Túıeniń zárin ishýdiń úkimi qandaı?

1. Əssalamaǵaleıkým ustaz .suraǵym Paıǵambarymyz s.ǵ.s túıeniń zəriń aýyrǵan adam ishsin degen hadıs bar deıdi sol ras pa jalpy týıe zərin ishýdiń úkimin aıta alasyz ba Alla razy bolsyn sizge? Aıdyn.  

2. Assalaýmaǵaleıkúm! Túıeniń zárimen emdelý súnnet pe? Nursultan Alıev

Ответ

Ýaǵaleıkýmýssálám ýá rahmatýllahı ýá bárakátýh!

Alla elshisiniń zamanynda «ýkl jáne ýraına» atty eki taıpadan bir top kisi Paıǵambarymyzǵa kelip musylman bolǵandyqtaryn jarııalaıdy. Kelýshilerdiń qarasy keıbir hadıs kitaptarynda jeti-segiz adam dep keltirilgen. Onyń úsheýi ýkl taıpasynan, tórteýi ýraına taıpasynan bolǵan eken. Taǵy bireýi jolshybaı qosylǵan basqa taıpanyń adamy. Alaıda, kelýshilerge Medıne qalasynyń dymqyl aýasy jaqpaı, qatty syrqattanyp qalady. Bir derekterge qaraǵanda reńderi sarǵaıyp, ishteri isip ketken eken. Sonda Paıǵambarymyz (s.a.ý.) olardy sadaqa túıeleri jaıylǵan «ál-Harra» degen jerge jiberip, sol jerdegi túıelerdiń zári men sútterin ishýlerin buıyrady. Olar Paıǵambar aıtqandaı isteıdi. Sóıtip jazylady. Alaıda, olar dinnen qaıtyp, túıeni baǵyp júrgen túıeshilerdi óltirip, túıelerdiń bárin aıdap áketedi. Alla elshisi arttarynan adam jiberip, tutqyndap, eń aýyr jazaǵa tartady[1].

Osy hadıske súıene kele, Imam Ábý Iýsýf pen Imam Muhammed (r.anhýma) emdik maqsatta túıeniń zárin ishýdiń úkimin «mýbah» sanaǵan. Mýbah deýshilerdiń qataryna Imam Málık pen Imam Ahmad ıbn Hanbaldi de qosýǵa bolady.

Áıtse de, Imam Aǵzam Ábý Hanıfa boıynsha (r.a.), túıeniń zárin emdik maqsatta bolsa da ishý haram. Óıtkeni, túıeniń zári – nájis. Jáne onda shıpa bary naqty emes. Sondyqtan da, emdik qasıeti dáleldenbegen haram nárseni emdik maqsatta ishý – haram. Al joǵarydaǵy hadıs bolsa, ol atalmysh taıpadan kelgen adamdarǵa ǵana has aıtylǵan dúnıe[2].  

Endeshe, Imam Aǵzam Ábý Hanıfanyń pátýasy negizinde túıeniń zári nájis. Onyń áldebir aýrý túrine shıpasy bary bilikti musylman dárigerleri tarapynan naqty anyqtalmaıynsha, em retinde ishýge bolmaıdy. Óıtkeni, Paıǵambarymyz "Haramnan em bolmaıdy" degen. Jáne basqa bir hadıste: "Zárden saqtanyńdar" deıdi. Al, Imam Muhammed boıynsha, qalaı bolǵanda da túıe zárin ishýge ruqsat. Imam Ábý Iýsýf boıynsha, túıeniń zári – nájis. Biraq, em retinde ishýge bolady.

Túıin

Toq eterin aıtqanda, búginde túıe zárimen emdelýdiń durys ne burystyǵyn aıtý úshin medıtsına ǵylymyna qaraý - eń durysy. Eger, medıtsına ǵylymynda túıe záriniń emdik qasıetin naqty anyqtap, ózge dəri tabylmasa, nemese onyń berer áseri ózge dárilerge qaraǵanda tez ári nátıjeli ekendigi ǵylymı turǵyda dáleldense, túıeniń zárin paıdalanýdyń úkimi «mýbah» bolmaq. Iaǵnı, erikti amal. Óıtkeni, "Zarý jaǵdaıda, haramdar halal úkimin alady". Eger, áldebir syrqatqa qarsy túıe zárinde shıpa bary bilikti dáriger mamandar tarapynan anyqtalmaǵan jaǵdaıda paıdalanýǵa bolmaıdy, basqalaı em jolyn izdegen durys.

Túıeniń zárimen emdelý súnnet pe? degenge keler bolsaq, túıeniń zárimen emdelýdiń úkimi súnnet emes. Sebebi, Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý.) túıeniń zárin ishkendigi jaıynda málimet joq. Joǵarydaǵy Alla elshisiniń sózi keńes retinde qabyldanyp, emdik qasıeti naqtylanǵan bolsa, eń kóp "mýbah" úkimin alady. Erikti amal degen sóz. 

Eń durysy - Allaǵa málim! 

Abdýsamat Qasym