MUSYLMAN EMES ADAMǴA KEShIRIM SURAP, DUǴA ETÝGE BOLADY MA?
Suraq: Musylman emes adam úshin keshirim surap, duǵa etýge bolady ma?
Ответ
Sharıǵatymyzda dúnıeden ótken musylman adam úshin duǵa jasap, Jaratqannan raqym tileý – saýapty amaldardyń biri. Al musylman emes adam úshin janaza namazyn oqýǵa, keshirim surap, jarylqaý tileýge, duǵa jasaýǵa bolmaıtyny jaıynda sharıǵatymyzda dálelder kelgen.
Alla Taǵala musylmandarǵa dúnıede ıman keltirmeı, anyq kúpirlikpen ólgen adamǵa jarylqaý tileýge tyıym salǵan. Qasıetti Quranda «Táýbe» súresi, 113-aıatta:
مَا كَانَ لِلنَّبِيِّ وَالَّذِينَ آمَنُوا أَنْ يَسْتَغْفِرُوا لِلْمُشْرِكِينَ وَلَوْ كَانُوا أُولِي قُرْبَى مِنْ بَعْدِ مَا تَبَيَّنَ لَهُمْ أَنَّهُمْ أَصْحَابُ الْجَحِيمِ
«Paıǵambarǵa jáne múminderge tozaqtyq ekendigi ózderine bilingennen keıin eger jaqyndary bolsa da múshrikter úshin jarylqaý tileýlerine bolmaıdy», – degen.
Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kókesi Ábý Tálipke eń bolmasa bir ret «Lə ılahə ıllallah» dep aıt, men saǵan qııamet kúni shapaǵat eteıin», – degen kezinde, Ábý Tálip babalarynyń dininde qalatynyn bildirip, kálımany aıtýdan bas tartty. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Alla meni tyımaıynsha sen úshin keshirim suraýdy toqtatpaımyn»[1], – dedi. Osyǵan oraı Alla Taǵala joǵaryda kelgen «Táýbe» súresiniń 113-aıatyn túsirdi.
Imam án-Naýaýı (Alla oǵan raqym etsin) «ál-Majmýǵ» kitabynda: «Dúnıeden musylman bolyp ótpegen adamǵa janaza namazyn oqyp, jarylqaý tileý, onyń artynan duǵa etý Quran aıatymen jáne ǵulamalardyń bir aýyzdy kelisimimen haram»[2], – degen. Tórt mazhab ǵalymdary: «Dúnıeden ótken musylman emes adamǵa artynan jarylqaý tileý – haram»[3], – dep úkim shyǵarǵan.
Al tiri kezinde musylman emes adamǵa «Alla týra jolǵa salsyn» dep duǵa etýdiń oqasy joq. Imam ál-Álýsı «Rýh ál-Maǵanı» tápsirinde: «musylman emes adamnyń óliminiń sońy qalaı aıaqtalatyny belgisiz bolǵandyqtan Alladan týra jol, ıman surap, duǵa etý aqyl jaǵynan da, naqyl jaǵynan da ruqsat»[4], – degen. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Allahym qaýymymdy keshir, olar bilmestikten istep jatyr»[5], – degen. Imam ál-Aını (Alla ol kisige raqym etsin) «Ýmdatý ál-Qarı» kitabynda: «Olardy keshir degen sóziniń maǵynasy olardy Islamǵa basta, degeni. Sebebi keshirim tileý Islamǵa kirýmen bolady. Óıtkeni kúpirliktiń kúnási keshirilmeıdi»[6], – dep osy hadıske túsindirme bergen.
Al musylman emes adam aýyryp qalsa, baryp jaǵdaıyn bilýge, sondaı-aq dúnıeden ótse týystaryna «sabyrlyq bersin» degen sekildi jyly sózdermen kóńil aıtýǵa bolady.
Úkim:
1. Musylman emes adamǵa ımanǵa kelýin úmit etip, Alladan týra jol surap, duǵa etýge bolady.
2. Musylman bolmaı dúnıeden ótken adam úshin keshirim surap, jarylqaý tileýge ruqsat etilmeıdi.
3. Musylman emes adam aýyryp qalsa, kóńilin suraýǵa, dúnıeden ótse, týystaryna kóńil aıtýǵa bolady.
QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi
[1] Buharı men Mýslımde kelgen.
[2] «Ál-Majmýǵ», 5-tom, 120-bet.
[3] «Ál-Muhıt ál-Býrhanı», «ál-Baıan», «Sharh ál-Mýntaha».
[4] «Rýh ál-Maǵanı», 8-tom, 418-bet.
[5] «Sahıh ál-Buharı», 4-tom, 175-bet.
[6] «Ýmdatý ál-Qarı», 10-tom, 151-bet.