ALLASYZ SÓZ BASTAMAǴAN ALYPTAR

Ejelgi Turan dalasyn mekendegen túrki halyqtary IX ǵasyrdyń basynda Islam dinin qabyldaǵan. Degenmen, qazaq dalasyna Islam dini kelgenge deıin de ata-babalarymyzdyń, ıaǵnı kóne túrkilerdiń dinı tanymy monoteıstik (birqudaılyq) baǵytta boldy.

Táńir uǵymy sonaý Kúltegin jyrynan (684-731) bastaý alady.

«Bıikte kók táńiri,

Tómende qara jer jaralǵanda,

Ekeýiniń ortasynda adam balasy jaralǵan», –

degen joldar túrkilerdiń bir Jaratýshyǵa syıynǵandyǵyn bildiredi. Islamnyń qazaq jerinde tez taralýynyń basty sebebi de jalǵyz Táńir men Alla uǵymdarynyń sáıkestiginen bolsa kerek.

Islam dininiń kelýimen Allaǵa qulshylyq etetin meshittermen qatar bala oqytatyn medreseler salyna bastady. Odan saýat ashqan shákirtter arasynan keıinnen elge tanymal bolǵan ataqty sopy, ımam, ıshan, ahýn, sonymen qatar elge belgili aqyn, shaıyr, jyraý-termeshilerde kóptep shyqty.

Olar Allanyń sózi – Quran men paıǵambar hadısterin, sharıǵattyń amaldaryn jyrǵa qosyp, halyqtyń júregine kórkem sózben jetkize bildi. Mysal keltirsek, Qarahan dáýirinde ómir súrgen Júsip Balasaǵun (XI-ǵ) 6 myń 520 joldan turatyn «Qutty bilik» eńbegin:

«Alla atymen bastadym sóz álibin,

Jarylqaǵan jaratqan bir táńirim», – dep bastaıdy.

Sol kezeńniń oıshyl kemeńgeri Mahmýd Qashqarı óziniń «Dıýanı-luǵat-at-Týrk» eńbegin:

«Iá, Alla, kóp minájat etem saǵan.

Rahmetińdi úmit etip men ańsaǵam.

Dáripteýge ózińdi til jete me,

Til ónerin tógeıin, jar bol maǵan.

Ushqan qus júgirgen ań barlyǵy da,

Pash eter seni «bar» dep jón bar soǵan!» – dep bastaıdy.

Odan beridegi búkil túrki jurtyna áıgili Qoja Ahmet Iassaýı babamyz da «Dıýanı hıkmet» eńbeginde:

«Meniń hıkmetterim – Alladan pármen,

Oqyp uqqanǵa maǵynasy bar quran.

Súndet emes kápir bolsa da, berme azar,

Kóńili qatty dil azardan Qudaı bezer

Ondaı Qulǵa Qudaıdyń jazasy daıar,

Danalardan bul sózdi estip aıttym mine», – degen.

Súleımen Baqyrǵanı bul dúnıeniń barlyq baq-dáýletinen de, ataq dárejesinen de, eń joǵary kıeli nárse – Alla jaratqan adamnyń ishki jan dúnıesi, «Qudaıdyń quly bolǵan» pendelerdiń bıik mártebesi dep biledi:

«Nápsim aıtty: bul bes kúndik ómirde,

Bárin iste, ne oı kelse kóńilge.

Gúlstannyń aralap qal baǵyn da,

Jemis jınap pisip turǵan shaǵynda.

Rýhym aıtty: sharıǵattyń jolyn baq,

Ilimmenen tarıqattyń jolyn tap.

Tańsáride oıanýdy uǵynǵyn,

On besińde jaınamazǵa jyǵylyp».

Qazaqtyń uly aǵartýshysy Ybyraı Altynsarın de:

 «Bir Qudaıǵa syıynyp,

Kel balar oqylyq!», –

dep qazaq balalaryn bilimge shaqyrǵan edi.

Qazaqtyń uly aqyny Abaı Qunanbaıulynyń da ımandylyqqa shaqyrǵan ósıet óleńderi ushan-teńiz.

«Keshe bala eń, keldiń ǵoı talaı jasqa,

Kóz jetti bir qalypta tura almasqa.

Adamdy súı, Allanyń hıkmetin sez,

Ne qyzyq bar ómirde budan basqa?» –

dep kókireginde sáýlesi bar janǵa oı tastaıdy.

Tipti keshegi qylyshynan qan tamǵan, «Qudaı joq, din – apıyn» dep urandatqan keńestik dáýirdiń ózinde Muqaǵalı atamyz:

«Din – ǵylymnyń atasy,

Ǵylym – dinniń balasy», –

dep jasqanbaı  aıtyp ketti.

Mundaı mysaldardy tize bersek, kóptep keltirýge bolady. Iá, egemendik alǵannan beri qazaq halqynyń sana-sezimi, shynaıy tarıhy, dini men dili týraly zertteýler qaıta jańǵyrtylýda.

Keńes kezeńinde repressııaǵa ushyraǵan ádebıetimiz qaıta oralyp, jańasha  zertteýdi qajet etip tur. Búginde «qazaqta din bolmaǵan» dep el ishine ylań salyp júrgen destrýktıvti dinı aǵymdardyń ókilderine uly aqyndarymyzdyń osy jyrlary qazaqtyń qandaı dindar jurt bolǵanyna bultartpas dálel ekeni sózsiz.

Eger biz ǵasyrlar qoınaýynan bastaý alatyn rýhanı, ádebı, mádenı  muralarymyzdy dáriptep, jas urpaqtyń sanasyna sáýle quıa alsaq, onda olardyń adaspasy anyq.

 

Arystanbek BAIQABYLOV