ESKIRGEN QURANDY NE ISTEÝ KEREK?

23 mamyr 2024 585 0
Оqý rejımi

Suraq: Eskirgen Qurandy ne isteý kerek?


Ответ

Jaýap: Quran – uly perishte Jábireıil (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) arqyly Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambarymyzǵa ýahı etilgen Alla Taǵalanyń sózi. Quran Kárimge degen qurmet halqymyzdyń sanasyna erte zamannan beri sińgen. Tipti «Qurandy kindikten tómen ustama», «oǵan qaratyp aıaǵyńdy sozba», «dáretsiz ustama» degen eskertýlerdi jıi kezdestiremiz. Sondyqtan Quranǵa qurmetsizdik tanytýǵa jol bermeý kerek.

Jyrtylǵan, eskirgen Qurandy tigip, jelimdep oqýǵa jaramdy etýge bolady. Al oqýǵa da jaramsyz bolyp, paraqtary jyrtylǵan, eskirgen Quran kitabyn aıaq asty bolmaý maqsatynda tómendegi tásilderdiń birin qoldanady.

1. Eskirgen, oqýǵa jaramsyz Quran jáne dinı kitaptardy jerge kómý. Bul – Hanafı jáne Hanbalı mázhaby ǵalymdarynyń kózqarasy. Hanafı mázhabynyń ǵalymy Imam ál-Háskafı: «Quran eger oqý múmkin bolmaıtyndaı jaǵdaıǵa jetse, musylman adam sııaqty jerge kómiledi», – degen (ád-Dýr ál-mýhtar, 1/191). Osy kitaptyń hashııasynda: «Taza shúberekke oralyp, adamdar baspaıtyn jerge kómiledi», – delingen. «Áz-Zahıra» kitabynda: «Jer láhad etip qazylyp, keıin kómiledi. Sebebi topyraqty Qurannyń ústine tastasa, Quranǵa degen qurmetsizdik bolady. Sondyqtan topyraq Qurannyń ústine túspeıtin etip kómilse, jaqsyraq bolady», – degen. Hanbalı mázhabynyń ǵalymy ımam ál-Báhýtı: «Eger Quran eskirip, oqýǵa jaramsyz bolyp qalsa, jerge kómiledi. Imam Ahmad bylaı deıdi: «Ábá Jáýzanyń Qurany eskirip, jaramsyz bolyp qalǵanda meshittiń aýmaǵynan jer qazyp, sol jerge kómdi», – degen. (Káshfý ál-Qanaǵ,
1/137).

2. Eskirgen, oqýǵa jaramsyz Quran jáne dinı kitaptardy otqa jaǵý. Bul – Málıkı jáne Shafıǵı mázhabynyń ǵalymdarynyń kózqarasy. Oqylmaıtyn qoljazbalardy aıaq asty etpeý Osman ıbn Affan (oǵan Alla razy bolsyn) zamanynan beri bar. Ol Quran Kárimdi bir mýshafqa jınaqtaǵannan keıin Quran aıattarynyń basqa nusqasy jazylǵan paraqtardy túgel jınap, aıaq asty bolmaý maqsatynda otqa jaqqan bolatyn. Ibn Battal: «Osmannyń (Alla odan razy bolsyn) Qurandy bir mýshafqa jınaǵan soń, basqa Quran aıattary jazylǵan paraqtardy, Allanyń esimderi jazylǵan kitaptardy aıaq asty bolmaýdan saqtaý maqsatynda órtegeni bulaı jasaýǵa ruqsat ekenine dálel bolady», – dedi (Sharh sahıh ál-Býharı, 10/226). Imam ás-Sýıýtı: «Qurannyń eskirip, jyrtylyp qalǵan paraqtaryn órteýdiń oqasy joq dep, Osmannyń (Alla odan razy bolsyn) eski jazbalardy túgel jınap, otqa jaqqanyn alǵa tartady (Ál-ıtqan fı ýlýmı ál-Qýran, 2/1187). Alaıda jaramsyz Quran, dinı kitaptardy jaǵatyn jer taza bolýy kerek. Kitaptardy órteý kezinde betteriniń sońyna deıin janǵanyn, jazylǵandary oqýǵa bolmaıtyn dárejege jetkenin qadaǵalaý kerek. Sonymen qatar olardy ártúrli qoqyspen birge jaǵýǵa bolmaıdy.

3. Eskirgen, oqýǵa jaramsyz Quran jáne dinı kitaptardy aǵyndy sýmen jýý. Boıaýy ketkenshe aǵyn sýǵa salyp qoıý kerek. Biraq bul sýda erıtin sııamen jazylǵan kitaptarǵa ǵana jaraıtyn ádis. «Ál-Bınaıa sharh ál-Hıdaıa» kitabynda (12/238): «Jaramsyz kitaptardan Allanyń esimderi, paıǵambarlar men perishtelerdiń attaryn óshirý kerek. Keıin otqa jaǵady. Eger aǵyndy sýǵa tastasa nemese jerge kómse oqasy joq. Alaıda eń abzaly – jaramsyz dinı kitaptardy jerge kómý», – delingen.

Demek jyrtylǵan, eskirgen Qurandy tigip, jelimdep oqýǵa jaramdy etý múmkin bolsa, solaı jasap paıdalanady. Óıtkeni Quranǵa qurmetsizdik tanytý – haram ári úlken kúná. Al oqýǵa da kelmeıtin múldem jaramsyz Qurandy, basqa da dinı ádebıetterdi aıaq asty bolmaý maqsatynda adam aıaǵy baspaıtyn jerge kómgen abzal. Eger ne isteý kerektigin bilmese, olardy meshitke aparyp, sol jerdegi qyzmetkerlerge tapsyrýǵa bolady.

 

Medet QURMAShULY,

«Iman» jýrnaly, №4, 2024 jyl

 

Автор: Қожанов Қасым

Pіkіrler Kіrý