PERIShTELER SÁLEM BERETIN SAPAR

02 naýryz 2022 6003 0
Оqý rejımi

Asyl dinimiz Islamdaǵy bes paryzdyń biri – qajylyq. Qajylyq sóziniń tildik maǵynasy «ulyq tutqan nársege talpyný jáne nıettený, ony maqsat tutý» degen uǵymdy bildiredi. Fıqh ilimindegi qajylyq sóziniń maǵynasy mynadaı: balıǵatqa tolǵan, aqyl-esi durys, densaýlyǵy saý ári qarajat múmkinshiligi tabylǵan ár musylmannyń Alla úshin ǵumyrynda bir márte sharıǵat belgilegen merzimde arnaıy sharttarǵa táýeldi qulshylyq rásimderin oryndaýǵa dara taǵaıyndalǵan qasıetti oryndy zııarat etýi.

Qajylyq saparǵa barýǵa múmkindigi bar musylmanǵa qasıetti oryndy zııarat etýi, ıaǵnı qajylyqqa barýy – paryz. Buǵan qatysty qasıetti kitabymyz Quranda bylaı delingen: «Sonyń ózi – aıqyn muǵjıza. (Onyń ishinde) Ibrahımniń maqamy da bar. Ol shaharǵa kirgen adam balasy qaýipsiz jaǵdaıda bolady. Jaǵdaıy bar adamdar úshin Qaǵbaǵa baryp, Alla aldynda qajylyq jasaý – paryz. Al kimde-kim buǵan senimsizdik bildirse, aqıqatynda, Alla kúlli álemge de muqtaj emes» («Álı Imran» súresi, 97-aıat).

Kitaptarda osy aıattyń tápsiri bylaı baıandalǵan: «Adamdardyń Qaǵbany zııarat etýleri haziret Ibrahımnen bastaý aldy. Safa men Marýa jotalary da sol kezeńnen bastalady. «Ibrahımniń maqamy» degen sóz tirkesi haziret Ibrahım Qaǵbany qalap jatqanda basqan aıaǵynyń izi qalǵan tasqa baılanysty aıtylǵan. Sonymen qatar bul aıatta qajylyqtyń musylman balasy úshin paryz amaldarynan ekenin bildiredi. «Qaj» sóziniń sózdiktegi maǵynasy: bir jerge barý nemese áldebir isti isteýdi meńzeý. Al dindegi termındik maǵynasy: belgili bir ýaqytta Arafatta turý, ıaǵnı, ýaqfa jasaý jáne Qaǵbany taýap etý ádebine saı Qaǵbany aınalyp júrý arqyly oryndalatyn qulshylyq». Ǵalymdarymyzdyń túsindirýinshe, shamasy bola tura, mán bermeı, salǵyrttyqpen nemese mensinbeı qajylyq amalyn oryndamasa, ol pende úlken kúná jasaǵan bolyp esepteledi.

Alla Taǵala qalaǵan pendesin qajylyqqa shaqyrady. Sondyqtan qajylar Qudaıdyń qonaǵy bolyp sanalady. Qazaq halqy qajylyqqa baryp kelgen kisige erekshe qurmet kórsetip, iltıpatyn tanytqan. Óıtkeni, qasıetti Mekke men Mádınaǵa baryp kelgen kisige qurmet kórsetý Allanyń dini men ardaqty Paıǵambarymyz Muhammedke (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qurmet bolyp sanalady. Al uly saparǵa baryp kelgen kisi «qajy» degen atqa laıyqty bolǵany abzal.

Qajylyq sapary musylman balasyn rýhanı kemeldenýge, oıy men kózqarasynyń túzelýine úlken áser etedi. Óıtkeni, pende Allaǵa jaqyndaý nıetimen uzaq saparǵa barý úshin Otanyn tárk etip, bala-shaǵasymen, aǵaıyn-týysymen ýaqytsha bolsa da qoshtasyp, maly men jıǵan dúnıesin qurban etip, densaýlyǵy men kúsh-qaıratyn sarp etip qajylyqqa barady.

Adam balasy qajylyqta shynaıy táýbege keledi, nápsisimen kúresip, sapardyń qıyndyǵyna tózedi. Allamen baılanysty nyǵaıta túsý úshin Qaǵbany taýap etip, qulshylyq jasaıdy. Arafatta tik aıaqta turyp, kún uzaqqa duǵa jasap, jylap turyp, Allaǵa jalbarynady. Qajylyqta eki aq mataǵa oranǵan musylman bul ómirdiń jalǵan ekenin, ýaqyt-saǵaty kelgende osyndaı aq mataǵa oranyp, Allanyń aldyna baratynyn sezinedi. Bul ómirden ımanynan basqa eshteńe alyp kete almaıtynyn túsinedi.

Qajylyǵym qabyl bolmaı qalmasyn degen úreımen minezin túzep, aınalasyndaǵy adamdarmen kórkem mámile jasaýǵa, Allaǵa shynaıy boısunýǵa daǵdylanady. Densaýlyǵyna shúkir etip, qaıyr suraǵan adamdarǵa sadaqa beredi. Osylaısha, onyń júregi meıirimge tolyp, ımany kúsheıedi. Bul – musylmannyń jeke basyna tıgizetin paıdalar.

Al qajylyqtyń musylman úmbetine tıgizer paıdalary týraly aıtar bolsaq, adam balasy uly sapar kezinde qajylyqqa álemniń ár buryshynan kelgen baýyrlarynyń jaǵdaıyn jiti túsinedi. Olardyń qandaı hálde ómir súrip jatqanyn sezinedi. Búkil adamzat balasy Allaǵa qulshylyq etý úshin jaratylǵanyn tereń uǵady. «Jyndar men adamdardy Men tek Ózime ǵıbadat etý úshin ǵana jarattym» («Áz-Zárııat» súresi, 56-aıat) degen Quran aıatynyń astaryna úńiledi. Tili men túri basqa bolsa da musylman úmbeti bir dene ekenin túsinedi. Musylmannyń ortaq maqsaty bar ekenin biledi. Ol – Allanyń dinin meılinshe jer betine taratý...

Ábý Hýraıra (Alla oǵan razy bolsyn) bylaı deıdi: «Alla Elshisinen (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Eń abzal qandaı amal?» – dep suraldy. Ol (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Allaǵa jáne elshisine degen ıman», – dedi. «Sosyn qaısy?» – degende: «Alla jolyndaǵy kúres», – dedi. «Sosyn qaısy?» – dep suraldy. Ol (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Sosyn ıgi qajylyq», – dedi».

Keıbir ǵulamalarymyz hadısterde kelgen «ıgi qajylyq» degen sózdi «qabyl bolǵan qajylyq» dep túsindiredi. Al Imam an-Naýaýı «ıgi qajylyqty» eshqandaı kúná aralaspaǵan qajylyq dep túsindirgen.

Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Kúmánsiz, Alla Taǵala senderge qajylyqty paryz etti, qajylyqty oryndańyzdar jáne kisi óz úıinen úlken nemese kishi qajylyq paryzyn oryndaý úshin saparǵa shyqsa, aıaǵyn adymdap júrgen saıyn kúnálary denesinen aǵashtan túsken japyraqtar sekildi tógiledi. Al, Mádına qalasyna jetip, menimen amandassa, onymen perishteler de qolyn alyp amandasady...».

Taǵy bir hadıste baıandalǵandaı, «kimde-kim Alla Taǵala rızashylyǵy úshin qajylyq jasasa, jaman sózden, jaman qylyqtardan, kúnálardan saqtansa, anasynan týylǵandaı pák bolyp qaıtady».

Adamnyń jeke ómirinde qajylyq saparynyń alar orny erekshe ekenin joǵaryda atap óttik. Osy jerde aıryqsha aıtyp keter jaıt: ulyq sapar musylman balasynan rýhanı hám materıaldyq, jalpy jan-jaqty daıyndyqty talap etse, qajylyqtan keıingi ómir de adamǵa úlken jaýapkershilik júkteıdi. Qajylyqtan keıin musylmannyń ómirinde jaqsy jaǵynan úlken ózgerister oryn alýy kerek. Qajylyqqa barǵan adam aınalasyndaǵy adamdarǵa úlgi kórsetetindeı dárejege jetýi tıis. Adamdar qajylyqtan kelgen kisiden jaqsy nasıhat tyńdaǵysy keledi. Onyń boıynan jaqsy qasıetterdi alǵysy keledi. Sondyqtan qajylyqqa baryp kelgen adam tek jaqsy ádepterimen aınalasyndaǵy adamdarǵa úlgi bolýy tıis.    

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń tóraǵasy Naýryzbaı qajy Taǵanuly elimizdegi barsha ımamdarǵa joldaǵan baǵdarlyq baıandamasynda: «Allaǵa shúkir, álemdik juqpaly indettiń qaýpi seıilip, kúlli musylman qaýymy saǵyna kútken qasıetti mekenderge jol ashylyp, umraǵa barýshylar qatary kún sanap kóbeıýde. Qajylyq pen umraǵa nıet etken azamattar meshit janyndaǵy Qajylyq ortalyqtarynan dáris alýy tıis. QMDB janyndaǵy Qajylyq bólimi otandastarymyzdyń uly saparǵa rýhanı turǵydan daıyndaýǵa belsendi túrde kirisýi kerek», – dep atap ótti. Biz, ımamdar osy baǵytta tıisti is-sharalardy atqaryp kelemiz. Qajylyqqa nıet etken jandar bolsa, meshitimizde ondaı kisilerge qajylyqqa rýhanı daıyndyq dáristerin berýge ázirmiz.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bir hadısinde: «Qabyl bolǵan qajylyqtyń syıy – jánnat» dep súıinshi habar jetkizedi. Alla Taǵala kúlli musylman balasyna qabyl bolǵan qajylyqty násip etkeı. Ámın!

Aıdos JAMBYLULY
Jańaózen qalalyq meshitiniń naıb ımamy

Pіkіrler Kіrý