Úılený úshin qyzben kezdesýge bola ma?
Assalamý aleıkým! Meniń qurdastarymdy mazalaıtyn suraqtardyń biri – jaqsy jar tańdaý. Úılený maqsatynda qyzben júrýge bola ma? Óıtkeni, qyzdyń minezin, symbatyn kezdespeı, tanyp bilý qıyn. Qyzdardyń da turmysqa shyǵýdaǵy kóp oılandyratyn máselesi osy.
Ответ
Ýa aleıkým assalam!
Sharıǵatta qyzǵa syrǵa salyp, quda túsý úshin ruqsat etilgen eki jol bar:
1. Senimdi áıel kómegine júginý.
Úılenetin jigit kóńiline unaǵan qyzdy jan-jaqty taný úshin kórip-sóılesýge janashyr ápke-qaryndasy, jeńshesi sııaqty senimdi áıeldi jibergeni jón.
Ánas (r.a.) rıýaıat etken hadıste: «Paıǵambar (s.ǵ.s.) úılenetin áıeline Úmmý Sýláımdi jiberip: «(Baltyrynyń) sińirine qara jáne moıynynyń ıisin baıqa[1]», – delingen. Atalmysh hadıstegi aıaǵyndaǵy sińirin aıta otyryp áıeldiń tula bitiminiń symbaty nemese ádemi emestigi bildirse, moınynyń ıisi dep áıeldiń boıynda jaǵymsyz ıisi bar-joqtyǵyn meńzegen[2].
Qyz-kelinshekter de osy tásildi paıdalana alady. Ózine sóz salǵan jigitti jan-jaqty tanýy úshin etjaqyn senimdi er azamattar arqyly surastyrǵany durys.
2. Jigittiń ózi qyzdy kórýi.
Sharıǵat boıynsha, aıttyrýdy qalaǵan jigitke qyzdy kórýge ruqsat. Mundaıda, jigit qyzdyń júzine, qos alaqanyna jáne boıyna qaraýyna bolady. Sebebi, júzi – kórkin, qoly – tula boıynyń sulýlyǵyn jáne boıy – uzyn-qysqalyǵyn tanyp bilýge múmkindik beredi[3].
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sahabalarynyń biri Jabır (r.a.): «Sender áıeldi aıttyratyn bolsańdar, oǵan úılenýge sep bolatyndaı tusyn (baıqaý) úshin kórýge shamalaryń kelse, sóıtińder», – degen hadısti rıýaıat etedi. Osy hadıske saı amal etken Jabır (r.a.): «Men bir qyzdy aıttyrdym, jasyryn kóz sala otyryp, ol qyzǵa úılenýge yntalandyratyn jaǵyn kórdim, sóıtip úılendim», – deıdi[4].
Sonymen birge, hadıste: «Sender áıelge úılený úshin sóz salatyn bolsańdar, oǵan qaraýlaryńnyń eshbir aıyby joq. Tek quda túsý úshin ǵana qaraýǵa bolady. Tipti, kisiniń qaraǵanyn áıel bilmese de[5]», – delingen.
Qoryta aıtqanda, sharıǵattyń ruqsat bergen sheńberi – osy.
Rýslan Kambarov
[1] Ahmed, Tabaranı, Hakım, Baıqahı
[2] Ýahbat Zýhaılı, Islam Fıqh Entsıklopedııasy, 8-tom, 35-bet
[3] Ýahbat Zýhaılı, Islam Fıqh Entsıklopedııasy, 8-tom, 36-bet
[4] Ahmed, Ábý Daýd
[5] Ahmed