Balaǵat sózdiń densaýlyqqa zııanyn eskerip júrmiz be?

11 qyrkúıek 2019 356 0
Оqý rejımi

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Úlken kúnálardyń ishinde eń aýyry – kisiniń óz ata-anasyna laǵynet aıtýy», – degen eken. Sonda Paıǵambarymyzdan bir kisi: «Qalaı óz ata-anasyna laǵynet aıtýy múmkin, ýa, Rasýlalla?» – dep suraıdy. Ol (s.ǵ.s.): «Kisi bireýdi ákesinen boqtaıdy. Ol da ony (óz kezeginde jaýap retinde) áke-sheshesinen boqtaıdy. (Osylaısha bireý arqyly óz ata-anasyn boqtaǵan bolyp otyr)», – dep jaýap berdi.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) taǵy bir hadısinde: «Qııamet kúni kisiniń tarazyǵa aýyr basatyn nársesi – kórkem ádebi. Sózsiz, Alla Taǵala boqaýyz, bylapyt sóz aıtýshy kisige ashýy keledi», – deıdi.

Urpaǵyna: «Jaqsy sóz – jarym yrys», «Oınap sóıleseń de, oılap sóıle», «Sóz súıekten ótedi» degen ónegeli naqyldaryn qaldyrǵan ata-babamyz sózdiń qudiretin jete sezingen dana bolǵan. Sóz arqyly adamnyń kóńilin kóterýge de, muńaıtýǵa da, kúldirýge de, jylatýǵa da bolady.  Sondyqtan da, jaqsy baıqap sóıler, jaman shaıqap sóıler degen sóz bekerge aıtylmasa kerekti.

Adamnyń tiliniń negizgi qyzmeti Jaratýshy Alla Taǵalany eske alyp, madaqtaý, shúkir aıtý, máni bar jaqsy sóz sóıleý. Buǵan baılanysty Quran Kárimde kóptegen aıattarda aıtylady. Mysaly, «Ahzab» súresiniń 70-aıatynda: «Áı, ıman keltirgender! Alladan qorqyńdar da, durys sóz sóıleńder», - degen. Hazireti Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s): «Jaqsy sóz – sadaqa», - dep beker aıtpaǵan. Taǵy bir hadısinde: «Kimde-kim Alla Taǵalaǵa jáne aqyret kúnine ıman keltirse, jaqsy sóz sóılesin nemese úndemesin»,[1] – dep te buıyrǵan. Dinimizde orynsyz sóıleýge tyıym salynǵan. Orynsyz sóıleý, maǵynasy joq áńgime aıtý musylman kisiniń ımanyn álsiretedi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Adam Alla razy bolatyn bir sózdi ánsheıin aıta salady da, sol sebepti Alla onyń dárejesin kóteredi. Al, basqa bir adam Alla razy bolmaǵan (kárine ushyratatyn) bir sózdi aıta salady da, sol sebepti Alla ony jáhánnamnyń túbine laqtyrady»,[2] – deıdi.

Sahaba Mýaz bın Jábál: «Ýa, Allanyń Elshisi! Sóılegen sózimizdiń barlyǵyna jaýap beremiz be? – deıdi. Sonda hazireti Paıǵambar (s.ǵ.s): «Adamdardyń muryndarymen jer súzip, tozaqta azaptalýynyń basty sebebi, osy tildiń kesiri»,[3] – dep jaýap bergen. Sondyqtan, abaılap sóıleý – aqyldylyqtyń, ımandylyqtyń belgisi.

Til Alla Taǵalany zikir etý úshin berilgen. Sondyqtan, Alla Taǵalany madaqtap, ulyqtaıtyn sózderdi aıtqan saıyn júregimizdegi ıláhı nur kúsheıe túsedi. Al, bos sózder aıtyp, qyljaqtaý júrektiń nuryn sóndiredi. Hazireti Omar (r.a): «Kimde-kim kóp sóıler bolsa, kóp qatelesedi. Kóp qatelesý kúnániń kóbeıýine sebep bolady. Al, kúnáhar adamnyń barar jeri tozaq qana», – deıdi.

Sońǵy zertteýlerge súıener bolsaq, adam balaǵat sózder aıtqan kezde jaǵymsyz Energııany ózi ǵana qabyldap qoımaı, janyndaǵy ózge adamdar men jan-janýarlarǵa, tipti sý men taǵamdarǵa da taratady eken. Adamnyń sózi men oıynyń basqa adamdar men jandy nárselerge, sondaı-aq ósimdikterge áserin zertteýmen aınalysatyn japon ǵalymy Emoto Masarý adam sóılegen kezde óziniń oıyn basqalarǵa jetkizip qana qoımaı, aıtqan sóziniń jaqsy ne jaman maǵynaly bolýyna oraı paıdaly ne zııandy aqparattyq tolqyn týdyratynyn málimdegen. Ǵalymdar balaǵat jáne jaǵymsyz maǵynaǵa ıe sózderdiń radıatsııa áseri sekildi adam geniniń mýtatsııaǵa ushyraýyna sebepker bolatynyn, al ol óz kezeginde aǵzanyń qartaıý protsessin tezdetip, túrli psıhıkalyq jáne tán aýrýlarynyń paıda bolýyna yqpal etetinin anyqtaǵan. Al, jaqsy maǵynaǵa ıe, qaıyrymdy-meıirimdi sózder, duǵalar, tipti keıbir ádemi óleń-jyrlardyń ózi kóptegen keselderdi emdep, adamǵa jaǵymdy yqpal etip, aǵzanyń qartaıý protsessin tejeıdi eken.

Reseı Ǵylym Akademııasy kvanttyq genetıka ıntıtýtynyń ǵalymdary da balaǵat jáne beıádep sózderdiń jaǵymsyz saldary týraly biraz zertteýler júrgizgen. Zertteý nátıjeleri kórsetkendeı, aıtylǵan sózderdiń Elektromagnıttik terbelisi DNQ molekýlasynyń qurylymyna tikeleı áser etetin bolyp shyqty. Eger balaǵat jáne jaǵymsyz sózder aıtylsa, DNQ molekýlasy osy sózderdi qabyldaıdy jáne qabyldanǵan áserdiń tym artyq ári jaǵymsyz bolýynan «teris programma» nemese «ózin-ózi taratý (samolıkvıdatsııa) programmasyn» iske qosady. Demek, ózin-ózi kúıretýge, búldirýge baǵyttalǵan úderister bastalady. Osylaısha aqparattardyń únemi kúırep, burmalanýy, ózgeriske ushyrap turýy DNQ-nyń qurylymyn saý kúıden aýrý kúıge dýshar etedi. Demek, jaǵymsyz, ǵaıbat sózder radıatsııalyq sáýleligi myń rentgenge teń keletin mýtegendik áser beredi. Bul degenimiz densaýlyǵymyzdyń zııanǵa ushyrap jatqandyǵynan habar beredi.

Osylaısha, biz mynadaı qorytyndyǵa kelemiz: DNQ qurylymyna aıtylǵan da, estigen de sózder tikeleı áser etedi. Sonymen qatar, adamnyń aıtatyn sózderiniń mazmuny men maǵynasy da tikeleı adam genomyna áser etedi.

Jaqsy sóz jandy jadyratady. Pozıtıvti maǵynada aıtylǵan ár sóz jaǵymdy áser qaldyrady. Jalpy alǵanda, aıtylǵan sózderdiń pozıtıvti jáne negatıvti áserleri bar ekeni baǵzy zamannan beri belgili. Medıtsına ǵylymy jaqsy damymaǵan zamanda halyq daýany duǵalar men jaqsy tilek sózderden tapqan. Al, ádepsiz jáne balaǵat sózderdi aıtýdyń ózin qarǵys dep eseptegen. Tipti, sol zamanda adamdardyń oıynda balaǵat sózderdi aıtýdyń durys emestigi týraly  boljamdar bolsa, búginde ol sózderdiń zııandyǵy ǵylymı túrde dáleldenip otyr.  Sol sebepti, ne oılap júrgenińizge, qandaı kitaptar oqyp, qandaı aqparattar qabyldap jatqanyńyzǵa,  aınalańyzǵa qandaı sózder aıtyp, qandaı sózder estip júrgenińizge asa mán berińiz.  Ómirińizdi jaqsartý da, quldyratý da óz qolyńyzda!

Bir hadıste: «Kózdiń zınasy – haramǵa qaraý, qulaqtyń zınasy – ádepsiz (uıatsyz) sóz tyńdaý, tildiń zınasy – balaǵat (uıatsyz) sózderdi aıtý, qoldyń zınasy – ózine halal bolmaǵan áıeldi ustaý, aıaqtyń zınasy – kúnáli jerlerge barý», - degen. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) osy sóziniń ózi ár adamǵa tunyp turǵan ósıet emes pe?!

Laýra Almahanova

 


[1] Mýslım, Iman 74.
[2] Buharı, Rıqaq, 23.
[3] Tırmızı, Iman, 8.

Pіkіrler Kіrý