Keshir bizdi, Ramazan!

Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Islam ǵarip bop kelip, ǵarip bop qaıtady. Ǵaripterge jánnat bolsyn», – degen eken. Alǵashqy býyn jáne olardyń tálimin alǵan halaf býynnyń ókilderiniń ómirbaıanyn oqysań, din óz adamdarynyń rasynda ǵarip bolǵanyna qanyǵasyń. Ol izgilerdiń orazasy men túngi ǵıbadaty jaıly estigen kezde búgingi býyn sol ǵıbratqa toly ǵulamalar men taqýalar áńgimesine qanshalyqty muqtaj ekenine taǵy bir ret kózim jetti.

Olardyń tutqan orazasy men ramazan aıyndaǵy qulshylyqqa degen qulshynysyn kórip eriksiz: «Ramazan, bizdi keshir», – deısiń.

Aqyn sahaba – Ibn Raýaha

Ábý Dárda (r.a.) rıýaıaty: «Bir joly paıǵambarmen (s.ǵ.s.) birge saparǵa shyqtyq. Aýa raıy tas tóbeni tesetindeı     qatty ystyq bolatyn. Aramyzda tek Paıǵambar men Abdýlla bın Raýaha ǵana oraza edi».

Jánnatpen súıinshilengen sahaba

Osman bın Affan (r.a.) jubaıy rıýaıat etedi: «Osman jyl boıyna oraza tutýshy edi. Túnniń alǵashqy bóliginen basqa ýaqytty qulshylyqpen ótkizetin. Oǵan qastandyq jasalǵan kezde aýzy berik bolatyn. Qolynda Qurany bar, saqalyn qos janarynan tógilgen jas jýyp-shaıǵan bolatyn».

Jaýjúrek sahaba

Ábý Talha Ansarı (r.a.) jaıly Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ábý Talhanyń áskerdegi daýysy myń sarbazdan da aıbarly», – degen. Al, Ánas bın Malık (r.a.): «Ábý Talha (r.a.) Alla elshisi (s.ǵ.s.) dáýirinde joryqqa shyqqandyqtan nápil oraza tutpaıtyn. Paıǵambar (s.ǵ.s.) baqılyq bolǵannan keıin tek úlken-kishi aıttarda ǵana aýyz ashyp, qalǵan ýaqytta oraza tutatyn», – deıdi.

Úmbettiń dana hám tóresi

Ábý Dárda (r.a.): «Men Muhammed (s.ǵ.s.) Paıǵambar bop kelgende saýdager bolatynmyn. Musylman bolǵan soń saýda men qulshylyqty qatar alyp júre bastadym. Biraq, ekeýiniń basyn biriktire almadym. Aqyrynda saýdany tastadym da qulshylyqqa dán qoıdym», – deıdi.

Al, Ábý Dárdanyń jubaıy bylaı dep eske alady: «Ol bul dúnıeden eshnársege muqtaj bolmady. Túnde qulshylyq etip, kúndiz oraza tutty».

Ǵulama ári taqýa sahaba

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.): «Abdýlla netken tamasha qul», – dep aıtqan sóziniń kóp nárseni ańǵartady. Nafıǵ: «Ibn Omar saparǵa shyqsa ǵana oraza tutpaıtyn. Al, qalǵan ýaqytta úzbeı oraza ustaıdy», – deıdi.

Izgilik qumar Ábý Úmámat

Alla Elshisi (s.ǵ.s.) joryqqa úndep jatty. Men kelip: «Ýa, Alla elshisi! Maǵan shahıdtikti surap, duǵa etińiz», – dep ótindim. Ol kisi: «Ýa, Alla! Olar aman-esen, oljaly oralsyn», – dep duǵa etti. Biz aman-esen oljamen qaıttyq. Osylaısha, úsh ret joryqqa baryp, aman qaıttym. Men Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.): «Ýa, Alla Elshisi! Maǵan jánnatqa kirýge sebep bolatyn amaldy buıyryńyz», – dedim. Ol (s.ǵ.s.): «Orazaǵa berik bol. Ol – teńdesi joq qulshylyq», – dedi.

Sodan bastap Ábý Ýmámat ta, áıeli de, qyzmetkerleri de kóp oraza tutatyn bolǵan.

Islam ǵalymy Masruq

Masruq Islam ǵylymynda ózindik orny bar, qulshylyqqa jany ǵashyq ǵulama edi. Shaǵbı áńgimesinen: «Aptap ystyq kúni Masruq talyp qaldy. Onyń Aısha esimdi qyzy bar edi. Masruq qyzynyń sózin eki etpeıtin. Qyzy kelip: «Áke, aýzyńdy ash sý ish», – dedi. Ol bolsa: «Balam, olaı etkim kelmeıdi», – dedi. Qyzy: «Áke! Ózińe biraq jumsaq bolshy», – dedi. Sonda: «Balam! Men óz janyma elý myń jylǵa tatıtyn kúni jumsaqtyq etýdemin», – degen eken.

Ǵalá bın Zııad

Ol erekshe taqýalyǵymen tanyldy. Tek qara nanmen kúneltetin. Kógerip qulap qalǵansha oraza tutatyn. Es-túsin bilmeı talyp qalǵansha namaz oqıtyn. Kúnderdiń kúni Ánas pen Hasan (r.a) kirip: «Alla Taǵala saǵan munyń eshqaısysyn ámir etpedi», – degende, Ǵalá: «Men bar bolǵany basybaıly qulmyn, pendemin. Shama keletin birde-bir qulshylyqty qaldyrmaı oryndaımyn», – dep jaýap beredi.

Bir kúni onyń qulshylyǵyna tánti bolǵan bireý kelip: «Sen sizdiń jánnattyq ekenińizge kýámin», –deıdi. Sonda ǵulama: «Shaıtan mazaq etý úshin seni ekeýimizden basqa adam quryp qalypty ma?» – dep keıip tastaǵan eken.

Musylmandar anasy – Aısha (r.a.)

Abdýrahman bın Qasym: «Aısha (r.a.) ómir boıy orazamen ótti», – dese, jıeni Ýrýa: «Aısha (r.a.) orazany úzbeı jalǵastyratyn», – dep eske alady. Al, Qasym: «Ol (Aısha) ómir boıy oraza ustady. Tek qurban aıt pen oraza aıtta ǵana aýyz ashty», – deıdi.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) jumaqtaǵy jubaıy 

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Hafsaǵa talaq beredi. Sonda eki naǵashysy Qudama men Osman kirip kelgende kóz jasyna erik berip: «Meniń aýzym ashyq bolǵan kezde talaq etpedi», – dep jylaıdy. Biraz ýaqyttan soń Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kirip kelip: «Maǵan Jábireıil kelip: Hafsany qaıtar, ol orazashyl jáne túngi ǵıbadatqa asa berik. Ol seniń jánnattaǵy jubaıyń, – dedi», – dep qaıta alady.

Perishtelerdiń tóresi Jábireıildiń (ǵ.s.) ózi Hafsa (r.a.) anamyzdyń orazaǵa berik ekenine kókten kýálik etip kelgen. Baıqasańyz, Oraza Hafsa (r.a.) anamyzǵa otbasyn saqtap qalýǵa kómektesti. Tipti, Paıǵambardyń jánnattyq jubaıy bolý mártebesine jetkizdi. Hafsa anamyz dúnıeden ótkenge deıin orazasyn úzbeı tutyp ketti.

Bul atalǵandar – taýsylmaıtyn taqýalar ómirinen bir teńizden tamshysy ǵana. Olardyń barlyǵy da jaqsylyqta jarysatyn izgi jandar edi. Quran Kárimniń: «Olar jaqsylyqty umtyla, jarysa jasaıtyn. Ári Bizden úmit pen qorqýmen tileıtin. Sondaı-aq, Bizge berile boıusynýshy edi», – degen aıaty osy izgi jandar jaıly.

Baǵdat Abdýkarımov
«Ál-Ǵanı» meshitiniń bas ımamy