Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúndik ýaqytyn qalaı rettegen?

22 qyrkúıek 2020 497 0
Оqý rejımi

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir kúndik ýaqyty qalaı ótken, qalaı rettegen?


Ответ

Bir adamdy taný úshin 24 saǵattan turatyn bir kúnin bilý jetkiliksiz. Al eger ol ózine Alladan ýahı túsetin, barsha adamzatqa dindi jetkizý mindeti, otbasy tárbıesi bar, túrli suraqtarǵa jaýap berip, kópshilik qamynda júrgen paıǵambar bolsa, onda bir kún emes búkil ómirine úńilý kerek, óıtkeni onyń bir kúni ekinshi bir kúnine esh uqsamaıtyn. Ózi de: «Eki kúnin birdeı ótkizgen kisi zııanǵa ushyraýda», – dep, musylmandardy jalqaýlyqtan tyıǵan. Alaıda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) árbir kúni ne istegendigi naqty derek kózderinde jazylmaǵandyqtan, jalpylama aıtýǵa táýekel ettik. Onyń altyn ǵasyrynda ýaqyttyń kópshiligi meshit tóńireginde ótkendikten, namazdyń bes ýaqytqa bólingeni sekildi Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bir kúnin bes ýaqytqa bóldik.

Tań namazy. Kúndik tirshilikti tań namazyn oqýmen bastaıtyn. Birde Úmmi Máktým azan shaqyrdy. Tań namazynyń súnnetin oqyp, meshitke keldi. Meshitke úzir sebebinen kele almaıtyndardan basqa barlyq sahabalar jınalyp, Paıǵambarymyzben (s.ǵ.s.) namaz oqıtyn. Ádette, tań namazyn oqyp bolǵannan keıin jaınamazdyń ústinde kún tolyq shyqqanǵa deıin tizerlep otyratyn. Aınala qorshaǵan sahabalaryna ıman, Islam jaıly nasıhat aıtyp, suraqtaryna jaýap berip, birtalaı máselelerdi talqyǵa salatyn. Osylaısha keıbir derekterde on jyldaı tań namazynan keıingi suhbat jasaǵany aıtylady. Osy tańǵy ýaǵyz arqyly sahabalarǵa dindi túp-tuqııanyna deıin úırete bilgen. Jaqsy tús kórgenderdiń túsin joryp beretin. Keıde ózi kórgen túsin aıtatyn.

Kún naıza boıy kóterilgende keıde tórt, keıde segiz rákat duha namazyn oqıtyn. Tań namazynan bastap duha ýaqytyna deıingi ýaqyt óte berekeli ýaqyt. Bir hadısinde: «Áldekim tań namazyn oqyp, sol jerde kútip, eki rákat duha namazyn oqyǵanǵa deıin tek qaıyrly nárseler aıtsa, kúnálary teńizdiń kóbigindeı bolsa da keshiriledi»[1] degen. Duha namazynan keıin eger bir jumysy shyqpasa, úıine baryp, talǵajaý eterlik bir nárseniń bar-joǵyn suraıtyn. Eger joq dese, aýyz bekitip, sol kúnin orazamen ótkizetin. Al eger bar bolsa, jep-ishetin, tamaq talǵamaıtyn. Kóbine-kóp ash qursaq júretin. Úıinde kóbinese qurma men sý ǵana bolatyn. «Men Allanyń qulymyn, qul sekildi tamaqtanamyn», – dep, as úshin asa qaıǵyrmaıtyn. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) besin namazynyń aldynda qysqa ýaqytqa kóz shyrymyn alatyn. Al juma kúnderi juma namazyn oqyǵannan keıin sál myzǵyp alatyn.

Besin namazy. Ýaqyty kirgende sahabalarymen birge meshitte besin namazyn oqıtyn. Al juma kúni jamaǵat jınalǵanda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ózine tán kishipeıildikpen bólmesinen shyǵyp, jurttyń sálemin alatyn. Sosyn minberge shyǵyp jurtqa ózi sálem beretin. Azan oqylǵannan keıin dereý qutbany bastaıtyn. Qutba oqyǵanda adamdar jalyqpasyn dep ortasynda úzilis jasaıtyn. Qutbasyn jurt sheshimin taba almaı júr-aý degen taqyryptarǵa arnaıtyn.

Namazdan keıin sahabalaryn zııarat etip, jaǵdaı surap, qoǵamdyq isterge zer salyp, ýahı jolymen túsken aıattardy Quran jazýshy sahabalarǵa jazdyratyn. Eger Alladan buıryq kelse, jalpaq jurtqa birden jetkizetin.

Islam dinin qabyldaǵan rý-taıpalar Paıǵambarymyzben jolyǵýǵa keletin. Alla elshisi (s.ǵ.s.) olardy kútip alyp, dindi jeńil túsindirip, qonaq etetin. Keterinde olarǵa syılyq syılaıtyn.

Ekinti namazy. Ekinti namazynyń ýaqyty kirgende, Bilál zor daýsymen azan aıtyp, barsha musylmandardy namazǵa shaqyratyn, barlyǵy Paıǵambarymyzben namaz oqıtyn. Namaz sońynda uzaǵynan zikir etetin, óıtkeni bir hadıste: «Túnde bir top, kúndiz bir top perishteler sizdermen birge bolady. Bular tań men ekinti namazdarynda ózara kezek almasady. Alla namaz oqyǵan pendelerin jaqsy bilse de perishtelerden: «Sender ketkende, quldarym ne istep jatqan edi?» – dep suraıdy. Olar: «Olar namaz oqyp jatqanda kettik jáne biz barǵanda da olar namaz oqyp turǵan bolatyn»[2] dep jaýap beredi delingen.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) óte qarapaıym ómir súrgendikten úıdiń keıbir isterin ózi isteıtin, áıelderine járdem beretin. Jaǵdaı surap, muń-muqtajyn tyńdap, kómektesetin.

Aqsham namazy. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kún batpaı turyp aqsham namazyn kútetin. Namaz ýaqyty kirisimen azan aıtylyp, qamat túsirilip, sahabalarymen birge paryz namazdy, sosyn súnnetin oqıtyn. Odan qala berdi, áýýábın namazyn oqyp, basqalardy da osy namazdy oqýǵa qyzyqtyratyn. Namazdan keıin qaı áıeliniń úıine barý kerek bolsa, sonyń úıine baryp, barlyq jubaıy sol jerge jınalyp, otbasy bolyp suhbat quratyn. Osy negizde áıelderi, dinı úkimderdi úırenip, keıingi urpaqqa jetkizýge zor úlesterin qosty.

Quptan namazy. Quptan namazynan keıin asa mańyzdy is týyndamasa, bos sóılesýdi jany qalamaıtyn, namazdan keıin uıqyǵa bas qoıatyn[3]. Aısha anamyz onyń uıqy aldynda duǵa etkendigi jaıly bylaı deıdi: «Alla elshisi ár kúni jatar aldynda eki qolyn jaı- yp, «Yqylas», «Falaq», «Nas» súrelerin oqyp qolyna úrleıdi de, basynan bastap, denesiniń qoly jetetin barlyq jerin sıpaıtyn. Muny úsh márte jasaıtyn»[4]. Sonymen qatar, Alı (r.a.) bylaı deıdi: «Alla elshisi Fatıma ekeýmizge mynany ósıet etti: «Jatar aldynda 33 márte Allahý akbar, 33 márte sýbhanallah, 33 márte ál-hamdý lıllah» deńder». Alı (r.a.) sol kúnnen keıin muny esh tárk etpegendigin aıtqanda bir kisi: «Soǵys kezinde de tastamadyń ba?» – dep suraǵanda, ol: «Iá», – dep jaýap beredi[5].

Keshqurym úıinen kóp shyqpaıtyn. Ilýde keshtetip shyqqandyǵyn myna hadısten bile alamyz: Bir kúni keshkisin Alla elshisi (s.ǵ.s.) Ábý Bákir men Omarǵa barady. Ábý Bákirdiń óte báseń daýyspen, al Omardyń zor daýyspen Quran oqyp jatqanyn kóredi. Tań atqanda ekeýimen jolyǵyp, Ábý Bákirge Quran oqyǵanda daýsyn biraz kóterýin, al Omardyń biraz daýsyn tómendetýin aıtady. Ábý Bákirge daýystap oqy deý arqyly onyń daýsyn aınalasyndaǵylar estisin, Allanyń jalǵyzdyǵyn uqsyn, bilsin degendeı. Al Omarǵa daýsyńdy biraz báseńdet deýi, aınalasyndaǵy namaz oqyp turǵan adamdarǵa kedergi keltirmesin, kúndizgi tirshiliginen sharshap uıyqtap jatqandardy mazalamasyn degendeı[6].

Uıqyǵa jatqanda, árdaıym oń qyrymen jatyp, oń qolyn jastanatyn. Anda-sanda tósekte jatqany bolmasa, kóbine kepken teri ústinde, qamystan jasalǵan tósenishte, topyraq ústinde uıyqtaıtyn.

Túngi qulshylyqqa erekshe mán beretin. Aıaǵy iskenge deıin namaz oqıtyn. Táhájjúdte «Baqara», «Álı Imran», «Nısa» sııaqty uzyn súrelerdi oqýshy edi.

Jatarda dáret alatyn sýy men mısýaǵyn bas jaǵyna daıyndap qoıyp, oıanǵanda aldymen tisin tazalaıtyn.


[1] Tırmızı, Útir, 15
[2] Buharı, Maýaqıtýs-salát 555
[3] Uıyqtamas buryn «Isra», «Zúmár», «Hadıd», «Hashr», «Saf», «Táǵabýn» jáne «Juma» syndy súrelerdi oqıtyn.
[4] Buharı, Fadaılýl-Quran 14
[5] Mýslım, Zikir 80
[6] Saharenfýrı, Bazlýl-majhýd, 7/89

Pіkіrler Kіrý