TÓRT AI ÁIELINEN JYRAQTASA TALAQ TÚSE ME?

23 qarasha 2023 1116 0
Оqý rejımi

Suraq: Tórt aı áıelinen jyraqtasa talaq túsedi me?


Ответ

Islam sharıǵatynda er kisi áıeline talaq bermeıishe úsh-tórt aı nemese bir jylǵa uzaq saparǵa shyǵýymen ajyrasyp ketpeıdi. Degenmen, sharıǵatta «Ál-ıláá» degen úkimder bar. Onyń tildik maǵynasy «jalpy ant ishýdi» bildiredi. Al sharıǵattaǵy maǵynasy: «Nekelesken jarymen belgili bir ýaqytqa deıin tósek qatynasynan tyıylýǵa ant ishý»[1].  Iaǵnı, kúıeýi áıeline: «Senimen tórt aı nemese odan da uzaq ýaqyt aralyǵynda tósek qatynasynda bolmaımyn» dep ant berýi. 

Bul týraly Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi:

لِّلَّذِينَ يُؤْلُونَ مِن نِّسَآئِهِمْ تَرَبُّصُ أَرْبَعَةِ أَشْهُرٍ فَإِنْ فَآؤُوا فَإِنَّ اللّهَ غَفُورٌ رَّحِيمٌ . وَإِنْ عَزَمُواْ الطَّلاَقَ فَإِنَّ اللّهَ سَمِيعٌ عَلِيمٌ 

«Áıeline jaqyndaspaýǵa ant etkender, tórt aı kútedi. (Eger tórt aı ishinde káffarat tólep) anttaryn buzsa, sháksiz Alla Taǵala asa jarylqaýshy, erekshe meıirimdi. Eger olar talaq nıet etse, (tórt aıǵa deıin antyn buzbasa, talaq bolady) Rasynda Alla ár nárseni estýshi, bilýshi»[2].

Bul eki aıattan fıqh ǵulamalary mynadaı sharıǵat úkimderin shyǵardy:

a) Kimde-kim áıeline tórt aıǵa deıin aralyqta (ıaǵnı, úsh aı, úsh jarym aı) jaqyndaspaımyn dep ant ishse ol «ıláá» bolyp sanalmaıdy. Ibn Abbastan (r.a.) jetken rıýaıatta ol bylaı deıdi: «Jáhılet dáýirinde ıláá bir-eki nemese odan kóp jyl bolatyn. Alla Taǵala olarǵa tórt aı etip bekitip berdi. Eger ishken anty tórt aıdan az bolsa ol ıláá bolmaıdy»[3].

Eger áıeline bir nemese odan az ne kóp ýaqytqa qosylmaımyn dep ant ishse, keıin tórt aı qosylmasa, ol ıláá bolyp áıeli baın bolady. Ibn Ábý Sháıbá sahıh tizbekpen Ábý Qálábadan jetkizgen rıýaıatta: «Nuǵman ıbn Báshır áıeline qosylmaımyn dep ant ishkende, Ibn Masǵýd: «Eger tórt aı ótse, odan bir talaqpen baın bolady. Ol áıel talaq alaǵan áıeldiń ıdda merzimin kútedi»[4] deıdi[5].

Al tórt aıdan asa ýaqyt aralyǵynda jubaıyna qosylmaımyn degen serti «ıláá» bolyp esepteledi. Buǵan ǵulamalar biraýyzdan kelisken. Negizgi tartystary «tórt aı tolyq bolsa, ne bolady» degen másele tóńireginde órbıdi.  Ábý Hanıfa jáne onyń shákirtteriniń kózqarasy boıynsha erli-zaıyptylardyń arasy eri áıeline jaqyndamasa tórt aı bitisimen ajyratylady. Óıtkeni Quran Kárimdegi aıatty sol ýaqyt aralyqta antty buzýǵa shaqyrady. Eger ol merzimde antyn buzbasa, onda talaqty nıet etken bolady. Anty buzylmasa, onda ýaqyty (tórt aı) óte salasymen ol baın (kishi aıqyn) talaǵy bolyp sanalady[6].

b) Eger er kisi ant ishkennen keıin tórt aıdyń ishinde áıelimen qosylsa, onda oǵan káffaratyn óteý ýájip bolady. Óıtkeni káffarat ant buzýdyń ótemi, sol úshin «ál-ılániń» úkimi bitedi[7]. Káffarat – on miskinge tańǵy jáne keshki asyn alyp beredi nemese kıindiredi. Bolmasa aqshalaı osylardyń qunyn tóleıdi. Eger bularǵa shamasy kelmese úsh kún oraza ustaıdy.  

v) Belgilengen anttyń ýaqyty bitip, eri áıelin qaramaǵyna qaıtarmaǵan máselege baılanysty Hanafı mazhabynyń ǵulamalary bylaı deıdi: «Ýaqyt bitisimen áıelge talaq túsedi. Kúıeýi áıelin qaramaǵyna qaıtarǵysy kelse, onda jubaıynyń razylyǵyn alyp, máhr berip, jańadan neke qııady. Onsyz áıelin qaıtaryp alýǵa aqysy joq. Sebebi ol áıeline zulymdyq jasaǵan bolyp sanalady».

Sondyqtan áıeline talaq bermeıinshe tórt aı nemese odan asa ýaqyt aralyǵynda uzaq saparda bolýy, sondaı-aq joǵaryda atalǵan úkim oryndalmaıynsha nekeleri buzylmaıdy.      

QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi 

[1] Ihtııar, 3/206.

[2] Baqara súresi, 226-227 aıattar.

[3] Sýnáný Báıhaqı, 7/381.

[4] Fáthý ál-bárı, 9/377.

[5] Fıqhý ál-Hanafııa ýá ádıllátýhý, 2/245-246.

[6] Ábý Zahra, 344.

[7] Marǵınanı, ál-Hıdaıa sharhý bıdaıatı ál-mýbtadı maǵa sharhı Abdýlhaı ál-Láknaýı. – Pakıstan, Idáratý ál-Quranı ýá ál-ýlýmý ál-ıslámııatý. 3/272. 

Tegter: neke talaq
Pіkіrler Kіrý