Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) naýqastardy emdegen be?
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) emshilik qabileti bolǵan ba? Naýqastardy emdegen be?
Ответ
Alla elshisi (s.ǵ.s.) nury ketken, adasqan júrekterdi emdeýshi kóńilderge jubanysh, qaıǵy muńdaǵylarǵa úmit syılaıtyn rýhanı dáriger desek bolady, óıtkeni Alla elshisi (s.ǵ.s.) adamdardyń jandúnıesin baıytyp, eki dúnıeniń baqytyn syıǵa tartyp, din Islamdy taratýshy. Adamdarǵa ımandylyqty úıretti, aqıretine paıdaly izgi amaldardy, Allahtyń aldyndaǵy quldardyń mindetterin túsindirdi. Alaıda bul maqsatymen qosa janyndaǵy keıbir adamdardy naýqasynan emdep jazdy.
Ibn Abbas bylaı deıdi: «Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) aqyl-esi kem bir balany alyp keledi. Alla elshisi (s.ǵ.s.) múbárak qolyn onyń kókiregine qoıdy. Artynsha bala qusty, aýzynan qııar kólemindeı qara nárse shyqty da6 bala naýqasynan aıyǵyp ketti»[1].
Taǵy bir rıýaıatta Muhammed ıbn Hatıp esimdi bala ydystaǵy qaınaǵan sý tógilip, qolyn túgelimen kúıdirip alypty. Sonda Alla elshisi (s.ǵ.s.) onyń qolyn sıpap, túkirigin súrtken eken, kóp ýaqyt ótpeı balanyń qoly jazylyp ketedi[2].
Haıbar soǵysynyń aldynda Álıdiń (r.a.) kózi aýyryp jatyp qalǵan bolatyn. Paıǵambarymyz ony dereý shaqyrtyp alyp múbárak túkirigin alyp, hazireti Alıdiń (r.a.) kózderin súrtti. Hazireti Alı (r.a.) ant ete otyryp: «Odan keıin kózim esh aýyrǵan emes», – dep qýanady. Osy sekildi taǵy bir rıýaıatta er jetken mylqaý bala Alla elshisiniń (s.ǵ.s.) janyna keledi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) odan: «Men kimmin?» – dep suraıdy. Sonda sóıleı almaıtyn bala: «Sen Allanyń elshisisiń», – dep sóılep ketedi. Sol boıda balanyń tili shyǵyp, sóılep ketken eken[3]. Árıne, bulardyń barlyǵy Alla elshisine tán paıǵambarlyq qasıet. Onyń emdeýi Allanyń qalaýymen oryndalady. Ári bul oqıǵalardy kórgen sahabalardyń ımany artyp, dinge degen beriktigi nyǵaıa tústi.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qaýipti aýrýlardan saqtandyryp: – «Alapespen aýyrǵan adammen arańyzda bir naıza uzyndyǵyndaı alys turyp sóılesińder»[4]. – «Eger qaısybirińniń ydysyna shybyn tússe, ony túgeldeı batyryp alyp, sosyn laqtyryp tastańdar, óıtkeni onyń bir qanatynda shıpa bolsa, ekinshi qanatynda indet bar»[5] degen. Sondaı-aq emdelýmen qosa, derttiń emin tek Alla beretin bolǵandyqtan, duǵa etýdi mańyzdy sanap: «Alla Taǵaladan dúnıe jáne aqıret syıy men saýlyq tileńder»[6] dep ósıet etip: «Alla Taǵalam! Deneme, kózime jáne qulaǵyma saýlyq bere kór»[7] «Ýa, Alla Taǵalam! Amandyq ber, meıirimińe bóle, týra jolda júrgiz. Densaýlyq ber jáne ryzyqtandyr»[8] dep duǵa tilegen. Tipti keıbir aýrýdan dem salý arqyly arylýdy ósıet etken. Birde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Ýmmý Sálásanyń úıinde betinde qara daq bar qyzdy kórip: «Dem salyńdar, oǵan kóz tıipti», – degen. Alla elshisi (s.ǵ.s.) qatty naýqastanyp aýyrǵan mezgilde mýaýızátáın («nas», «falaq») súrelerin oqyp, alaqanyna úrlep, denesiniń qol jetken jerine deıin sıpap dem salǵan. Qaıtys bolardyń aldynda qatty naýqastanǵanda, Aısha anamyz osy súrelerdi oqyp, úrlep Paıǵambarymyzǵa dem salǵan[9]. Aısha (r.a.) anamyz bylaı deıdi: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) naýqastansa, «mýaýızataın» oqyp, alaqanyna dem úrlep, qolymen denesin sıpaıtyn. Ol dúnıe salardaǵy naýqasymen aýyrǵanda men de ózi dem salatyny sııaqty mýaýızataındy oqyp, dem úrlep, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qolymen denesin sıpaı bastadym»[10] deıdi.
[1] Darımı, Mýqaddıma: 4. Músnad, 1:254;
[2] Qadı Iıad, ásh-Shıfa, 1:324; Alı ál-Qarı, Sharhýl-shıfa, 1/657.
[3] Qadı Iıad, ásh-Shıfa,1:319; ál-Bıdaıa ýan-nıhaıa, 6:158-159.
[4] Rýmýzýl-Ahadıs 2/471.
[5] Buharı 5782
[6] Ibn Majá, Dýa 5.
[7] Ábý Dáýit, 101.
[8] Múslım, Zıkr: 35
[9] R. Býtı, Fıqhýs-sıra «Paıǵambarymyzdyń sońǵy ýaqyttary»; Buharı, emshilik kitaby.
[10] Buharı, 4439.