TÚRKISTANDA «ISLAM JÁNE DÁSTÚR QUNDYLYǴY» KONFERENTsIIaSY ÓTTI (FOTO)
Búgin Túrkistan qalasynda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń uıymdastyrýymen «ISLAM JÁNE DÁSTÚR QUNDYLYǴY» taqyrybynda respýblıkalyq konferentsııa ótti.
Alqaly jıynǵa QMDB Tóraǵasy, Bas múftı Naýryzbaı qajy Taǵanuly, Túrkistan oblysy ákiminiń orynbasary Beısenbaı Tájibaev, Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi Din isteri komıteti tóraǵasynyń orynbasary Baýyrjan Bákirov, Májilis depýtaty Ardaq Nazarov, professor Dosaı Kenjetaı, qoǵam qaıratkeri Orazkúl Asanǵazy, akademık Sattar Májıtov, belgili aqyn, respýblıkalyq «Dástúr» jýrnalynyń dırektory Qasymhan Begmanov, Etnograf Dosymbek Qatran, Q.A.Iasaýı atyndaǵy ýnıversıtet rektory Janar Temirbekova qatysyp óz oılaryn ortaǵa salyp baıandama jasady.
Qonaqtar konferentsııaǵa deıin ulttyq dástúrimiz dáriptelgen qoıylymdy tamashalap, Bas múftı sábıdiń tusaýyn kesip, kóne kitaptarǵa arnalǵan kórmeni aralady. Keıin jyldyń alǵashqy is-sharasy qasıetti Quran aıattarymen bastalyp, Dinı basqarmanyń 2023 jyly atqarǵan aýqymdy jumysyn baıandaıtyn beınerolık kórsetildi. Alǵash sóz alǵan QMDB Tóraǵasy Naýryzbaı qajy Taǵanuly «Din men dástúr qundylyǵy» jylynyń mańyzyna toqtalyp, salt-dástúrimizdiń tárbıelik rólin atap ótti.
«Biz «Alty jyl ash bolsań da atańnyń saltyn umytpa» degen qaǵıdany berik ustanǵan ultpyz. Biz qazirgi álemdik syn-qaterdi eskere kele, dinı qyzmet aıasynda 2024 jyldy «Islam jáne dástúr qundylyǵy» jyly dep jarııaladyq. Ózderińizdiń qatysýlaryńyzben alǵashqy jıynymyzdy jaqsy nıetpen áýlıeler men han-sultandarymyzdyń máńgilik mekeni bolǵan rýhanı astanamyz – Túrkistan shárinde ótkizip otyrmyz. Alla Taǵala jıynymyzdy nátıjeli etkeı. «Jaqsy zańyń bolǵansha, jaqsy dástúriń bolsyn» degen qanatty sózdiń mánin kún sanap túsinip kelemiz. Sharıǵatymyz halyq ustanǵan durys ádet-ǵuryptarǵa eshqashan tyıym salmaǵan. Ǵuryppen ámir etý – dinimiz ruqsat bergen istiń biri. Buǵan qatysty Alla Taǵala qasıetti Qurannyń «Aǵraf» súresiniń 199-aıatynda: «Ǵafý jolyn usta, ǵuryppen ámir et...» degen.
Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Islamǵa deıin ádet-ǵuryptan paıda bolǵan, ıaǵnı ómirdiń ózi týǵyzǵan sharıǵat negizderine qaıshy kelmeıtin dástúrge tyıym salmady. Ókinishke qaraı, sońǵy kezderi naqty dinı bilim almaǵan keıbir jas býyn ókilderi dástúrge qarsy shyǵyp, halyqtyń ashýyna tııýde. Halqymyz qaster tutqan, jaýgershilik zamanda batyrlardy Otandy qorǵaýǵa úndegen, jıyn-toılarda jurtty izgilikke shaqyrǵan tól aspabymyz – dombyra eshqashan jamandyqtyń quraly bolmaǵan.
Úlkenderge sálem salyp, izet kórsetýdiń kórkem úlgisin pash etken kelinderimiz dýaly aýyz qarııalardyń aq batasyn alýǵa tyrysqan. Bul – Allaǵa serik qosý emes, úlken qurmettiń belgisi. San ǵasyrdan beri jalǵasyp kele jatqan tárbıelik máni zor ulttyq qundylyqtarymyzdy joqqa shyǵarý – úlken qatelik. Quran men hadıstiń negizgi murat-maqsatyn uǵynbaǵan keıbir jastar astarly maǵynadaǵy aıattardy tikeleı túsinip, qatelikke boı aldyrýda. Árıne, mundaı sátterde ımamdarymyz qajetti túsindirý jumystaryn júrgizýde. Degenmen, tentegin tezge salyp otyratyn aqsaqaldardyń orny erekshe dep atar edim.
Babalar ustanǵan sara joldy jalǵastyrý bizdiń basty mindetimiz bolyp qala beredi. Ardaqty Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Musylmandar jaqsy dep eseptegen nárse Allanyń aldynda jaqsy, musylmandar jaman dep kórgen nárse Allanyń aldynda jaman», – degen eken. Endeshe, din men dástúr úndestigin saqtaý – siz ben bizge júktelgen úlken mindet. Bul eki asyl qazynamyzdy qadir tutsaq, tarıhymyz ben mádenıetimizdi ulyqtaǵan, ata-babalar qaldyrǵan uly amanatty saqtaǵan bolamyz. Barshańyzdy osynaý ortaq amanatty birge oryndaýǵa shaqyramyn. Alla Taǵala bizderdi asyl dinimizdi berik ustap, saltymyzdy saqtaǵan, dástúrin qurmettegen urpaqtan bolýyn násip etkeı» dedi Bas múftı.
Sonymen qatar respýblıkalyq konferentsııada baıandamashy ǵalymdar din men dástúr, qazaq folkloryndaǵy dástúr, zaıyrly bilim alý, umyt bolǵan ulttyq qazyna taqyryptarynda oılaryn jetkizdi.
Derekkóz: QMDB Baspasóz qyzmeti
