Ishteı aıtylǵan talaq nekeni buza ma?

14 qańtar 2019 4108 0
Оqý rejımi

Assalamýaleıkým,Talaq sózi jıi kóp oıyma kele beredi. Áıelime qarasam da, tósekte jatsam da oıyma kele beredi, qudaı saqtasyn, ondaıdy qalamaımyn da, osy narse qalaı ózi? Keıde aýzymnan sybyrlap shyqty ma dep qalam. Kúmán keledi. Osyǵan jaýap berseńizder! Nurjan.


Ответ

Ýa aleıkým ássalam!

Talaq sózi oıǵa kelse, oǵan talaq túspeıdi. Oǵan dálel retinde Bádrýddın Aınıdiń (r.a) «’Ýmdatýl-Qarı» kitabynan myna mátindi usynamyz: «Eger kimde-kim talaq aıtýdy (jasaýdy) ishteı ǵana nıet etip, biraq dybystap aıtpasa, ol jaǵdaıda eshnárse de bolmaıtyndyǵynda ǵalymdar arasynda tarlas-tartys joq.

Munda tek Hattabıdiń Zýhrı men Malıkten jetkizgen sózinde talaqtyń nıetpen túsetini aıtylǵan. Alaıda bul kózqaras tym bóten. Hattabıdiń ózi bul kózqarasty «zıhar»[1] jáne basqa mysaldarmen salystyryp, bylaı dep synaǵan: «Olar (ǵalymdar): zıhar jasaýdy nıettengen adam, ony dybystap aıtpaıynsha zıhary esepke alynbaıtynyna biraýyzdan kelisken. Sol sııaqty ishteı qazf[2] aıtqan adam da qazf jasaýshy bolmaıdy. Eger namazda turyp namazdan tys keı oılary mazalasa, namazy buzylmaıdy, qaıta qaıtalap oqymaıdy. Áıtpese Alla Taǵala namaz kezinde namazdan tys sóz aıtýǵa tyıym salǵan ǵoı. Eger oıǵa kelgen ár nárse sóz úkiminde bolsa, álgi adamnyń namazy mindetti túrde buzylar edi».

Al, endi ishten aıtylǵan, oıǵa kelgen nárse úshin talaq bolmaıtyndyǵy týraly aıtqan ǵalymdarǵa toqtalar bolsaq, olar: Ata ıbn Abý Rabah, Ibn Sırın, Hasan, Saǵıd ıbn  Jýbáır, Shaǵbı, Jábır ıbn Záıd, Qatada, Sáýrı, Abý Hanıfa men shákirtteri, Shafıǵı, Ahmad, Ishaq»...[3]

Al, keıde sybyrlap shyqty ma dep qalatynyńyzǵa kelsek, talaq naqty ári sanaly túrde aıtylýy shart. Sebebi fıqh negizinde «naqty nárseni kúmán joıa almaıdy» degen qaǵıda bar. Sol úshin sybyrlap shyǵyp qaldy ma degen kúmánińiz negizge alynbaıdy. Degenmen de bul oılardan da, bul sózderden de saq bolýyńyz kerek!

Eń durysyn Alla biledi.

Aıbek Ábdiqadyr
Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy

 


[1] Ajyrasýdyń bir túri; jáhılııa dáýirinde arabtar áıelin óz anasyna, ápke-qaryndastaryna uqsaıdy dep, sol úshin jaqyndasa almaımyz dep ajyrasatyn bolǵan.
[2] Ary taza áıeldiń abyroıyn tógip jasamaǵan nársesin jasaǵandaı etip aıtý.
[3] ’Ýmdatýl-Qarı 20/256.

Tegter: talaq neke
Pіkіrler Kіrý