Ólimdi eske alý adam psıhologııasyna qalaı áser etedi?
«(Muhammed (ǵ.s.) olarǵa: «Rasynda, sender qashqan ólim; árıne ol senderge kezdesedi. Sosyn kómesti, kórneýdi bilýshi Allaǵa qaıtarylasyńdar. Sonda sender istegen isterińdi túsindiredi» de».[1]
Iá, bul aıattar ómirdiń ótkinshi ekendigin, árbir jan ıesi óletindigin, ólimnen eshkim qashyp qutyla almaıtyndyǵyn anyq, ashyq aıtyp tur.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Aqyldy adam – ózin esepke tartyp, ólim úshin daıyndalatyn adam», – degen. Bir nárse úshin daıyndalý – ol nárseni jıi eske alý arqyly bolady. Eske alý eske túsiretin nárselerge qaraýmen, olardy isteýmen iske asady. Taǵy bir hadıste: «Eń aqyldylaryń – ólimdi kóp eske alatyn, aqyret úshin azyq jınaýda asyqqandaryń. Ólimdi kóp eske alatyn adam, dúnıe men aqyret baqytyna qaýyshady», – degen.
Biraz ýaqytqa deıin kóptegen Batys ǵalymdary ólimdi eske alý, ólim týraly oılaý adam úshin qaýipti jáne zııan degen túsinikte bolyp keldi. Alaıda, AQSh-tyń «Mıssýrı» ýnıversıtetiniń ǵalymdary men psıhologtary ólimdi eske alýdyń adam psıhıkasy men minez-qulqyna qalaı áser etetindigi týraly múldem basqasha zertteý nátıjelerin baıandap otyr.
ÓLIMDI ESKE ALÝ ADAMDY MEIIRIMDI ETEDI
Psıhologııa ǵylymdarynyń doktory Kennet Veıl (Kenneth Vail) mynadaı áleýmettik zertteý júrgizgen. Ol eki ártisti shaqyryp, kóshede ótip bara jatqan barlyq adamdar estıtindeı etip, olarǵa jaqsylyq pen meıirimdilik, ózara járdem jasaý týraly áńgime aıtqyzady. Sodan keıin eki ártistiń biri qolyndaǵy noýtbýgyn ádeıi qulatyp alady. Sol kezde syrttan baqylap otyrǵan zertteý júrgizýshiler qulaǵan noýtbýkty kóterýge kómektesýge kelgen adamdardyń sanyn jazyp otyrady. Osy zertteý qalanyń birneshe jerinde jasalǵan. Eń qyzyǵy, qulaǵan noýtbýkty kóterýge kómektesken adamdardyń 40% jaqyn mańdaǵy zıratta jerlengen týystarynyń qabiriniń basynan kele jatqan adamdar bolyp shyqqan. Osy arqyly Kennet Veıl ólimdi eske alý adamdy meıirimdi bolýǵa shaqyrady degen nátıjege kelgen. Paıǵambarymz (s.ǵ.s.): «Ólimdi kóp eske alǵan adamnyń kóńili jandanady, ólimi de ońaı bolady»,[2] - dep beker aıtpasa kerek...
ÓLIMDI ESKE ALÝ BIR-BIRIMIZGE SABYRLY BOLÝDY ÚIRETEDI
Irandyq jáne amerıkalyq ǵalymdar júrgizgen zertteý barysynda ólimdi oılaý arqyly adamdar bir-birine sabyrly jáne tatý bolatynyn dáleldegen.
Ortalarynda urys-keris bolyp, arasy sýyp ketken aǵaıynnyń arasyn osy ólim jarastyrady. Ólimniń aldynda barlyq ókpe-renish pen kelispeýshilikterdiń máni joıylady. Osydan keıin ár adam ózara syılastyqty saqtaı otyryp, ary qaraı kórkem qatynasty bolýdyń jolyn qarastyra bastaıdy. Báriniń barar jeri arǵy dúnıe ekenin túsingen adam qamshynyń sabyndaı ǵana myna jalǵan dúnıede eń bolmasa adamdarmen qarym-qatynasym kórkem bolsynshy degen nıette bolady.
ÓLIMDI ESKE ALÝ - DENSAÝLYǴYMYZǴA JAQSY QARAÝǴA ÚIRETEDI
Uly Jaratýshy bizderge sanasaq sanyna jete almaıtyn óte mol jáne keremet nyǵmetter bergen. Sonyń biri – densaýlyq. Jasyratyny joq, kópshiligimiz sol amanatqa selsoq qarap qana qoımaı, sharıǵatymyz tyıym salǵan isterdi istep, iship-jeımiz. Nátıjesinde densaýlyǵymyzǵa zııan kelip, ózimizdiń tánimizge qııanat jasaımyz. Bul týrasynda qasıetti Quran Kárimde: «Óz-ózderińdi óltirmeńder (jáne soǵan aparatyn buzyqtyqqa barmańdar). Rasynda, (sizderdi budan tyıǵan) Alla senderge erekshe meıirimdi»,[3] – degen.
Zertteý nátıjeleri kórsetkendeı, ólimdi oılaý arqyly adam balasy ózine degen qamqorlyǵy men densaýlyǵyn saqtaýdy qolǵa alady eken. Psıhologııa ǵylymdarynyń professory Borıs Egorov ólimdi kóp oılaıtyn adamnyń isi men sózi bir-birimen úılesetin (adekvatnyı) jáne qatelik jasaýdan aýlaq bolýǵa tyrysatyn jáne ómirine qaýipti barlyq nárselerden alys júretindigi týraly kóptegen materıaldar daıyndaǵan. Sonymen qatar, qaıtys bolǵan týystarynyń zıratyna kóbirek barýdy usynǵan eken.
Eki dúnıeniń sultany, ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Lázzattardy joq qylatyn, aýyzdyń dámin buzatyn, úmitterdi úzetin ólimdi kóp eske alyńdar! Ólimdi tarshylyqta eske alǵan adam jeńildeıdi. Keńshilikte eske alǵan adam, ysyraptan qashyp, qanaǵatshyl bolady»,[4] - degen sózin tekke aıtpaǵan.
Al, Sizge ólimdi eske alý qalaı áser etedi?
Laýra Almahanova
