DOMBYRANYŃ ShARIǴATTAǴY ORNY: ISLAM TURǴYSYNAN MÝZYKAǴA RUQSATTYLYQTYŃ DÁLELDERI

KIRISPE

        Dombyra – qazaq halqynyń ulttyq murasy, mádenı-rýhanı qundylyǵynyń ajyramas bóligi, rýhanı baılyǵy jáne tarıhı jadynyń sımvoly bolyp tabylady. Onyń úni qazaqtyń júregindegi tabıǵı qundylyqtardy oıatyp, azattyq jolyndaǵy erligin, ata-baba ósıetterin, rýhanı qundylyqtaryn jetkizedi.

        Halqymyzdyń dinı jáne rýhanı kóshbasshylary dombyrany ulttyq tárbıe quraly retinde paıdalanyp, halyqtyń júregine ıman, yntymaq jáne rýhanı tárbıe berip, jas urpaǵymyzdyń boıyna tarıhı murany darytyp, tárbıelik máni zor ulttyq aspap retinde qasterledi.

         Ókinishke oraı, táýelsizdik jyldarynan bastap kúni búginge deıin adasqan destrýktıvti aǵymdar osy ulttyq aspabymyz bolǵan dombyrany haram dep aıyptap keledi. Olar ózderinshe ulttyq muramyzdy mansuqtap, quran men hadıste úkimi naqty haram dep aıtylǵan dep negizsiz pátýalardy aıtyp qoǵamymyzda rezonans týǵyzýda. Olardyń bul áreketterine ıslamtanýlyq ǵylymı turǵyda jaýap berý óte mańyzdy másele.  

         Asyl dinimiz ıslamda ulttyń tilin, dástúrin jáne mádenıetin saqtaýǵa úlken mán beriledi. Islam sharıǵatynda dombyra nemese basqa da mýzyka aspaptaryn paıdalanýǵa qatysty tikeleı úkim joq. Sondyqtan dombyra tartý máselesi ıslamnyń jalpy qaǵıdalary men mýzyka týraly kózqarastaryna súıene otyryp talqylanady.

ISLAMDAǴY MÝZYKAǴA QATYSTY JALPY KÓZQARASTAR

        Islamda mýzykany tolyqtaı haram dep sanaıtyn naqty aıat nemese hadıs joq. Onyń ústine ıslam dini paıdaly nárselerdi haram sanamaıdy. Mýzykaǵa jáne mýzykalyq aspaptarǵa qatysty talas-tartysty pikirler Qurandaǵy Luqman súresiniń 6-aıatyndaǵy maǵynalardan ıaǵnı, «Adamdardyń arasynda maǵynasyz áńgimelerdi (Láhý ál-hadıs) satyp alyp, adamdardy bilmestikpen Allanyń jolynan adastyratyndar bar»,-degen aıattan, sosyn Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý): «Meniń úmbetimde sharap, mýzyka aspaptaryn (má’azıf) jáne zınaqorlyqty halal dep sanaıtyndar paıda bolady (Buharı)»,- degen hadısinen týyndaıdy.

  Alaıda «láhý ál-hadıs» (لَهْوَ الْحَدِيثِ) termıni jáne  (معازف) (má’azıf) sózi hadıstiń kontekstine qaraı ózgeretinin ǵylymı turǵydan obektıvti túrde ıaǵnı, egjeı-tegjeıli zertteýdi kerek etedi. Islam ǵalymdary bul termınderdi túrlishe túsindirgen. Iaǵnı, «láhý ál-hadıs» termıni ıslamdyq quqyqta mýzyka, oıyn-saýyq jáne mánsiz áńgimelerge qatysty pikirtalastardyń bir bóligi retinde jıi talqylanady. Ǵalymdardyń bul termınge bergen túsindirmelerin kelesi úsh kategorııaǵa bólip qarastyrýǵa bolady:

Ýahabılik ǵalymdardyń túsindirmeleri

        Ýahabılerdiń eń iri ǵalymdary bolǵan Ibn Qaıım ál-Jáýzııa men Ibn Taımııa jáne ol ekeýine erigender mýzykany tolyqtaı haram dep sanaıdy. Olar mýzyka adamnyń júregin qarańǵylatady jáne Allany eske alýǵa bóget jasaıdy dep paıymdaıdy. Oǵan dálel retinde:  Quranda kelgen «lahý ál-hadıs» termınin alǵa tartyp tar túsinikte ıaǵnı, bir jaqty qarap (mýzyka) dep maǵyna berip tápsirleıdi. Sondaı-aq, hadıste kelgen «má’azıf» sózin de naqty tyıym salynǵan aspap jáne kúnaǵa aparatyn qural retinde kóretindikterin aıtady. Osylaısha, janama túrinde dálel keltiredi.

Tasaýf ǵalymdarynyń túsindirmeleri

        Sýfızm ókilderiniń arasynda mýzyka men ándi (samá’) rýhanı damýdyń quraly retinde qaraǵandar az bolmady. Olar mýzyka men ándi Allaǵa jaqyndaýdyń, júrekke rýhanı áser etýdiń, sopylyq zikirdiń jáne ishki tynyshtyqqa jetýdiń tásili dep túsindirgen. Tómende mýzykaǵa erekshe mán bergen kórnekti sýfızm ókilderin keltiremiz:

          1.Imam ál-Ǵazalı (1058–1111).   Ol óziniń áıgili «Ihııa ýlým ád-dın» (Din ilimderin jandandyrý) eńbeginde mýzyka men samá’ty rýhanı tájirıbe retinde qoldaıdy.

          Ol mýzykanyń adamnyń júregine erekshe áser etetinin jáne ony Allany eske alý men ǵıbadatqa yntalandyrýǵa paıdalanýǵa bolatynyn aıtady. Biraq onyń sharttaryn atap ótedi:

1. Mýzyka kúnáǵa ıtermelemeýi tıis.
2. Ony tyńdaýshy rýhanı jetilgen adam bolýy kerek.
3. Ánderdiń mazmuny Allanyń razylyǵyna saı kelýi qajet.    

      2. Jálal ad-Dın Rýmı (1207–1273). Ol sopylyq mýzyka men bıdi (sáma’) Allany eske alýdyń qýatty quraly retinde qoldanady. Ol negizin qalaǵan Máýláýı dárejesinde dástúrli mýzyka men aınalyp bıleý (ýajd) Allamen baılanysqa jetýdiń tásili bolyp tabylady. Rýmı mýzyka adamnyń júregin ashyp, ony rýhanı baqytqa bóleıdi dep senedi. Onyń «Másnáýı» eńbeginde mýzykanyń Allaǵa jaqyndatatyn qural ekeni týraly aıtylatyn kóptegen óleńder bar, mysalǵa:

        «Mýzyka – júrektiń azyǵy, ol rýhqa qanat bitiredi, júrekti Allaǵa baǵyttaıdy».

          3. Ibn Arabı (1165–1240). Ol da mýzyka men poEzııany adamnyń rýhanı álemine áser etetin qural retinde qarastyrady. Ol Allanyń sulýlyǵyn mýzyka arqyly sezinýge bolatynyn aıtady. Onyń fılosofııasynda mýzyka ǵalamnyń úılesimi men Allanyń jaratylysyndaǵy sulýlyqty beıneleıdi. Sondyqtan ol mýzykany durys qoldanǵanda adamnyń rýhanı dárejesin kóteredi dep senedi.

            4. Shah Naqshband (1318–1389). Naqshbandııa tarıqatynyń negizin qalaýshy Shah Naqshband mýzykaǵa saqtyqpen qaraǵanymen, ony Allany eske alýdyń jáne rýhanı tereńdikke jetýdiń qosymsha quraly retinde ruqsat etti.

        Naqshbandııa tarıqaty zikirge kóp mán bergenimen, belgili jaǵdaılarda mýzyka qoldanylǵan.

          5. Ábý Hamıd ál-Kýshaırı (986–1072). Ol da óziniń «Rısala» atty eńbeginde mýzykaǵa oń kózqaraspen qaraǵan sopylar týraly jazady. Ol mýzykanyń júrekti tazartatyn jáne Allanyń súıispenshiligin sezinýge jeteleıtin qural ekenin aıtady.

          Sýfızm ókilderi mýzykany sharıǵat talaptaryna saı qoldanýdy talap etti. Olar myna sharttardy ustandy:

        1.     Mýzyka kúná men azǵyndyqqa shaqyrmaýy kerek.

        2.     Tyńdaýshynyń nıeti taza bolýy tıis – ıaǵnı, ol Allany eske alyp, rýhanı kúsh alýǵa baǵyttalǵan bolýy kerek.

        3.     Mýzyka qumarlyqty oıatpaı, kerisinshe, júrekti Allaǵa baǵyttaýy qajet.

            Osy sýfı ǵalymdary joǵarydaǵy hadıste kelgen (má’azıf) ıaǵnı, mýzyka aspaptary synǵa alynǵanymen, hadıstiń kontekstine qaraı mýzykanyń adamdy jaman isterge ıtermeleıtin túrleri týraly aıtylǵan dep túsindiredi. Osy sebepten mýzykaǵa jáne mýzykalyq aspaptarǵa qatysty kózqarastar ártúrli bolyp keletinin aıtady.

Qazirgi zamanǵy ǵalymdardyń kózqarastary

         Qazirgi ǵalymdar arasynda «lahý ál-hadıs» termınin ýaqytty zaıa ketiretin, zııandy jáne adamdy Allany eske alýdan alshaqtatatyn áreketter dep túsindirgender bar. Olar bul uǵymdy mýzykamen ǵana shektemeı, jalpy adamdy jaqsylyqtan alystatatyn kez kelgen áreketke qatysty qoldanady. Mundaı ǵalymdar sharıǵat talaptaryn qazirgi zaman jaǵdaılaryna beıimdep túsindirýge tyrysady. Tómende sol ǵalymdardyń keıbirin atap ótemiz:

          1.Sheıh Iýsýf ál-Qardaýı, «lahý ál-hadıs» termınin tek mýzyka nemese ánderge qatysty qoldanýǵa bolmaıtynyn atap kórsetedi. Onyń pikirinshe, bul uǵym adamdy bos isterge jumsalǵan kez kelgen áreketti qamtıdy. Ol mýzyka men oıyn-saýyqty shartty túrde ruqsat etedi, biraq olar adamdy kúnáǵa, jaman minez-qulyqqa nemese ýaqytty zaıa ketirýge ıtermelese, tyıym salynatynyn aıtady.

          2.Qazirgi zamanǵy faqıh ári sharıǵat ǵalymy Mýstafa ál-Býǵa, «lahý ál-hadıs» uǵymyn adamnyń rýhanı damýyna zııan keltiretin kez kelgen is-áreket dep túsindiredi. Ol bul termındi tek mýzykamen baılanystyrmaı, ony bos ýaqytty zaıa ketiretin kez kelgen oıyn-saýyqqa qoldanady. Onyń pikirinshe, mýzyka nemese oıyn-saýyq mazmunyna qaraı baǵalanýy tıis: eger onyń mazmuny jaqsy bolsa jáne ol adamnyń rýhanı nemese moraldyq damýyna kedergi keltirmese, ony paıdalanýǵa ruqsat etiledi.

         3.Salman ál-Aýda, «lahý ál-hadıs» uǵymyn túsindirýde ony ýaqytty bos áýrege jumsaý nemese zııandy oıyn-saýyq retinde sıpattaıdy. Ol termınniń tek mýzykany bildiretinin joqqa shyǵaryp, ony mazmuny men nıetke qaraı baǵalaý kerek deıdi. Onyń kózqarasy boıynsha, qazirgi álemde oıyn-saýyqtyń kóp túri adamdy jaqsylyqtan alystatýy múmkin, biraq onyń bári birdeı haram sanalmaıdy.

        4.Sheıh Muhammed ál-Ǵazalı (XX ǵasyr), mýzyka jáne oıyn-saýyq máselesinde jeńil kózqarasty ustanǵan ǵalymdardyń biri. Ol «lahý ál-hadıs» tek mýzykaǵa ǵana qatysty emes, adamnyń ýaqytyn beker ótkizetin kez kelgen áreketterdi qamtıtynyn aıtqan. Onyń pikirinshe, eger oıyn-saýyq adamdy sharshaǵannan keıin demaldyryp, Allanyń jolynda ónimdi eńbek etýge kúsh berse, onda ol sharıǵatqa qaıshy emes.

       Qazirgi ǵalymdardyń kópshiligi «lahý ál-hadıs» termınin tek mýzykaǵa qatysty tar sheńberde qarastyrmaıdy. Olar bul uǵymdy adamnyń ýaqytyn zaıa ketiretin, zııandy nemese paıdasyz áreketterge baǵyttaıdy dep biledi.

Osy ǵalymdardyń túsindirýleri:

        1.     Termınniń maǵynasy nıetke, mazmunǵa jáne adamnyń is-áreketiniń nátıjesine baılanysty.

        2.     Eger belgili bir oıyn-saýyq nemese mýzyka adamdy jaqsylyqtan alystatpasa, ony tolyqtaı haram dep sanaýǵa bolmaıdy.

         Bul kózqarastar «ıslamnyń jeńildigi» men «ómirdiń túrli jaǵdaılaryna ıkemdiligi» qaǵıdalaryna sáıkes keledi.

ǴYLYM MEN MÁDENI TURǴYDAN DÁLELDER

          Bul jerde dombyranyń psıhologııalyq jáne rýhanı paıdasyn aıta ketken jón. Zertteýler kórsetkendeı, ulttyq aspaptardyń úni adamnyń psıhıkasyna oń áser etedi. Dombyranyń sazy adamnyń júregin tynyshtandyryp, meıirimdilik pen izgilikti oıatady. Mysalǵa qazaqtyń kúıleri: «Adaı», «Saryarqa», «Erke Sylqym» adamnyń Emotsııasyn rettep, rýhanı baıytýǵa yqpal etedi. Mýzyka rýhanı tárbıeniń bir quraly retinde qarastyrylatyndyqtan, dombyra arqyly oryndalatyn shyǵarmalar adamnyń rýhanı-adamgershilik qasıetterin qalyptastyrady. Dombyra tartý adamnyń mı qyzmetin jaqsartyp, kognıtıvti daǵdylaryn damytyp, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrady. Sondaı-aq, mýzyka – ulttyń genetıkalyq kody bolyp tabylady. Iaǵnı, dombyra arqyly halyqtyń tarıhı jáne mádenı murasy saqtalady. Osyny umytpaýǵa tıispiz. Onyń ústine ıslam ǵylymǵa qarsy emes, kerisinshe ony qoldaıdy. Mýzyka men onyń aspaptary ǵylym turǵysynan adamnyń psıhologııalyq jáne rýhanı damýyna oń áser etetinin dáleldegen. Demek, dombyrany haram dep aıtýǵa negiz joq.  

DOMBYRANYŃ ISLAMDYQ QUNDYLYQTARǴA SAI KELÝI

           Dombyranyń mazmuny kelesideı: Dombyra arqyly oryndalatyn kúıler men ánder adamdy tárbıeleýge, ımandylyqqa, ádilettilikke shaqyrady. Mysalǵa: Shálkıiz, Buqar Jyraý, Aqtamberdi, Qashaǵan sııaqty aqyndardyń shyǵarmalarynda dinı taqyryptar jıi kezdesedi. Dombyramen oryndalatyn shyǵarmalardyń kópshiligi Allanyń ulylyǵyn, adamgershilikti jáne rýhanı murany dáripteıdi. Qoryta aıtqanda, dombyra ıslamdyq qundylyqtarǵa tolyq sáıkes keledi. Iaǵnı, tárbıelik mazmundy nasıhattaý arqyly – adamgershilik pen rýhanı qundylyqtardy damytady. Ulttyq mura retinde de ıslamnyń mádenı erekshelikterin qurmetteý qaǵıdasyna sáıkes keledi.

Sondyqtan, mazmuny jamandyqty nasıhattaıtyn nemese azǵyndyqqa ıtermeleıtin ánder oryndalmasa, dombyra haram bola almaıdy.

DOMBYRAǴA RUQSAT BERÝ ShARTTARY

Islam sharıǵaty dombyra tartýǵa belgili bir sharttarmen ruqsat beredi:

1.     Mazmuny: Dombyra arqyly oryndalatyn shyǵarmalar jamandyqty nemese azǵyndyqty nasıhattamaýy kerek.

2.     Shekten tys qoldanbaý: Dombyra adamdy Allany eske alýdan, namazdan nemese negizgi mindetterinen alańdatpaýy tıis.

3.     Ortasy: Dombyra zııandy, haram istermen baılanysty oıyn-saýyq ortasynda qoldanylmaýy qajet.

4.     Nıet: Dombyra arqyly adam óz rýhanı damýyna, tárbıe men jaqsy maqsattarǵa umtylýy tıis.

QORYTYNDY

          Dombyra – qazaq halqynyń ulttyq mádenıeti men rýhanııatynyń mańyzdy bóligi. Islamda mýzykalyq aspaptardy paıdalanýǵa qatysty tyıym olardyń mazmuny men áserine baılanysty ǵana beriledi. Islam adamnyń júregi men rýhyn tynyshtandyratyn kez kelgen áreketti quptaıdy, eger ol sharıǵatqa qaıshy kelmese. Dombyranyń úni men mazmuny rýhanı qundylyqtardy dáripteıtin bolsa, ony haram dep aıtýǵa negiz joq.

          Hýjjat ál-Islam ımam ál-Ǵazalıdiń jasaǵan  tujyrymyna súıenip, dombyrany ulttyq tárbıe men rýhanı damýdyń quraly retinde qarastyrýǵa tolyq bolady. Bul aspap Allany eske alýǵa kedergi keltirmeı, adamnyń rýhanı damýyna jáne qoǵamnyń ıgiligine qyzmet etse, ony sharıǵat ruqsat etedi dep esepteledi.

 

Temýr AMANQUL –

Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti,

dintaný jáne mádenıettaný kafedrasynyń

 aǵa oqytýshysy, Ph.D doktory.