamdyq qyzmetterdi atqarýmen eńbek jolyn bastaǵan.
2006-2011 jyldary QMDB-nyń Qaraǵandy óńirindegi ókili, Qaraǵandy qalalyq №1 ortalyq meshitiniń Bas ımamy.
2011-2013 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Din isteri agenttiginiń Dinı birlestiktermen baılanys jónindegi basqarmanyń Bas sarapshysy.
2013-2018 jyldary QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, QMDB-nyń Astana qalasy boıynsha ókili, «Nur Astana» ortalyq meshitiniń Bas ımamy.
2018 jyldyń shilde-qazan aılary QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, QMDB-nyń Túrkistan qalasyndaǵy keńse basshysy, Túrkistan oblysy boıynsha ókil ımamy.
2018 jyldyń qazan aıynan bastap QMDB tóraǵasynyń birinshi orynbasary, naıb múftı, QMDB-nyń Astana qalasy boıynsha ókili, Respýblıkalyq «Áziret Sultan» meshitiniń Bas ımamy.
2020 jyldyń 7 aqpanynda elordasy Astanada ótken Qazaqstan musylmandarynyń kezekten tys IH quryltaıynda Bas múftı bolyp saılandy.
2024 jyldyń 26 jeltoqsanynda Qazaqstan musylmandarynyń H Quryltaıynda QMDB Tóraǵasy, Bas múftı laýazymyna qaıta saılandy.
Eńbek jolyndaǵy jetistikteri:
Naýryzbaı qajy Taǵanulynyń basshylyǵymen 2002-2005 jj. qurylys jumystary sátti júrgizilip, Aıagóz qalasyndaǵy ortalyq meshit pen Jańaaýyl meshiti ashyldy. 2010-2011 jj Qaraǵandy qalasyndaǵy ortalyq meshittiń qurylysyna úles qosty. Qaraǵandy oblysynda «Sulý álem», «Nurly minber», «Juldyzdy gol» jobalaryn júzege asyrdy. Respýblıkalyq BAQ-ta jarııalanǵan dinı-rýhanı-tanymdyq maqalalardyń, sondaı-aq «Úmit sáýlesi», «Mazhabsyzben suhbat» kitaptarynyń avtory, sonymen qatar, onyń jetekshiligimen kelesi kitaptar jaryq kórgen: «Izbrannyı ız tafsırov» tórt tomdyq, eki tilde; «Ihsan – rýhanı tárbıeniń negizi» eki tilde; «Tolyq Adam»; «Qazaqstandaǵy ıslam tarıhy» jáne «Patýalar jınaǵy» kitabynyń úshinshi jınaǵy. Túrki memleketteriniń «Múftıler alqasy» jobasynyń bastamashysy ári jetekshisi.
Marapattary:
«Parasat» jáne «Qurmet» ordenderimen marapattalǵan, sondaı-aq, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Qurmet gramotasymen marapattalǵan. Aıagóz jáne Túlkibas aýdandarynyń qurmetti azamaty, Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdiginiń 20, 25, 30 jyldyǵy medaldarynyń ıegeri. «Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 25 jyldyǵy» jáne «QMDB-nyń 30 jyldyǵy» mereıtoılyq medaldarynyń ıegeri. Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan ýnıversıtetiniń Ǵylymı keńesi, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıtetiniń Ǵylymı keńesi, Qoja Ahmed Iassaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń Ǵylymı keńesiniń sheshimimen «Qurmetti professor» ataǵy berildi. Qaraǵandy oblysy ákiminiń Qurmet gramotasymen, Astana qalasy ákimderiniń alǵys hattarymen marapattalǵan.
