Kúmándi nárselerge ne jatady?

Kúmándi nárselerden saqtaný kerek dep jatady. Kúmándi nárselerge naqty neler jatady?

Ответ

Halal degenimiz bul – Alla Taǵalanyń Quran Kárimde jáne Onyń elshisi (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) hadısterinde ruqsat etilgenin anyq aıtqan nárseleri. Mysaly: Alla taǵala bylaı deıdi:

ُحِلَّتْ لَكُم بَهِيمَةُ الْأَنْعَامِ إِلَّا مَا يُتْلَىٰ عَلَيْكُمْ غَيْرَ مُحِلِّي الصَّيْدِ وَأَنتُمْ حُرُمٌ ۗ

Iaǵnı, túıeler, sıyrlar, qoılar jáne olardan týylatyndar ruqsat etilgen bolyp tabylady. Máıda súresi, 1 aıat Taǵy da Alla Taǵala: «Alla saýdany halal etti»

وَأَحَلَّ اللَّهُ الْبَيْعَ    («Baqara» 275)

Demek, saýda-sattyq ruqsat etilgen, árıne eger onda aldaý, arbaý sııaqty tyıym salynǵan ister bolmasa. Sonymen, neni Alla anyq halal dep atasa, ony adam qoldansa bolady, ári ol úshin adam esh kúná almaıdy.

Haram degenimiz bul – Alla taǵala nemese Onyń elshisi (s.ǵ.s) anyq tyıym salynǵan nárseler. Buǵan mysal retinde Alla taǵalanyń myna sózderin keltirsek bolady: 

حُرِّمَتْ عَلَيْكُمُ الْمَيْتَةُ وَالدَّمُ وَلَحْمُ الْخِنزِيرِ وَمَا أُهِلَّ لِغَيْرِ اللَّهِ

Senderge ólekse, aqqan qan, shoshqanyń eti jáne Alladan ózgege baýyzdalǵan nárse tyıym salynǵan. («Máıda», 3-aıat) jáne:

وَلَا تَقْرَبُوا الزِّنَا ۖ إِنَّهُ كَانَ فَاحِشَةً وَسَاءَ سَبِيلًا «Zınaǵa jaqyndamańdar! Óıtkeni, ol arsyzdyq jáne jaman bir jol».

«Demek barlyq is-amaldar úsh topqa bólinedi.

Birinshi topqa halal ekendigi búkpesiz anyq halal nárseler kiredi. Buǵan mysal retinde nan jeý, sóz sóıleý, júrý, t.b. sol sııaqty is-áreketterdi keltirýge bolady.

Ekinshi topqa anyq haram nárseler kiredi. Máselen, araq ishý, zınaqorlyq, t.s.s.

Al úshinshi toptaǵy shúbáli nárseler degenimiz — halal nemese haram ekendigi belgisiz nárseler. Sondyqtan da adamdardyń kópshiligi olar týraly bile bermeıdi. Al ǵulamalar mundaı is-árekettiń úkimin Quran aıattarynan, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterinen nemese qııas (salystyrý) arqyly biledi. Eger halal nemese haram ekendigi belgisiz bir nárse kezdesse, buǵan Quran men Súnnette naqty nusqaý berilmese, sonymen qatar bul másele týraly ǵulamalardyń biraýyzdan ortaq pikiri qalyptaspaǵan bolsa, onda mýjtahıd ózdiginshe sheshim izdeıdi. Úkim shyǵarýda sharıǵattyń uqsas úkimderin negizge alyp, týyndaǵan máselege qatysty halal ne haram qorytyndysyn jasaıdy», – degen.

Kúmándi nárseden bas tartý — taqýalyqtyń belgisi. Máselen, kúmán keltiretin tabys kózi nemese ósimqorlyqqa qatysy bar adamdarmen iskerlik baılanys jasamaý. Sondaı-aq, haram dep naqty kórsetilmegen, alaıda alshaq júrýi tıimdi ári abzal bolǵan is-áreketterden saqtaný.

Al, shúbáli nársege jáne kúmándi amalǵa qatysy joq iste taqýalyq tanytamyn dep, adam ózine qıyndyq týdyrmaýy qajet. Máselen, úlken qala turǵyny óz qalasyndaǵy áıelderdiń bireý-mireýi týysym bolyp qalýy múmkin degen oımen úılenýden bas tartý. Iakı, bolmasa shóldegi sýdy nájis túsken bolýy múmkin dep oılap, ishýden bas tartý sekildi. Mundaı is-áreket taqýalyqtyń belgisine jatpaıdy. Qaıta bul – shaıtannyń azǵyrýynyń nátıjesi bolmaq.

Ibn Mýnzır shúbáli nárselerdi úshke bóledi:

a) Haram ekendigi adamǵa áý bastan belgili bolǵan. Biraq, onyń halal ne haram ekendiginen kúdiktenip, aqyrynda kúmán týdyra bastaıtyn nárseler. Mundaı zattardy anyq kóz jetkizgennen keıin ǵana tutynýǵa bolady. Máselen, eki qoı soıyldy deıik. Bir qoıdy putqa tabynýshy (nemese musylman emes adam) soıdy. Ekinshisin musylman qasapshy soıdy. Eki et te bir orynǵa qoıylyp, qaısysy «bısmıllahpen» soıylǵany belgisiz bolyp qaldy. Bundaı jaǵdaıda etti qoldaný nemese qoldanbaý máselesi kúdikti.

á) Kerisinshe halal nárseniń tyıym salynǵandyǵyna qatysty qandaı da bir kúmán paıda bolýy. Mysaly, talaq etilgeni kúmándi áıel; Anyq dáret alǵannan keıin eshqandaı belgisi bolmasa da dáret buzyldy ma degen kúdik.

b) Halaldyǵy da, haramdyǵy da birdeı shúbá keltiretin nárseler. Eń jaqsysy-olardan aýlaq bolý.

Hazireti paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Men úıge kelgenimde tósek ústinde qurma jatyr eken. (Aldymen) ony jemek bolyp qolyma aldym. Biraq (qurma) sadaqa retinde ákelingen ba degen kúmánmen odan bas tartamyn,» – degen (ál-Buharı, Mýslım).

Kúndelikti tutynatyn jáne qoldanylatyn zattarǵa baılanysty kúmán jáne kúdik týdyrǵan nárselerden bas tartý jaıly sańlaq sahabalar men izgi ǵulamalardyń birer sózderin aıta keteıik.

Bir kúni Ábý Bákir (r.a.) bir (taǵamdy) nárseni bilmesten jep qoıady. Taǵamnyń shúbáli ekenin bilgen soń qol salyp, qusyp tastaǵany belgili.

Ábý Darda (r.a.): «Taqýalyqtyń eń kemeldigi-pendeniń Alla taǵaladan qorqyp, (mólsheri jaǵynan) tozańdaı (úlken emes) nárseden saqtanýy. Sondaı-aq, haram bolýy múmkin dep halal (dep esepteletin) nárseniń keıbireýinen bas tartýy sanalady. Mundaı áreket ony haramnan saqtaıdy», – degen eken.

asyldin.kz saıtynan alyndy