Shoshqadan alynǵan zat qosylǵan dárini qoldanýǵa bola ma?
Assalam aleıkým. Ulym qan ragymen aýyrady. Onyń emi úshin kúnine kem degende eki márte geporın degen zat engiziledi. Sonymen qatar, basqa da dáriler ishedi ári qan quıylady. Biz sheteldemiz, munda geparındi dońyzdan alady eken. Ári onyń ústine balaǵa quıylatyn qan da osyndaǵy turǵyndardyń qanynan alynady. Bul halal ma, álde halal emes pe? Eger halal bolmasa, basqa shyǵys joly bar ma?
Ydyrysov I.
Ответ
Ýa aleıkým assalam. Sizdiń suraǵyńyzdy birneshe bólikke bólip qarastyramyz.
Birinshiden: musylmannyń qanyn musylman emeske nemese kerisinshe musylman emestiń qanyn musylmanǵa quıýdyń úkimi – jaıyz, ıaǵnı esh tosqaýyl joq. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) emniń jolyn izdeýge qyzyqtyrǵan. Oǵan dálel Ýsaba ıbn Sharıktiń (r.a) myna sózi: «Men paıǵambarǵa (s.ǵ.s) bardym, qasynda sahabalary beıne bir bastarynda qus otyrǵandaı typ-tynysh otyr eken. Men sálem berdim de otyra kettim. Sóıtip kóshpeli arabtar jan-jaqtan kele bastady. Olar: «Ýa, Alla elshisi! Emdeleıik pe?» – dedi. Sonda Alla elshisi (s.ǵ.s): «Emdelińder. Rasynda, Alla qaısy bir aýrýdy jaratsa, onymen qosa onyń emin de jaratqan. Tek bir ǵana aýrýdyń emi joq, ol – kárilik»[1], – dep jaýap berdi. Mine, bul hadıste emdelý úshin esh shekteý qoıylmaǵan. Al, fıqh ádisnamasynda mynadaı qaǵıda bar: «Jalpy kelgen nársege naqty shekteý aıtylmaǵansha, ol jalpy úkimin joǵaltpaıdy»[2]. Imam Hattabı aıtady: «Bul hadıs – medıtsına men emdelýdiń kerektgin naqtylaıtyn hadıs. Munda emdelýdiń mákrýh bolmaıtynyn, kerisinshe múbah ekenin aıtýda»[3].
Ekinshiden: eger dońyzdan alynatyn gıparın degen zat hımııalyq nemese basqa joldarmen óńdelip, ózgertilip basqa zatqa aınalsa, onda ony dári retinde egýge bolady. Sebebi, bul óziniń negizgi tabıǵatynan jańa basqa tabıǵatqa ózgerdi. Óńdeý men ózgertý – nájisti tazalaıtyn birden-bir jol[4].
Úshinshiden: eger ol zat negizgi bolmysynan ózgermese, onda ony paıdalanýdyń bolyp-bolmaýynyń úkimi onyń ornyn basatyn basqa dárilerdiń qoljetimdiligine baılanysty bolady. Eger onyń ornyn basqa dárimen almastyrýǵa bolatyn bolsa, onda sol basqa dárini qoldanady. Al, eger ol dáriniń ornyn basar basqa dári bolmasa, onda ol dárini qoldana beresiz. Sebebi májbúrlik haramdy paıdalanýǵa ruqsat etedi. Sebebi, Alla Taǵala Quranda:
وَقَدْ فَصَّلَ لَكُمْ مَا حَرَّمَ عَلَيْكُمْ إِلَّا مَا اضْطُرِرْتُمْ إِلَيْهِ
«Alla senderge májbúr bolmaıynsha jeýdi haram etken nárselerin ashyq baıandap, egjeı-tegjeıli túsindirdi»[5], – dese, taǵy bir jerde:
فَمَنِ اضْطُرَّ غَيْرَ بَاغٍ وَلَا عَادٍ فَلَا إِثْمَ عَلَيْهِ إِنَّ اللهَ غَفُورٌ رَحِيمٌ
«Al, kimde-kim (basyna ashtan ólý qaýipi tóngendikten) osy atalǵandardy jeýge májbúr bolsa, onda ózgeniń aqysyn jemeý jáne zárýlik (ıaǵnı júrek jalǵarlyq) mólsherden asyrmaý shartymen jese, kúná arqalamaıdy»[6], – deıdi. Alaıda, májbúrlik jaǵdaı májbúrliktiń mólsherimen ólshenedi. Endeshe, májbúr bolǵan mólsher naqty bolsa, onda ony shamasynan asyrýǵa bolmaıdy. Sebebi, haram nárseni halal qylatyn – májbúrlik. Májbúrlik úshin bolmaǵan nárse áýelgi haram sıpatynda qala bermek.
Eń durysyn Alla biledi.
Aıbek Ábdiqadyr
Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy
