Qurban shalý jaıynda jıi qoıylatyn suraqtar

03 tamyz 2019 3248 0
Оqý rejımi

Qurban shalý jaıynda jıi qoıylatyn suraqtar.

 


Ответ

Qurban shalý kimge ýájip? Bir otbasyǵa bir qurbandyq jete me?  


Hanafı mázhaby boıynsha tómendegi talaptarǵa saı ár adamǵa qurbandyq shalýy ýájip:

  • Musylman  bolýy kerek
  • Turǵylyqty (jolaýshy bolmaý)
  • Aqyl-esi durys
  • Balıǵatqa tolǵan 
  • Baqýatty[1]. (Negizgi qajetterden tys nısap mólsherindegi qarjyǵa ıe bolý. Nısap mólsheri – 85 gramm altyn nemese osy qunǵa teń keletin artyq múlikke ıe bolý).

Bul degenimiz,  bir otbasydaǵykámeletke tolǵan, aqyl-esi durysjáne de óziniń jeke baılyǵy  bar ul-qyzdary men óziniń jeke baılyǵy  bar zaıyby da óz aldyna bir qoı qurbandyq shalýy tıis. Ákesiniń shalǵan bir qoı qurbandyǵy olarǵa júrmeıdi.

Biraq, óz dúnıeleri bolmasa, otaǵasynyń shalǵan qurbanynyń saýaby olarǵa da jazylady. Sebebi, ardaqty Paıǵambarymyz (s.a.ý) shalǵan qurbanynyń saýabyn úmbetimen de bólisetindigi rıýaıat etiledi. Sahaba Jábir ıbn Abdýlla bylaı deıdi:«Paıǵambarymyzben birge qurban aıt namazyn oqydym. Ol (s.a.ý) namazdan shyǵyp, bir qoshqar alyp keldi. Ony qurbandyqqa shalyp jatyp: «Bısmılláhı Allahý ákbár. Ýa Rabbym! Bul (qurbandyq) meniń jáne úmbetimniń ishinen qurbandyq shala almaǵandar atynan», – dedi»[2]. 

2. Qurbandyqqa ataǵan malym joǵaldy, ne isteımin?

Arnaıy qurban úshin ataǵan maly ólip qalsa nemese joǵalyp ketse, mal ıesiniń jaǵdaıyna qaraımyz: mal ıesiniń jaǵdaıy tómen bolsa, álginiń ornyna basqasyn shalýyna mindetti emes. Al, baqýatty bolsa ornyna basqa mal shalýy shart.[3]

3. Qaryzǵa aqsha alyp, qurbandyq shalýǵa  bola ma?

Sharıǵatta turmysy tómen kisilerge qurbandyq shalý mindettelmeıdi. Qaryzdanyp-qaýǵalanyp bolsa da, qurbandyq shalsyn degen úkim joq. Degenmen, saýap úshin qaryzǵa aqsha alyp oǵan qurbandyq shalatyn bolsańyz, onyń esh aǵattyǵy bolmaıdy.  

4. Shek berý durys pa?

Elimizdiń keıbir aımaqtarynda qaıtys bolǵan jaqyndaryna arnap Oraza aıty men Qurban aıttan buryn mal soıyp,  týǵan-týys nemese aýyl qarııalaryn asqa shaqyrady.  Buny bizde «shek berý» deıdi. Shekte qaıtys bolǵan kisilerdiń aty atalyp, árýaqtaryna quran baǵyshtalady.

Ólgen kisige saýap bolsyn degen maqsatpen mal soıyp,  qurban shalý sharıǵatta da bar. Buǵan dálel, Ábý Dáýidte kelgen bir hadıste Áziret Alı Paıǵambarymyzdyń da rýhyna arnap bólek bir qoshqardy qurbanǵa shalǵany aıtylady[4].  Sondyqtan shek berip, saýabyn ólgen kisige baǵyshtaý sharıǵatqa teris emes.

Degenmen, qazirgi kezde qurban aıtynan bir kún buryn mal soıyp, shek berip, aıt kúni qurban shalmaıtyndar da bar.

Sharıǵat boıynsha, soıylǵan mal «ýájip qurbandyq» bop eseptelýi úshin Qurban aıt namazy bastalǵan ýaqyt pen aıttyń úshinshi kúngi aqsham namazy aralyǵynda shalynýy kerek[5]. Býharı rıýaıat etilgen hadıste: «Kimde-kim aıt namazynan buryn qurban shalǵan bolsa, qurbanyń qaıta shalsyn!»[6], – delingen. 

Endeshe, arapada shek berý maqsatynda mal soıǵan kisi turmysy tómen bolsa,  Qurban aıty kelgende qaıta qurban shalýynyń qajeti joq. Al, baqýatty kisi aıt kúninde qaıta «ýájip qurban» shalýy tıis. Arapa kúni shek berý maqsatynda soıǵan maly nápil qurbany sanatyna kiredi.    

5. Jesir áıelge qurban shalýǵa bolmaıdy degen ras pa?
  • Assalıamýaleıkým! Sizderden suraıyn degenim: Qurban shalýǵa nıet etken áıel kisige bir tanysy
    «joldasyńnyń (kúıeýi) qaıtys bolǵanyna 3 jyl bolǵan joq, saǵan qurban shalýǵa bolmaıdy» depti. 
    Endi ol kisi túsiniksiz jaǵdaıda, ne istese bolady? Marjan.

Ýaǵaleıkýmýssalam! Marjan, eger áıel kisi baqýatty bolsa, qurban shalýy – ýájip. Baqýatty bolmasa, qurban shalýǵa mindetti emes, degenmen saýap úshin qurban shalýyna da bolady, etin taratpaı ózine qaldyrýyna quqyly. Eriniń qaıtys bolýy qurban shalýyna kedergi emes. Árbirden soń, múmkindigi bolsa, qaıtys bolǵan eriniń atyna arnap bólek qurban shalyp, saýabyn marqum jarynyń rýhyna baǵyshtap jibergeni durys. Biraq mindet emes.    

5. Qulaǵyna en salynǵan mal qurbandyqqa jaramdy ma?
  •  Shalatyn qurbandyqtyń qulaǵy kesilgen bolsa, ıaǵnı eni salynǵan bolsa, ol jaramdy ma? 
    Tilik kólemi qanshalyqty bolýy kerek? Aqyljan Myrzalın

Qadirli Aqyljan, maldy qurbandyqqa jaramdy deýimiz úshin keıbir kemshilikten ada bolýy shart.  Sol kemshilikterdiń biri retinde maldyń qulaǵy men quıryǵynyń kesilgendigin aıtamyz.  Óıtkeni, Áziret Álıdiń:«Paıǵambarymyz (s.a.ý) bizge qurbandyq malynyń eki kózi men eki qulaǵy saý bolýyna muqııat qaraýymyzdy buıyrdy» [7], – degendigi rıýaıat etiledi.    

Sondyqtan, qulaǵy men quıryǵynyń jartysynan astamy kesilgen bolsa,  ol mal qurbandyqqa jaramsyz, al  jartysynan az kesilgen bolsa, qurbandyq retinde shalýǵa ruqsat. Bul Imam Ábý Iýsýf pen Imam Muhammedtiń tujyrymy.  Ábý Hanıfa boıynsha úshten birinen kóp kesilse jaramsyz.  Dese de, Ábý Hanıfa  eki shákirtiniń pikirin quptaǵandyǵy  derekterde bar[8]. 

Endeshe, en salynǵan maldyń qulaǵynyń jartysynan kóbi aman bolsa, ol mal qurbandyqqa jaramdy.

6. Qurbanymdy ózge bireýge shaldyrýǵa bola ma?

Qurbandyq shalýy ýájip kisi basqa bir adamdy tikeleı bolmasa, telefon  nemese hat  joldaý arqyly óziniń ornyna ókil retinde qurban shalýy úshin taǵaıyndaı alady[9].  Sondyqtan týystaryńyzdyń  birine aıtyp, qurban malyn baýyzdata alasyz. Jáne ol qurbandyqty siz shalǵan bolyp eseptelesiz. Paıǵambarymyzdyń da qasapshylarǵa qurban shaldyrǵandyǵy hadısterde aıtylǵan[10].

7. Qurbanǵa shalynǵan maldyń terisin satýǵa bola ma?

Qurbanǵa shalynǵan maldyń terisin sadaqa etip bergen abzal. Óńdep úı qajettiligine de qoldansa bolady. Sebebi, etin jeýge ruqsat etilgen maldyń, terisin qoldanýǵa da ruqsat bolýy zańdy. Onyń ústine  Aısha anamyz qurbanǵa shalynǵan maldyń terisinen mútara[11][1] (sıqa-سِقاء)jasap qoldanatyny derekterde kelgen[12][2].

Biraq, ony (qurban terisin) aqshaǵa satý – mákrúh. Óıtkeni Paıǵambarymyz (s.a.ý): «Kim qurbanynyn terisin satsa, shalǵan qurbany joqqa esep»,[13][3] – dep terini satpaýdy basa aıtýda. Degenmen, túsken aqshany sadaqa etý maqsatynda terini satýyna bolady[14][4].

8. Qyz balasyna qurban shalýǵa bolmaıdy deıdi, sol ras pa?

Áıel kisige óz qolymen qurbanyn shalýyna da, sondaı-aq, ózgege shaldyrtqanda qasynda qarap turýyna da bolady, munyń eshbir aǵattyǵy joq. Buǵan dálel keltirer bolsaq, «Ál-Mústádrak» atty hadıs jınaǵynda kelgen bir rıýaıatta Allanyń Elshisi (s.ǵ.ý.) qyzy Fatımaǵa: «Eı, Fatıma! Qurban malyńnyń qasyna baryp, qarap tur! Onyń qanynyń alǵashqy tamshysy seniń ótken kúnálaryńnyń keshirilýine sebep bolady. Qurban shalynyp jatqanda mynany oqy: «Sózsiz meniń namazym da, qulshylyǵym da, ómirim de, ólimim de búkil álemniń Rabbysy Allah taǵala úshin!»[15], – dep keńes etken.

9. Qurbandyq malyn satyp alarda saýdalasý kúná ma?

Qurbandyqqa mal satyp alǵanda, satýshymen saýdalasýyńyzdyń sharıǵat boıynsha eshbir aǵattyǵy joq. Mańyzdysy – meńshigińizge ótken, qurbandyqqa jaramdy maldy soıý.

Qurban aıt kezinde mal baǵasy shamadan tys sharyqtap ketetindikten satýshymen saýdalasýǵa nemese arzandaý jer  izdeýge quqylysyz.

10. Sadaqa «qurban ornyna» júre me?

Qurban shalýdyń sharty – maldy baýyzdap, qan aǵyzýynda[16]. Bul degenimiz – qurbandyq bolyp eseptelýi úshin mindetti túrde aıt kúnderi mal soıylý kerek degen sóz, maldyń ornyna onyń aqshasyn sadaqa etip taratý arqyly mindetinen qutyla almaıdy. Bul pátýa qurban shalýǵa mindetti bolǵan baqýatty kisilerge arnalǵan.

Al, saýap alǵysy kelgen turmysy nashar kisiniń  – óz yqtııarynda. Degenmen, jylyna bir ret keletin Qurban aıt meıramynda sadaqa etip bergennen góri qurbandyq shalǵany durys[17]. Óıtkeni, qurbandyqqa shalynǵan maldyń árbir qylshyǵy úshin saýap jazylatyndyǵy hadısterde aıtylǵan.

  • Taǵy bir eskerer jaıt, ózińizdiń ornyńyzǵa basqa bir adamdy ókil retinde qurban shalýy úshin taǵaıyndaı alasyz. Jáne ol qurbandyqty siz shalǵan bolyp eseptelesiz.
11. Qur­ban­dyq­qa qandaı maldar jaramdy?

Tek qa­na qoı, esh­ki, sıyr já­ne túıe mal­da­ryn ǵa­na qur­ban­dyq­qa sha­lý­ǵa bo­la­dy. Qur­ban re­tin­de sha­ly­na­tyn qoı já­ne esh­ki kem de­gen­de bir ja­sar, sıyr eki ja­sar, túıe bes ja­sar bo­lýy ke­rek. Al­ty-je­ti aı­lyq ke­pe qo­zy bir ja­sar qoı sııaq­ty se­miz, et­ti bol­sa, qur­ban­dyq­qa sha­lý­ǵa ja­raıdy. Qoı men esh­ki­niń er­ke­gin, sıyr­dyń ur­ǵa­shy­syn sha­lý ab­zal. Taýyq, qo­raz, qaz, úı­rek sııaq­ty qus­tar qur­ban re­tin­de soıyl­maıdy.

Sondaı-aq, Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a.ý.) qur­ban­dyq­qa ja­ra­maı­tyn mal tý­ra­syn­da: «So­qyr­ly­ǵy anyq bel­gi­li so­qyr, aýrýy bel­gi­li aýrý­shań, (jú­re al­maı­tyn­daı dá­re­je­de) aq­saq­ty­ǵy bel­gi­li bol­ǵan aq­saq já­ne ji­li­gi kó­ri­ne­tin­deı óte aryq mal­dar qur­ban­dyq­qa ja­ra­maıdy», – de­gen.

Ha­na­fı máz­ha­by­nyń ǵa­lym­da­ry ha­dıs­te aı­tyl­ǵan qur­ban­dyq­qa ja­ra­maı­tyn mal­dar­da­ǵy kem­shi­lik­ter­ge qıas (sa­lys­ty­rý) jo­ly­men bas­qa da kem­shi­lik­ter­di qos­qan. Ol kem­shi­lik­ter my­na­lar:

  • Bir kó­zi so­qyr
  • Soıyla­tyn jer­ge je­te al­maı­tyn dá­re­je­de ál­siz
  • Qu­la­ǵy ne­me­se quıry­ǵy tý­ma­dan joq ne­me­se ba­sym bó­li­gi ke­sil­gen
  • Tis­te­ri­niń kó­bi tú­sip qal­ǵan
  • Em­shek­te­ri­niń ba­sy ju­ly­nyp qal­ǵan
  • Bir múıizi ne­me­se ekeýi de tú­bi­nen syn­ǵan

Qur­ban sha­lýy ýá­jip bol­ǵan ki­si­niń qur­ban­dyq ma­lyn­da atal­mysh kem­shi­lik­ter­diń bireýi sa­typ al­ǵan­nan keıin paıda bol­sa ne­me­se al­ǵan ma­ly ólip qal­sa, qaıta­dan qur­ban­dyq­qa ja­raı­tyn mal sa­typ alyp sha­lýy ke­rek. Al ózi­ne qur­ban sha­lý ýá­jip bol­ma­sa da, saýap úshin sha­lý­dy nıet et­ken ke­deı adam­nyń sa­typ al­ǵan qur­ba­nyn­da bir kem­shi­lik paıda bol­sa, sol mal­dy sha­la be­re­di. Tip­ti qur­ban sha­lýy ýá­jip bol­ma­ǵan ke­deı adam, boıyn­da kem­shi­li­gi bar mal­dy sa­typ alyp, qur­ban re­tin­de sha­lýyna bo­la­dy. Óıtke­ni, ke­deı adam­nyń shal­ǵan qur­ban­dy­ǵy – ná­pil qur­ban. Ná­pil ǵı­ba­dat­ta ke­shi­rim bar[18].

12. Qurban malynyń qaı aǵzasy jelinbeıdi?

Jalpy, eti adal maldardyń myna aǵzalary jelinbeıdi: aqqan qany,atalyq-analyq músheleri, dorba bezderi, qýyǵy, óti.  Óıtkeni, Alla taǵala Quranda: «..Jaqsy nárselerdi olar úshin adal etip, jek kórinishti jaman nárselerdi haram etti»[19], – deı kele, taza azyqpen azyqtanýymyzdy bildirip tur. Al, joǵarydaǵy aǵzalar, jalpy alǵanda, adam tabıǵaty unamsyz sanaıtyn nárseler. Sondyqtan olardy jeý – haram[20].

Sondaı-aq, ardaqty Paıǵambarymyzdan kelgen múrsál bir hadıste: «Alla Elshisi qoıdyń myna aǵzalaryn (haramǵa jaqyn) mákrúh sanaıtyn: atalyq-analyq múshelerin, dorbasyn, bezderin, ótin, qýyǵyn, qanyn» delingen[21].

13. Qurbandyqty ýaqytynda shala almasa, ne isteý kerek?

Qurbandyq shalý nıetimen satyp alynǵan maldy ýaqytysynda soıa almaǵan turmysy tómen kisi ol maldytirideı sadaqa etip beredi.  Al, baı-baqýatty kisi maldyń qunyn aqshalaı kedeı-kepshikke taratýy tıis[22].

Sondaı-aq, qurbandyq nıetimen satyp alynǵan maly ólip qalsa, turmysy tómen kisi basqa mal satyp alyp, qurbandyq shalýyna mindetti emes. Baqýatty kisige – mindet[23].

14. Qurbandyq etin hrıstıan kórshime bersem, bola ma?

Qurbandyq etinen ózge din ıelerine de sadaqa etip berýge sharıǵatymyzda ruqsat. Óıtkeni, Alla taǵala Quran Kárimde: «Alla (T.) din úshin sendermen soǵyspaǵan jáne jurttaryńnan shyǵarmaǵandarǵa jaqsylyq qylýlaryńa, ádildik etýlerińe tyıym salmaıdy. Rasynda Alla (T.) týrashyldardy jaqsy kóredi», – deı kele, ózge din ıelerine jaqsylyq jasaýǵa bolatyndyǵyn aıtýda. Al, qurbandyq etin berý de ózgege jasalǵan jaqsylyq bolyp esepteledi. Demek, ony ózge din ıelerine berýdiń eshbir aǵattyǵy joq. Bul áreket bir shetinen saýap, ekinshiden ózge dindegilerdiń Islamǵa degen jaqsy kózqarastary qalyptasýyna septigin tıgizýi múmkin.

Erterekte sahabalar da qurbandyq etinen ózge din ıelerine bergendigi derekterde keltirilgen. Mysaly, Tırmızıdin hadıs jınaǵynda kelgen rıýaıatta Mújáhıd bylaı deıdi:«Sahaba Abdýlla ıbn Amrdiń úıinde bir qoı qurbandyqqa shalyndy. Sonda Abdýlla ıbn Amr: «Kórshimiz Iahýdıge (etinen) berdińder me? Kórshimiz Iahýdıge (etinen) berdińder me? – dep surady da ary qaraı sózin – Men Paıǵambarymyzdyń bylaı degeniń estidim: «Jábraıyl maǵan kórshige jaqsylyq jasaýdy kóp keńes etkendigi sonshalyqty, kórshini de múragerlikke kirgizedi me dep oılap qaldym»,– dep órbitti»[24].

Endeshe, qurbandyqqa shalynǵan malyńyzdyń etin kórshińiz hrıstıanǵa da berseńiz, siz úshin saýap bolmaq.  

15. Nege jylqy maly qurbandyqqa shalynbaıdy? 

Jylqy malynyń qurbandyqqa shalynbaýynyń basty sebebi – Alla taǵalanyń Quranda aıtylǵan myna buıryǵy:

 وَلِكُلِّ أُمَّةٍ جَعَلْنَا مَنسَكًا لِّيَذْكُرُوا اسْمَ اللَّهِ عَلَىٰ مَا رَزَقَهُم مِّن بَهِيمَةِ الْأَنْعَامِ ۗ فَإِلَـٰهُكُمْ إِلَـٰهٌ وَاحِدٌ فَلَهُ أَسْلِمُوا ۗ وَبَشِّرِ الْمُخْبِتِينَِ

«Biz árbir úmbet úshin, ózderine bergen janýarlardan: túıe, sıyr, qoı jáne eshkiden, Allanyń ǵana atyn atap, qurban shalýdy bekittik. Óıtkeni, Qudaılaryń - bir-aq Qudaı. Sondyqtan Soǵan boı usynyńdar! (Muhammed!) Yqylastylardy qýandyr»[25]

Osy aıattyń arapsha túpnusqasynda «báhımátýl ánam - بَهِيمَةِ الْأَنْعَامِ» sóz tirkesi ashyq-aıqyn aıtylǵan. Arapshada «báhımá» sózi – janýar, mal degen maǵynany bildirse, ondaǵy «ánam» sózi arapshada tórt mal túrin qamtıdy. Olar: túıe, sıyr jáne qoı, eshki[26].  Bul degenimiz, aıatta bekitilgen maldardan ózge, jylqy, taýyq, qaz, úırek t.b. haıýandar - qurbandyqqa jaramsyz degen sóz deıdi ǵalymdar. Munda mázhab ǵulamalary arasynda talas joq.  

Óıtkeni qurbandyq shalý – namaz, zeket ispetti, Allaǵa qulshylyq etýdiń bir túri.  Al qulshylyqqa qatysty úkimder kóbine aıat jáne hadıspen bekitiledi. Aıatta bildirilgen úkim eger eshbir boljamdy kerek ettirmeıtindeı ashyq-anyq kelgen bolsa, buljytpaı sózbe-sóz oryndalýy tıis. Odan artyq nemese kem eshkim úkim baıan etýine quqy joq. Jylqy malynyń qurbandyqqa shalynbaýynyń tórkini osynda jatyr.  Eń durysy – Allaǵa málim.

16. Iri qarany birigip shalǵysy kelgen 7 adamnyń biri aqıqa qurbanyna nıet etse, ol jaramdy ma?

Túıe men sıyr - jeti adamnyń qurbandyǵyna júredi. Biraq ondaǵy shart - jeti adamnyń jeteýiniń de nıeti Allaǵa jaqyndaý, saýap alý maqsatynda bolýy tıis. Siz aıtyp otqandaı, jeteýdiń bireýi aqıqa qurbanyn soıýdy nemese Paıǵambar atyna qurban shalýdy t.b. Alla rızalyǵyn alý, saýap alý nıetinde bolyp jatsa, onyń qurbanǵa esh zııany joq.

Alaıda, aralarynda bireýiniń nıeti – saýap alý emes, et alý bolsa, Hanafı mázhabynda báriniń qurbany eseptelmeıdi[27].

Qurban aıtqa deıin tyrnaq pen shashty almaý kerek deıdi, sol ras pa?
  • Ássálámýǵaleıkým! Zúlhıdja aıynda qurbandyq shalǵanǵa deıin tyrnaq pen shashty alýǵa bolmaıdy deıdi, sol ras pa? Baýyrlar aıtady Sahıh Býharıde osyndaı hadıster bar dep.  Allah razy bolsyn sizderge!

Ýaǵaleıkýmsalam! Siz surap otyrǵan máselege qatysty Paıǵambarymyzdan birneshe hadıs jetkendigi ras. Mysaly, Sahıh Mýslımde keltirilgen bir hadıste bylaı delinedi: «(Zýlhıdja aıynyń) On kúni kirgende, qurban shalǵysy kelgen áldekim, shashyna jáne tyrnaǵyna tımesin»[28]

Alaıda, bul hadısten mázhab ǵulamalary úsh túrli úkim shyǵarǵan:

1) Shafıǵı mázhabynda: Zýlhıdja aıy kirgennen keıin on kún boıy Qurban shalǵysy kelgen kisiniń tyrnaǵy men shashyn almaýy súnnet, paryz emes. Tyrnaǵyn nemese shashyn alǵan jaǵdaıda tek mákrýh bolady.

2) Hanbálı mázhabynda: Atalmysh on kún ishinde, Qurban shalǵysy kelgen kisiniń tyrnaǵy men shashyn alýy – haram.

3) Hanafı mázhaby men Málıkı mázhabynda: Zúlhıdja aıynyń on kúninde qurban shalǵysy kelgen kisiniń shashyn jáne tyrnaǵyn almaýynyń úkimi – mustahab, súnnet emes. Osy kúnderi ádemi kıinip, átir sebiný qalaı tyıym salynbaǵan bolsa, dál solaı shash nemese tyrnaq alý da haram emes. Ihramnan shyqqan adamnyń jaǵdaıy sekildi[29].  

 

Úshinshi top ǵalymdarynyń súıengen dáleli mynadaı: Zaıad ıbn Ábı Sýfııan degen kisi Aısha anamyzǵa hat joldady. Hatynda bylaı deıdi: «Sahaba Abdýlla ıbn Abbastyń aıtýy boıynsha, kim Mekkege qurbandyq jiberse, qurbandyǵy shalynǵanǵa sheıin, (qajylyq paryzyn óteýshilerge) ıhramǵa kirgende ne nárse tyıym salynatyn bolsa,  oǵan da tyıym salynady eken», - dep, bul másele jaıynda Aısha anamyzdyń pikirin suraıdy. Sondaı Aısha anamyz (r.a.) oǵan jaýap retinde: «Bul másele  - Ibn Abbastyń aıtqany sekildi emes. (Hıjrettiń toǵyzynshy jyly) Paıǵambarymyzdyń qurbandyǵyna arqandy myna eki qolymmen ózim órgenmin. Paıǵambarymyz qurbandyq malyn  óz qolymen baılady. Sosyn ol qurbandyqty ákem Ábý Bákirmen birge, Mekkege attandyrdy. Sol kezde Paıǵambarymyzǵa Allanyń halal etken nárseleriniń esh qaısysy haram etilmegen edi. Tipti qurbandary shalynǵanǵa deıin de».[30]

Osy hadıske uńilip qaraıtyn bolsaq, Mekkedegi qajylyq paryzyn oryndaýshy musylmandarǵa, ıhramǵa kirgende tyıym salynatyn tyrnaq alý, shash alý sııaqty áreketter, Medınedegi Paıǵambarymyzǵa tyıym salynbaǵanyn baıqaımyz.  Bul degenimiz - Qurban shalǵysy kelgen kisilerdiń qurban aıtqa deıin tyrnaqtary men shashtaryn ala berýge bolady degen sóz. Eń durysy – Allaǵa málim.

Abdýsamat Qasym

islam.kz 

[1] Ibn Ǵabıdın, ál-Hádııa – 162 bet.
[2] Ahmád -14423
[3] Ál-Kásinı, Bádá’ıǵ: «Kıtabýt Tadhııa» - 6/289-290 bet.
[4] Ábý Dáýid, Dahaıa – 2790 hadıs.
[5] Badaıǵ – 6/285 bet.
[6] Býharı, ál-Adahı – 5241-hadıs.
[7] Tırmızı, ád-zahııa – 1503 hadıs.
[8] Áb-Bınaıa – 12/37 bet.
[9] M.Isauly, Q.Joldybaıuly, Islam ǵylymhaly, 475 bet. Almaty-2010 j.
[10] Sahıh Býharı, Kıtabýl haj, №1629-hadıs.
[11] teriden jasalǵan sý quıatyn ydys
[12] Badaıǵ – 6/332 bet.
[13] Mýstadrak: «tafsırý sýratıl haj»– 3520 hadıs. (Sahıh)
[14] Bahrýr Raıq – 8/327 bet.
[15] Ál-Hakım, ál-Mústádrak: ál-Adzahı – 3129 bab/7599 hadıs.
[16] Raddýl Mýhtar – 9/453 bet.
[17] Ás-Sáráhsı, Ál-Mábsýt – 12/14 bet.
[18] Islam ǵylymhaly. M.Isauly, Q. Joldybaıuly.
[19] Aǵraf – 157 aıat.
[20] Badaıǵ –6/272 bet; Ibn Ǵabıdın, ál-Hadııa – 194 bet. Imam Aǵzam qandy – haram, al qalǵandary haramǵa jaqyn mákrúh degen  
[21] Baıhaqı, ás-Súnánýl Kýbra.
[22] Ál-Aını, ál-Bınaıa – 12/31 bet.
[23] Badaıǵ – 289-290 bet.
[24] Tırmızı, Kıtabýl bır ýás sılá, №1943-hadıs.
[25] Haj – 34 aıat.
[26] Táfsırýl Báǵaýı: sýratýl hadj -34 aıat tápsiri. 
[27] Bınaıa sharhýl hıdaıa – 12/49 bet.  
[28] Sahıh Mýslım – Kıtabýl Adahı - №1977.
[29] Ihram degenimiz - qajylyq, ýmra nemese ekeýin birge jasaý nıetimen, basqa ýaqytta isteýine ruqsat keıbir is-áreketterdi qajylyq paryzyn oryndaý barysynda nemese ýmrany oryndaý barysynda ózine haram qylý. Mysaly, shash alý, tyrnaq alý, átir sebiný.   Shashty alǵyzý nemese qysqartý arqyly ıhramnan shyǵady. Iaǵnı, ıhramdy ýaqytta haram etilgen átirlený, shash, saqal boıaý sııaqty barlyq nárseler qaıtadan halal bolady.
[30] Sahıh Mýslım – Kıtabýl hadj- №2348 hadıs.

Pіkіrler Kіrý