Qazaq eliniń qajylyq tarıhy - 2

09 tamyz 2019 107 0
Оqý rejımi

Aqynnyń ekinshi derektik dastany «Jantemir qajy» dep atalady. Onyń basty keıipkeri – Musa-Sekerbaı zamanynda dáýletin myrzalyqpen júrip shashqan, «Aqyry erliginiń osy bolyp, jomarttyq ekpinimen qajy barǵan» Jantemir myrza.

Máshhúr Júsip bul dastanda Mekke-Medınege barýshylardy  ekige bólip qarastyrǵan. Onyń biri – aqshasy men ataǵyna malynyp, qalashy men bazarshy bolyp, zat alyp, máz bolýshylar da, ekinshisi, shyn yqylasymen Qudaıǵa qulshylyq etýshiler. Ol jetpis úsh jasqa kelgen Jantemirdiń beınesin somdaǵanda, onyń boıynda izgilik qasıettiń mol ekendigin, paıdaly isimen, jomarttyǵymen halyqtyń arasynda tanymaldyǵyn atap ótken. Onyń  ataq úshin emes, musylmannyń basty paryzyn oryndaý úshin qajylyqqa barýǵa nıettenýin adamgershilikke balaıdy.

Jantemir  osy qajylyq jolynda qurban bolýdy ańsaıdy. El ishindegi alaýyzdyq, otarlyq qamytyn kıgen saıası jaǵdaıǵa kóńil tolmaı tirlikten baz keshý baıqalady. Onyń bul tilegi qabyl boldy da. Aýrý juqtyryp, aqyry osy sapardan qaıtpady.

Jalpy, qajylyqqa barǵan egde jastaǵy qazaqtardyń kópshiligi aptap ystyqty kótere almaı, onyń ústine túrli aýrýlardy juqtyrtyp, sol jerde kóz jumyp týǵan jerine qaıtpaı qaldy. Bul týrasynda  N.A. Smırnovtyń 1928-jyly jaryq kórgen «Islam ı sovremennyı Vostok» eńbeginde jaqsy aıtylady. Onyń kórsetýinshe, qajylardyń, birinshiden, uzaq jolda aldaýǵa túsip, «qonaqjaılylyqtyń arqasynda» bar qarjysynan aıyrylsa, ekinshiden,  sharshap-shaldyqqan kúıinde kún uzaqqa ash, kúnge qaqtalǵan olardyń kóbiniń aptap ystyqqa shydamaýy, úshinshiden, dúnıeniń tórt buryshynan jınalǵan qajylarmen birge túrli Epıdemııalyq aýrýlar juqtyrýynyń saldarynan ólim-jitimge ushyraǵan.

Máshhúr Júsip óz óleńderinde qajylyqty mansap kórýshilerdi qatty  synǵa alady.

Dúnıe júzi bul kúnde tolyp ketti,
Bizderge óleń tústenip qonyp ketti.
Aqyr zaman bul da bir ǵalamaty,
Jannyń bári qajeke bolyp ketti, - dep sol kezeńdegi el ishindegi qajylyqqa barý sánge aınalǵandyǵyn kórsetedi. Aqyn qajylyqqa barýdyń negizgi mánin «Qajylyq, ıman sharttary» atty óleńinde myna joldar arqyly anyqtaı túsedi:

Tazalap ishek qarnyn ábden arshyp,
Jýýmen bastan- aıaq nurǵa malshyp.
Onan soń ol adamda bolmas ashý,
Ezseń de tabanyńmen jerge shanshyp.

Qajylyqtyń oraza, namazdan da qıyn ekenin, qajylyq sharttaryn oryndaý úshin tek baılyqtyń jetkiliksiz ekenin aıta kelip, Muhtasardy, qajy kitabyn oqymaı, ǵylymdy, dindi  úırenbeı, amal etýdiń mańyzy joqtyǵyn aıtady. Keıbir qajylardyń ilim jımaı, qajylyq oryndap kelýin:

Barǵanmen, qajy bolmaıdy isi bitpeı  
Zıarat qylar jerdi taýap etpeı.  
Dalaqtap jansyz tasty jeti aınalyp,   
Munda kep buzylady úsh kún ótpeı.

Baryp ólgen qudaıǵa qıdy janyn,  
Jan qııýmen adamdyq tapty sanyn.   
Qaıtyp kelgen qaqaqtap dúnıe jınap,  
Jep qoıady baýyzdap maldyń qanyn, - dep sózben túıreıdi.

Kópeıulynyń qajylyqqa qatysty kelesi bir shyǵarmasy «Izbas qajy» dep atalady. Bul derekti óleńinde aqyn HIH ǵasyr sońyndaǵy qajylyq jaǵdaıyn tolyq ashyp kórsete bilgen. Izbas qajynyń Mekke-Medıneden aman oralǵanyn estip amandasa barǵan Máshhúr Júsip qajydan estigen áńgimesin óleńmen órip shyǵady. Izbas qajynyń joldyń qıynshylyǵyn, Mekkege 41 kún degende ázer jetkendigin, arasynda aýrýǵa ushyrap, qatty qınalsa da Qaǵbany jeti ret aınalyp shyqqandyǵyn aıtady. Ony Máshhúr Júsip bylaısha keltiredi:

Sonan soń Mekke kelip jeti aınaldyq,  
Tápsi alyp, Quran alyp, yńǵaılandyq.  
Jabýdan aqsha berip, kestirip ap,   
Qaıtýǵa endi el- jurtqa  yńǵaılandyq.

Bul joldardan  bar qajyǵa ortaq el-jurqa aparatyn tábárik alý dástúri de umyt qalmaǵandyǵyn da kórýge bolady.

Dastanda birinen keıin biri kóz jumǵan qajylar týrasynda aıtylady. Mekkeden on shaqyrym shyqqan jerde, Isabaıdyń mert bolýy, «Sol qudyqtyń basynda tike turyp, Taıaǵyna taıanyp jan  beripti» , «Medınaǵa taıanyp barǵan kezde, Jaıabaı túıe ústinde úzilipti», «Janatil Baqııanyń ózinde ólgen», «aýyryp Medınada Tóljan qalǵan, Maldybaı qaıtpastyqty moınyna alǵan»  degen joldardyń syry  Reseıdiń qajylyqty jan-jaqty «dinı-saıası», «dárigerlik-Epıdemıologııalyq» jaǵynan zerttep, ımperııanyń qajylyqqa baılanysty jańa  sheshimder  shyǵarýyna sebepshi bolǵan, orys ofıtseri Ábdel-Ázız Dáýletshınniń  1899 jylǵy esebinde Mekke-Medınedegi adam shyǵyny «saam»kezinde ulǵaıatyny aıtylady.

Máshhúr Júsip Kópeıulynyń shyǵarmasynyń eń qundysy – «Bes paryz» óleńi. Onda qajylyqtan, jaǵdaıy jetken jannyń qalmaýy qajettigin nasıhattaıdy.

Bireýi bes paryzdyń- qajyǵa barý.
Bul jolǵa mal men jandy kerek salý.
Shaqyrǵan bir Allanyń ol jerine,
Baılarǵa qıyn eken barmaı qalý!

Paıǵambar: «Baılar qajyǵa kelsin»- depti,
«Úmbetim meni kelip kórsin!» depti,
Shamasy kele turyp, kelmegen jan
«Qaýymynda kápirlerdiń ólsin» deıti.

Al, 1896-jyly jazylǵan «Qajylarǵa» óleńinde din jolynda birge júrgen Ǵalı degen moldanyń qajylyqta qaıtys bolǵanyna kúıinedi.

Kóbine osy qajylyq jolynda qaıtys bolýshylar jóninde túrli jazbalar bar. Máselen, arab dárigerleri: «Qyrǵyzdardyń  bul aımaqtyń aýa raıyna beıimdele almaýynan  jáne  ózderimen birge alyp kelgen, súrlengen et, qazy, qurt sııaqty qatty  tiskebasarlardy  paıdalanýy  as qorytý aýrýlaryna alyp keletinin» aıtsa, al Egıpet dárigeri Saleh Sýbhı memlekettiń tapsyrýymen tekserý júrgizý barysynda 1891-1895 jyldary aralyǵyndaǵy bolǵan Epıdemııa sebepteriniń biri Mınadaǵy «qurbandyqqa shalynǵan mal qaldyqtarynyń kómilmeı qalýynan» degen qorytyndy jasaǵan. Al, mekkelikter men qajylar adamnyń ólimin «Allanyń jazýy» deıdi.

Osy «Qajylarǵa» degen óleńi arqyly ósekshi qoja-moldalardy bir túırep ótse de, qajyǵa barýǵa talaıdy qyzdyrady. Osy óleńdi estigen Eleý qajy ornynda otyra almady, úsh turyp, úsh otyrdy. Keler jyly  nıettenip qajyǵa baryp, qaıtys boldy deıdi. Shorman bıdiń Ǵaısasy da osydan keıin qozǵalyp, o da qajyǵa baryp o dúnıelik bolǵan. Bulardyń bárin Máshhúr óleńmen joqtaǵan.

Ǵaısa Shormanov týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq Memlekettik Muraǵatynda saqtalǵan qorda,1901 jyly qajylyqqa barý jónindegi ótinishi jáne ol kisiniń oralmaǵanyn anyqtaıtyn qujattar bar.

El arasynda, Máshhúr Júsipti, qajylyq saparyna barmasa da, kózben kórgendeı  etip baıandaýyna tań bolǵan jurt «kóripkel» atap, túrli joramaldar jasap, ańyz adamǵa aınaldyrǵan eken. Osy suraq M. Kópeıulyna qoıylǵanda, ol: «Bir sózdi Alla júrekke salady. Sony pendesi sóılep qalady. Sol sóılep qalǵany túbinde dál keledi. Shyraǵym, bul pendeniń bilgeni emes, Allanyń salǵany... » degen eken.

Keńestik júıe tusynda Máshhúr Júsip Kópeıuly «ultshyl, dinshil aqyn» retinde synaldy. «Sotsıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 1952-jylǵy 14-tamyzyndaǵy 192 sanyna jarııalanǵan Q. Kópbaevtyń «Kópeev - ultshyl, dinshil aqyn» degen maqalasynda: «Onyń shyǵarmalarynyń basym kópshiligi ultshyldyq, dinshildik-mıstıkalyq taqyryptarda jazylǵan. Ol óziniń shyǵarmalarynda eshqandaı buqarashyldyq, demokratııalyq dárejege kóterile alǵan emes. ...ultshyldyq baǵytta boldy, sonymen qatar patshanyń, jergilikti bı-bolystardyń saıasatyn barynsha qoldady», - dep keltire otyryp, onyń ýaǵyzdary áli kúnge deıin el arasynda nasıhattaýshylardyń barlyǵyn, onyń biri Máshhúr Júsip Kópeıulynyń balasy ekendigin ataıdy. Onyń zıratyn dinshilder ózderinshe qurmettep, balasy Fazyl ákesiniń «arýaǵyna» tabynýdy nasıhattap otyrǵandyǵy keltiriledi. Osy maqala jaryq kórisimen Qazaqstan KP Ortalyq Komıtetinde talqylaýǵa alynyp, úsh tarmaqtan turatyn qaýly qabyldanady. Onyń birinshisinde áli kúnge deıin Máshhúr Júsip Kópeıulynyń dinı mazmundaǵy shyǵarmashylyǵy Ǵylym akademııasy tarapynan taldaýǵa alynyp, synalmaǵany aıtylyp, Ǵylym akademııasynyń perzıdenti A. Qonaevqa Akademııanyń ǵylymı qyzmetkerleriniń kúshimen respýblıkalyq baspasózde Máshhúr Júsip Kópeıulynyń reaktsııalyq qyzmetin áshkerelegen maqala jazý tapsyrylady. Ekinshi tarmaqta Pavlodar oblystyq partııa komıtetine halyq arasynda ǵylymı, dinge qarsy nasıhatty kúsheıtý arqyly Máshhúr Júsip Kópeıulynyń shyǵarlarynyń dinshildikti kózdeıtindigin jáne onyń uly Fazyl men jergilikti moldalardyń onyń beıitin eldi «adastyrý» úshin paıdalanyp otyrǵandyǵyn túsindirý jumystaryn júrgizý júktelindi. Úshinshi tarmaq boıynsha Máshhúr Júsip Kópeıulynyń uly Fazyl Júsipovty muǵalimdik qyzmetten bosatý kózdeledi. 

Sóıtip, Máshhúr Júsip Kópeıulynyń jyr-dastandaryn nasıhattaý turmaq oqýǵa tyıym salyndy. Uzaq ýaqyt boıy onyń shyǵarmalary oqylýsyz qaldy. Al, qazir qarap otyrsaq, dinı bilimin barynsha tereńdetip, qoǵamynyń oń-terisin «kóziniń ashyqtyǵymen» túısinip, óz zamanynyń kem-ketigin jazý –syzýymen toltyrýǵa, keleshekke iz qaldyrýǵa bar biliktiligin salǵan Máshhúr Júsip Kópeıulynyń jazba derekteriniń tarıhı mańyzdylyǵynyń zor ekenin baıqaýǵa bolady. 

Derekti dastandarynan qajylyqtyń qazaq jerinde ornyǵý ýaqyty men alǵashqy qajylarymyzdyń esimin tanysaq,kúnádan tazarý, táýbeshilikke kelý, el-jurtyna, urpaǵynyń ósip-ónýine duǵatilegen «tirideı kebin kıgen» qajylardyń  dinı-senimderiniń kúshin de baıqaımyz. Sonymen birge shekara asyp, túrli elderdi basyp ótken qajylar saparynyń saıası oqıǵalarǵa táýeldi ekeninen de habardar bolamyz.

Qurmanbaeva G.

Pіkіrler Kіrý