ATA-ANA ALDYNDAǴY PERZENTTIŃ 40 PARYZY

08 qyrkúıek 2022 1717 0
Оqý rejımi

Islam dininiń túsiniginde otbasy – perzent boıynda súıispenshilik pen meıirimdilik qalyptastyratyn qasıetti shańyraq. Sol sebepti, sharıǵatta otbasynyń eki tiregi – áke men sheshege aıryqsha mán-mańyz berilip, Alla Taǵalanyń Quran Kárimde ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdy buıyrǵany únemi eske alynyp, kóptegen izgi is, aqyl-keńes ata-anany aıalaýǵa arnalady.

Hazreti Imam Násáfı bylaı degen: Ata-ananyń (áke-shesheniń) balasynda seksenge jýyq aqysy bar. Olardyń 40-y tiri kezinde, 40-y qaıtys bolǵannan keıin oryndalady. Tiri kezindegi on aqysy dene múshemen, ony tilmen, ony júrekpen (kóńilmen), qalǵan ony aqshalaı óteledi.

Dene múshemen atqarylatyn on aqysy:

 1.Olarǵa qyzmet etip, razylyǵyn alý. 

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi: «Ata-anasyna qyzmet etken adamnyń ómiri uzaq jáne berekeli bolady». «Dinge saı qyzmetterimen ata-anasyn qýantqan adam, Alla Taǵalany qýantqan bolady. Al, olardy ashýlandyrǵan adam Alla Taǵalany ashýlandyrǵan bolady».

Hazreti Hasan Basrı Qaǵbany taýaf etip júrip, júk arqalaǵan bir kisini kórip:
– Ne úshin júgińmen taýaf etip júrsiń? – deıdi.
– Arqamdaǵy júk emes, meniń ákem. Ony Shamnan 7 márte arqalap ákelip, taýaf etip júrmin. Sebebi maǵan dinimdi, ımanymdy úıretti. Meni ıslamnyń kórkem minezimen tárbıeledi, – dep jaýap beredi. Sonda hazreti Hasan Basrı:
– Ákeńdi qııametke deıin osylaı arqalap ótseń de, bir ret renjitetin bolsań, bul jaqsylyqtaryńnyń bári bosqa ketedi. Eger bir ret qýantatyn bolsań, osynshama qyzmetterdiń saýabyna qaýyshasyń, – deıdi.

Ata-anaǵa laıyqty túrde qurmet kórsete bilý kerek, olarǵa qyzmette kemshilikke jol bermeý kerek. Hazreti Ibnı Abbas: «Ata-anańnyń aldynda kináli, álsiz, kedeı bir quldyń qatal, dóreki qojaıynyna degen qurmetindeı bol!» – degen.

Anaǵa qurmet jáne qyzmet ákeden buryn keledi. 

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi: «Anaǵa jasalǵan jaqsylyqtyń saýaby eki esege kóp bolady». «Birinshi anańa, ekinshi ákeńe, keıin ápke-qaryndasyńa, aǵa-inińe, keıin retimen qalǵan týystaryńa jaqsylyq jasa!». 

«Ýa, Rasýlalla (s.ǵ.s)! Meniń anam múshrık. Oǵan jaqsylyq jasaýym jaız ba?» – dep suraǵan adamǵa Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Iá, anańa jaqsylyq jasa jáne ony qurmette!» – dedi. (Ábý Dáýid)

2. Únemi jaqsylyq jasaý kerek. Ata-anaǵa syı-qurmet kórsetý jáne jaqsylyq jasaý paryz. 

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi: «Ata-anasyna jaqsylyq jasaǵan bala paıǵambarlarmen birge jannatqa kiredi»; «Ata-anasyna jaqsylyq jasaǵan adamnyń ómir jasy uzaq jáne rızyǵy berekeli bolady»; «Eń qundy amal – ýaqytynda oqylǵan namazdan keıin ata-anaǵa jaqsylyq jasaý». (Mýslım.)

3.Olarǵa qarsy shyqpaý. 

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi: «Ata-anaǵa qarsy shyǵý úlken kúná». (Buharı); «Ata-anasyna qarsy shyqqan bala jannatqa kirmeıdi». (Násaı); «Ata-anasyna qarsy shyqqan balanyń ómiri berekesiz jáne qysqa bolady».

Ata-anasy zalym da bolsa, olardyń aıtqandaryna qarsy shyǵýǵa, olarǵa daýys kóterýge, dóreki sóıleýge bolmaıdy.

«Ata-anam óte meıirimsiz, olarǵa qalaı moıynsunamyn» degen adamǵa Rasýlýllah (s.a.ý) bylaı degen: «Anań seni toǵyz aı qursaǵynda kóterdi, eki jyl emizdi. Seni úlkeıgenge deıin qoınynda jetildirdi, qamqor boldy. Ákeń de seni ósirý úshin kóptegen qıynshylyqtarǵa tózdi. Seniń qajettilikterińdi qamtamasyz etti. Saǵan dinińdi, ımanyńdy úıretti. Seni ıslam tárbıesimen ósirdi. Endi qalaısha olar meıirimsiz bolady? Budan asqan meıirim bola ma?». (Áııýhál ýálád ılmıhaly)

«Ýa, Rasýlalla! (s.ǵ.s), qartaıǵan anamdy óz qolymmen tamaqtandyramyn. Dáretin alǵyzyp, arqalap júremin. Osy amalymmen aqysyn ótegen bolamyn ba?» – dep suraǵan adamǵa Paıǵambarymyz (s.a.ý) bylaı deıdi: «Joq, aqysynyń júzden birin de oryndaǵan bolmaısyń. Ol saǵan aıaqqa turyp ketýińdi kútip qyzmet etken edi, al sen oǵan ólimin kútip qyzmet etýdesiń. Biraq Alla taǵala bul az ǵana jaqsylyǵyń úshin kóp saýap ıhsan etedi».

Ata-ana jaman da bolsa, olarmen jaqsy mámilede bolý kerek! Olarmen arany úzý úlken kúná bolyp tabylady. Eń bolmaǵanda sálem aıtyp, hat jazyp, telefon shalyp bul kúnádan qutylý kerek.

Quran Kárimde 3 nárse 3 nársemen birge aıtylǵan. Birinshisi oryndalmasa, ekinshisi qabyl bolmaıdy. Paıǵambarymyzǵa moıynsunbasa, Alla Taǵalaǵa moıynsunylǵan bolmaıdy. Ata-anaǵa shúkir etilmeıinshe, Alla Taǵalaǵa shúkir etilgen bolmaıdy. Maldyń zeketi berilmese, namazdary qabyl bolmaıdy.  (Táfsırı Mýǵnı)

4.Olarǵa moıynsuný, qarsy shyqpaý, kúná bolmaǵan ámirlerin oryndaý.

Musa (ǵ.s.) Alla Taǵaladan toǵyz ret nasıhat suraǵanda barlyǵynda da  «Ata-anańa moıynsun!» dep buıyryldy. Hadıs shárıfte de bylaı delingen:  «Ata-anaǵa moıynsuný Allaǵa moıynsuný bolady. Olarǵa qarsy shyǵý Alla Taǵalaǵa qarsy shyǵý bolady». (Tabaranı)

Ákesine qarsy shyqqan adam bala-shaǵasynyń qyzyǵyn kóre almaıdy, muratyna jete almaıdy, otbasymen jaqsy qarym-qatynasta bola almaıdy, úıiniń dám-tuzy, qyzyǵy bolmaıdy. (Shıra)

5.Olarǵa qatal júzben, qabaq shytyp qaramaý kerek. Jyly júzben, meıirimmen, súıispenshilikpen qaraý kerek.

Ata-anasyna meıirimmen, súıispenshilikpen bir ret qaraǵan adam qabyl bolǵan bir qajylyqtyń saýabyna qaýyshady. Paıǵambarymyz (s.a.ý):  «Ata-anasynyń júzine meıirimmen qaraǵan adamǵa qajylyq jáne ýmranyń saýaby jazylady», – degen. «Kúnine myń ret qarasa da solaı ma?» dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.a.ý): «Kúnine júz myń ret qarasa da...», – dep jaýap bergen.

Taǵy birde Paıǵambarymyz (s.a.ý): «Ata-ananyń júzine meıirimmen qaraý – ǵıbadat», – dep bildirgen.

6.Olardy renjitpeý, ókpeletpeý, razylyqtaryn alý kerek. 

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi: «Rabbyńnyń razylyǵy – ata-ananyń razylyǵynda. Ashýy da ata-anańnyń ashýynda». (Buharı); «Ata-anasynyń razylyǵyn alǵan musylman ne istese de tozaqqa kirmeıdi. Al renjitken adam jannatqa kirmeıdi». (Shıra)

Ata-anany renjitý, olardy jábirleý úlken kúná bolyp tabylady. Ata-ananyń, jalpy eshkimniń de kúná bolǵan ámirlerin oryndaý jaız emes. Ata-ananyń usynǵan asynda haram aralasqan bolý kúmáni bolsa jáne bul tamaqtan jeýi úshin balasyn májbúrlese, balanyń ol tamaqty jeýi kerek bolady. Sebebi kúmándi nárselerden qashý ýáraǵa jatady, al ata-ananyń razylyǵyn alý ýájip bolyp tabylady. Biraq dinge qaıshy bolǵan ámirleri oryndalmaıdy. Máselen: «Araq ish, namaz oqyma, áıtpese biz renjımiz» dese, mundaı haram bolǵan aıtqandary istelmeıdi. Óıtkeni «Alla Taǵalaǵa qarsy shyqqan iste qulǵa baǵynylmaıdy» degen ámir bar.

Haq Taǵala «Ankábýt» súresiniń segizinshi aıatynda: «Adam balasyna áke-sheshesine jaqsylyq qylýdy nusqadyq. Eger ekeýi saǵan bilmegen nárseńdi Maǵan ortaq qosýyńa tyryssa, onda ol ekeýine baǵynba. Qaıtar jeriń Men jaq. Sol ýaqytta senderge ne istegenderińdi túsindiremin», – dep buıyrǵan.

7.Olardyń ruqsatynsyz saparǵa shyqpaý. Qajylyqqa bararda muqtaj bolmaǵan ata-anadan ruqsat suraý súnnet. 

Jıhad úshin ruqsat suraǵan adamnyń ata-anasynyń tiri ekenin estigende Paıǵambarymyz : «Osynda qal! Olarǵa qyzmet et! Olarǵa qyzmet etýiń – jıhad bolyp sanalady», – dep buıyrdy. (Buharı)

Jıhadqa barý úshin ruqsat surap kelgen basqa bir adamǵa da bylaı dedi: «Anańnyń qasynan aırylma! Jannat onyń aıaǵynyń astynda», – dedi. (Násaı)

Ata-ananyń úıine (qonaqqa) barmaý (olarmen arany úzý) úlken kúná. Hal-jaǵdaılaryn surap baryp turý kerek. Bara almaǵan jaǵdaıda eń bolmasa hat jazyp, sálem joldap bul kúnádan qutylý kerek.

8.Olarǵa laıyqty túrde syı-qurmet kórsetý. 

Hadıs shárıfte: «Úlkenge qurmet kórsetpeıtinder bizden emes» delingen.(Tırmızı); «Ata-anaǵa qurmet baqytsyz adamdy baqytty qylady. Ómir jasyn uzartady jáne ony jaman ólimnen saqtaıdy».

Olardy kórgende dereý túregelip, qastaryna barý kerek, olar otyrǵansha túregep turý kerek, olardyń ruqsatynsyz otyrmaý kerek. Otyrǵan kezde de ádeptilik saqtaý kerek, olardyń aldynda aıaqty aıqastyryp nemese sozyp otyrýǵa bolmaıdy. «Bolsa da maǵan eshnárse demeıdi» dep mundaı ádeptilikterdi nazardan tys qaldyrmaý kerek.

9.Kóshede júrgende arttarynan júrý. Esh qandaı sebepsiz aldaryna túsip júrmeý kerek.

10.Shaqyrǵan kezde dereý qastaryna baryp «tyńdap turmyn!» dep aıtý.

Haq Taǵala bylaı degen: «Eı, Musa! Meniń dárgeıimde óte aýyr jáne óte úlken bir kúná bar. Ol – ata-ana shaqyrǵan kezde ámirine baǵynbaý».

Tilmen jasalatyn on aqysy:

1,Jyly sóıleý, qarapaıym bolý, «ýf» dep aıtpaý.

Haq Taǵala «Ahkaf» súresiniń 15 aıatynda bylaı dep buıyrǵan: Adam balasyna, áke-sheshesine jaqsylyq isteýdi nusqadyq. Óıtkeni sheshesi ony zorǵa kóterip, áreń bosanady. Sondaı-aq oǵan júkti bolý, (sútten) aıyrý otyz aı. Aqyr ol, erjetip, qyryq jasqa ulasqan kezde: "Rabbym! Ózime áke-shesheme bergen nyǵmetterińe shúkirlik etýimdi, óziń razy bolatyn túzý amal isteýimdi maǵan násip ete kór! Meniń urpaqtarymdy da túzelt. Shyn máninde, men táýbe qyldym. Árıne men boı usynýshylardanmyn" dedi.

«Rabbyń tek Ózine ǵana ǵıbadat etýlerińdi jáne áke-sheshelerińe jaqsylyq etýlerińdi ámir etti. Eger olardyń biri nemese ekeýi de janyńda qartaısa olarǵa «ýf» deýshi bolma, aýyr sóz aıtpa, olarǵa sypaıy jáne jyly sóıle, olarǵa janashyr bol, qarapaıym bol. Ol ekeýine meıirimdilik qushaǵynyńdy jaı da: “Ia Rabbym! Ol ekeýi meni kishkentaıymnan tárbıelep jetildirgenindeı, sen de olardy rahymdylyǵyńa bóle!” dep duǵa et!»

Hazreti Hasan Basrı bylaı degen: «Bir ǵalym adamnyń áke-sheshesi kápir bolsa, qudyqtan sý ákelip berýi úshin oǵan muqtaj bolyp, ol da birneshe ret shelekpen sý akelip júrip «ýf» dese barlyq amaldarynyń saýaby joq bolady».

2.Sóıleskende daýsyn olardyń daýsynan joǵary kótermeý.

3.Olardyń jandarynda kóp sóılemeý, ádepten aspaý. Ata-anasy biletin nárselerin aıtsa da «taǵy sol áńgime me?» demesten, eshqashan estimegen adamdaı tyńdaý kerek.

4.Dóreki, (jargondy) sózdermen sóılemeý, tıgizip aıtpaý. Mysalǵa eki balasy bar adamnyń bir uly ekinshisin meńzep: «Ulyńyz sóıtti. Eger men solaı etsem, qııametti qoparar edińiz!» nemese «Apa nemereńizdi qatty erkelete bermeńiz, tóbemizge shyǵyp barady. Tilimizdi almaı ketti!» degen sekildi sózdermen ata-anany renjitýge bolmaıdy. Ata-anasynyń kózinshe balasyna urysýǵa, urýǵa bolmaıdy. Mundaı nárseler ata-anany qatty renjitedi.

5.Áıelin olardan joǵary tutpaý. Paıǵambarymyz (s.a.ý) bylaı degen: «Áıelin anasynan joǵary tutqan adamǵa laǵnet bolsyn! Onyń paryz bolǵan jáne basqa da ǵıbadattary qabyl bolmaıdy». (Shıra)

6.Attarymen atap shaqyrmaý, sózderin bólmeý jáne sózderiniń arasyna kirikpeý, bilgishsinbeý. Ata anasy qate aıtsa da “olaı emes” dep qarsylyq kórsetpeý.

7.Ata-ananyń arasyn ashatyn sózderden, is-áreketterden uzaq turý. Ata-ana men ulynyń nemese qyzynyń arasyn ashatyn isterden uzaq turý. Ásirese kelinder ata-ana men balasynyń arasyn sýytatyn sózderden alys turýy kerek. Paıǵambarymyz (s.a.ý) «Anasy men ulynyń arasyn ashatyn adamǵa laǵnet bolsyn!» dep buıyrǵan.

8.Sóılegende “iste, isteme” degen sııaqty buıryq raımen sóılemeý. “Istep bere alasyz ba?” degen sııaqty ótinip sóıleý.

9.Igi, izgi duǵalaryn alý. Áke-shesheniń duǵasyn úlken ǵanıbet, olja dep bilý kerek.

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi: «Úsh adamnyń duǵasy qabyl bolady. Áke-shesheniń, zulymdyqqa ushyraǵan adamnyń jáne qonaqtyń duǵasy». (Tırmızı)

10.Bet duǵalaryna (qarǵystaryn) qalmaý kerek.

Hadıs shárıfterde bylaı delinedi:  «Áke-shesheniń balasyna jáne zulymdyq kórgen adamnyń zalymǵa jasaǵan betduǵasy (qarǵysy) qaıtarylmaıdy». (Tırmızı)

«Ózderińe, bala-shaǵalaryńa jáne mal-múlikterińe bet duǵa etpeńder! Duǵalardyń qabyl bolatyn ýaqytqa týra kelip bet duǵalaryń qabyl bolady». (Múslım)

Áke-shesheń shaqyrǵan kezde ne jumys istep otyrǵan bolsań da dereý ony tastap, áke-shesheńniń ámirine júgir. Áke-shesheń saǵan ashýlanyp aıǵaılasa da olarǵa eshnárse deme! Áke-shesheńniń duǵasyn alǵyń kelse, saǵan ámir etken isterdi tez jáne ádemi túrde oryndaýǵa tyrys! Bul isińdi unatpaı, saǵan renjip qalýynan jáne betduǵa etýlerinen qatty qorq! Saǵan renjigen bolsa, olarǵa qatty sóıleme! Dereý jyly sóılep, kóńilderin jaılandyr! Áke-shesheniń kóńilderine muqııat bol! Óıtkeni seniń baqytyńmen páleketiń olardyń kóńilderinen týatyn sózge baılanysty. Áke-shesheń aýrý bolsa, kári bolsa, olarǵa kómek ber! Baqytyńnyń kilti olardan alatyn izgi duǵalarda ekenin bil! Eger olardy renjitip betduǵalaryn alsań dúnıeń de ahyretiń de opat bolady. Atylǵan oq keri qaıtpaıdy. Olar tiri kezde qadirin bil!

Júrekpen (kóńilmen) jasalatyn on aqysy:

1.Olarǵa janashyr, meıirimdi bolý. Hadıs shárıfte bylaı delingen:

«Meıirimdilik etpegen adamǵa meıirimdilik etilmeıdi. Jany ashymaǵan adamǵa, jan ashylmaıdy». (Mýslım)

2.Olardy jaqsy kórý. Ári jaqsy kóretindikterińdi bildirip turý.

3.Qýanyshtaryna ortaq bolý. Bir nársege qýansa, «Qandaı jaqsy bolǵan. Qutty bolsyn!» degen sııaqty sózdermen qýanyshyn bildirý.

4.Qaıǵy-muńdaryna, dertterine ortaq bolý. Bir nársege qamyqqanyn, renjigenin kórgende «renjimeńiz, ýaıymdamańyz» degen sııaqty sózdermen kóńilin alý, ózińniń de bul jaǵdaıǵa renjigenińdi bildirý kerek.

5.Kóp sóılegenderi úshin olarǵa renjimeý.

6.Sógisterine, ursýlaryna, jazǵyrýlaryna ashýlanbaý.

7.Olardan razy bolý. Olardyń razylyǵyn alýǵa tyrysý.

Hadıs shárıfte bylaı delingen: «Alla Taǵalanyń razylyǵy ata-ananyń razylyǵynda».

8.Olardy renjitýden qatty qorqý.

Isra súresiniń 23-shi aıatynda ata-anamen jaqsy mámilede bolý, olarǵa jyly jáne jumsaq sóıleý kerektigi ámir etilgen. Ǵafyldyqqa salynyp ata-ananyńdy renjitseń, dereý razylyǵyn al!

"Rabbyń, ózine ǵana ǵıbadat etýlerińdi, áke-sheshege jaqsylyq qylýlaryńdy ámir etti. Al eger ol ekeýiniń biri nemese ekeýi de jandaryńda kárilikke jetse: “Túh” deme (keıis bildirme). Sondaı-aq ol ekeýin zekime de, ol ekeýine sypaıy sóz sóıle".

9.Nazdanbaý kerek. Qaıta olardyń nazyn kóterý kerek. Óıtkeni kishkentaı kezimizden bizdiń erkelikterimizdi, nazymyzdy kóterip keldi. Endigi olardyń erkeleıtin kezi keldi.

10.Olardan jábir kórse de, qıyndyq kórse de, «osylar ólse eken, bulardan erterek qutylsaq eken» dep oılamaý kerek, uzaq ómir súrýlerin tileý kerek. Olar bizden kóptegen qıyndyqtar, mashaqattar shekse de, bizdiń ómir súrýimizdi qalady. Ózderi ash qalǵan kúnde de, bizdi toıǵyzdy.

Mal-múlikpen, aqshamen óteletin on aqysy:

1.Kıimdi ózińnen buryn olarǵa alyp berý. Tamaǵyńnyń eń jaqsysyn olarǵa ber.

2.Alysta turatyn bolsa, hal-jaǵdaıyn surap baryp turý. Ata-ananyń jáne mahrem týystarynyń úıine baryp turý ýájip. Eń bolmasa, hat jazyp, sálem joldap turý kerek. Qonaqqa barýdyń reti mynadaı: ana, áke, bala, ata, áje, baýyr, ákeniń aǵa-ini, ápke-qaryndastary, ananyń aǵa-ini, ápke-qaryndastary.

3.Tamaqty birge otyryp jeý.

4.Ne qalaıtyndaryn surap-bilip olardy qamtamasyz etý.

5.Úılerin tazalaý, syrlaý, jóndeý.

6.Aqsha berip turý. Aqsha qajet bolyp biraq suraýǵa qysylyp júrgen bolýlary múmkin.

7.Mal-múlikti, aqshany olardyń erkine berý. «Qashan kerek bolsa da, ne isteımin deseńiz de mal-múlkim, aqsham sizder úshin pıda bolsyn» deý. Ashýlanǵan kezderi bolsa, osyndaı joldarmen olardy jubatý, kóńilin aýlaý kerek. Ata-anaǵa jumsalǵan aqshanyń suraýy bolmaıdy. Muqtaj bolǵan ata-anaǵa kómektesý paryz bolyp tabylady.

Quran Kárimniń, «Baqara» súresiniń 215 aıatynda bylaı delinedi: «(Muhammed s.a.ý) olar senen Alla jolynda ne beretindikterin suraıdy. «Nendeı qaıyr saryp qylsańdar; Áke-sheshe, jaqyndar, jetimder, miskinder jáne jolda qalǵandar úshin. Qaıyrdan ne isteseńder, kúdiksiz Alla ony biledi» de.

Kimge napaqa beretinin suraǵan adamǵa Paıǵambarymyz (s.a.ý): «Aldymen ózińe, áke-shesheńe, keıin áıeliń men bala-shaǵańa, qyzmetshińe, odan keıingilerin óziń bile jatarsyń», – dedi.

Ákesi syrqattanyp, qaraıtyn eshkimi bolmasa, qyzy kúıeýiniń ruqsatynsyz baryp qyzmet etýine bolady. Zımmı (musylman emes) áke úshin de úkim osylaı.

Áke-shesheniń bireýine jaqsylyq jasaǵanda ekinshisi renjıtin bolsa, ákege qurmet etip, baǵyný kerek, anaǵa qyzmet etip, jaqsylyq jasap kómektesý kerek.

8.Anda-sanda tátti taǵamdar ázirlep shaqyryp turý kerek. Kóńilderi qalap tursa da aıta almaýy múmkin.

9.Dostaryn dos dep bilip shaqyrý, olardyń da kóńilderin aýlaý. Dushpandarynan da uzaq turýǵa tyrysý kerek.

10.Aýyrǵan kezderinde emdeý joldaryn qarastyryp, dári-dármek alyp berý. Kútýshi, qyzmetshi jaldaýdyń ornyna tikeleı ózi qyzmet etýge tyrysý kerek.

 

Rashıd Alpysbaev

Pіkіrler Kіrý