QAZAQTYŃ AQSÚIEK TEGI
Sóz tórkini
«Aqsúıek tegi»degen tirkestiń Etımologııalyq máni men sózdiktegi uǵymy qazaq qoǵamynyń áleýmettik qurylymyna, ata-tek pen shejirege qatysty túsiniktermen tyǵyz baılanysty.
Etımologııalyq máni
«Aqsúıek tegi»tirkesi eki negizgi uǵymnan turady.
1. «Aq» – joǵaryda aıtylǵandaı, bul sóz páktik, tazalyq, qasıettilik sııaqty maǵynalardy bildiredi. Aq tús qazaq mádenıetinde joǵary moraldyq, rýhanı qundylyqtardy bildiredi.
2. «Súıek» – bul sóz qazaq tilinde tek qańqa bóligin ǵana emes, sonymen birge tektilikti, ata-babadan beriletin mura, shejirelik baılanys maǵynasynda qoldanylady.
3. «Tek» – adamnyń ata-babadan qalǵan muralyq erekshelikterin, shejiresin, shyǵý tegin bildiredi. Qazaq mádenıetinde «tekti» adam uǵymy – bul adamnyń jaqsy qasıetterge ıe bolǵan, shyǵý tegi asyl, tárbıeli adam ekendigin bildiredi.
4. Etımologııalyq turǵydan alǵanda
«aqsúıek tegi» — asyl tekten shyqqan, joǵary áleýmettik mártebege ıe adamdardyń ata-tegin bildiretin uǵym. Bul sóz tirkesi qazaq qoǵamynda erekshe shejirelik negizge súıengen áleýmettik toptardyń, ıaǵnı tóreler men qojalardyń, ata-tegin aıqyndaýda qoldanylady.
Sózdiktegi uǵymy
Sózdikte «aqsúıek tegi» uǵymy maǵynalarǵa ıe.
1. Áleýmettik Mártebe: Qazaq qoǵamyndaǵy tóreler men qojalar sııaqty joǵary áleýmettik toptardyń shejirelik shyǵý tegi. Bul tekti adamdar erekshe quqyqtyq jáne áleýmettik artyqshylyqtarǵa ıe bolǵan, olardyń teginiń asyldyǵy men bedeli qoǵamda moıyndalǵan.
2. Tektilik: Qazaq mádenıetinde «tek» uǵymy adamgershilik, minez-qulyq, rýhanı qundylyqtarmen tyǵyz baılanysty. «Aqsúıek tegi» ata-babadan berilgen asyl qasıetterdi, joǵary tárbıeni, rýhanı tazalyqty bildiredi.
3. Oıyn ataýy: «Aqsúıek» sózi qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń biriniń ataýy retinde de qoldanylady. Bul oıyn, negizinen, túnde ótkizilip, qatysýshylardyń súıekti (nemese aq tústi zatty) taýyp alýy qajet bolǵan. Oıynnyń maqsaty – dáldikti, eptilikti synaý.
4. «Aqsúıek tegi» uǵymy qazaq qoǵamyndaǵy tektilik pen áleýmettik mártebeni kórsetedi, ol asyl tekti, shejirelik baılanystary bar adamdardyń ereksheligin túsindiredi.
Aqsúıekterdiń áleýmettik quramy
Qazaq qoǵamynda «aqsúıek» ataýy erekshe áleýmettik toptarǵa qatysty qoldanylǵan. Aqsúıekter eń joǵary mártebeli, oqshaýlanǵan qaýym boldy jáne olardyń qoǵamdaǵy orny olardyń jeke eńbegi men qasıetterine emes, tek shyqqan tegine negizdeldi. Aqsúıekter eki negizgi qaýymǵa bólindi: Tóreler jáne Qojalar.
Tóreler
Tóreler aqsúıek qaýymynyń negizin tanytty. Olar Shyńǵys hannyń Joshy ulynan taraǵan urpaqtary bolyp sanalady. Tóreler saıasatta, Ekonomıkada jáne qoǵamdastyq ómirde úlken ról atqardy. Tóreler arasynan qazaq handary saılandy, olar ózderiniń handyǵyndaǵy barlyq taıpalar men rýlardy basqardy. Hannan tómengi deńgeıdegi bıleýshi — sultan, ol birneshe taıpalar men rýlardy basqardy. Tóleńgitter áskerı qyzmetin atqarǵan adamdar retinde beıbit jáne soǵys ýaqytynda tórelerdiń ámirin oryndady.
Qojalar
Qojalar qazaq qoǵamynyń taǵy bir aqsúıek qaýymy boldy. Olar musylmandyq mádenıettiń joǵarǵy qyzmetkerleri sanalǵan jáne ózderiniń ata-tegin Muhammet Paıǵambardan (s.ǵ.s) bastaıdy dep eseptegen. Qojalar dalalyqtardyń rýhanı ómirine belsendi túrde yqpal etti, biraq olardyń saıası yqpaly tórelerge qaraǵanda áldeqaıda az boldy. Bul ıslamnyń qazaq qoǵamynda tolyq tamyr jaıa almaǵandyǵyn kórsetedi.
Aqsúıekterdiń erekshelikteri men mártebesi
Aqsúıekter ózderiniń quqyqtyq, saıası, jáne áleýmettik mártebeleri boıynsha erekshe boldy. Olar joǵary muragerlik basymdylyqtardy qoldana otyryp, qoǵamnyń joǵarǵy qabatynda ornalasty. Aqsúıekter tek shyqqan tegine baılanysty qoǵamnyń joǵarǵy satysynda turdy. Bul top basqa úsh júzdiń ókilderine qaraǵanda aıryqsha artyqshylyqtarǵa ıe boldy.
Tarıhy men áleýmettik ról
Aqsúıekter, ásirese tóreler, qazaq qoǵamynda mańyzdy ról atqardy. Olar saıası basshylyqty óz qoldarynda ustady jáne qazaq qoǵamynyń áleýmettik qurylymyn anyqtady. Qojalar rýhanı jetekshilik qyzmetin atqaryp, ıslam dininiń qazaq dalasyna taralýyna yqpal etti.
Aqsúıekter qazaq qoǵamynyń tańdaýly jáne joǵarǵy mártebeli toptaryn tanytty. Olardyń basty ereksheligi — shyqqan teginiń kúshimen ǵana qoǵamnyń joǵarǵy satysynda turýy. Tóreler saıası basshylyqty óz qoldarynda ustady, al qojalar rýhanı jetekshilik qyzmetin atqardy. Aqsúıek qaýymy qazaq qoǵamynda erekshe áleýmettik mártebege ıe boldy jáne olardyń yqpaly qazaq qoǵamynyń barlyq salalaryna taraldy.
Aqsúıekterdiń dástúrleri men ádet-ǵuryptary
Aqsúıekterdiń erekshe mártebesi olardyń dástúrleri men ádet-ǵuryptarynda da kórinis tapty. Tóreler men qojalardyń áleýmettik rólderi men mártebeleri olardyń kúndelikti ómir saltynda, toı-dýmanynda, nekelesý rásimderinde jáne basqa da mańyzdy oqıǵalarda aıqyn kórinetin. Máselen, tóreler men qojalarǵa qatysty arnaıy dástúrler men ádet-ǵuryptar olardyń qoǵamdaǵy joǵary ornyn bekitetin, jáne olardy basqa rýlar men taıpalardan ereksheleıtin. Aqsúıekterdiń ókilderi qalyńdyq tańdaǵanda, nekeleskende jáne basqa da mańyzdy ómirlik oqıǵalarda óziniń erekshe mártebesin saqtaı otyryp, belgili bir rásimderdi qatań túrde ustanatyn.
Aqsúıek tegi
Aqsúıek tekti adamdar, atap aıtqanda, tóreler men qojalar, erekshe mártebege ıe bolýymen qatar, qoǵamda bedeldi jáne yqpaldy boldy. Tórelerden qazaq handary, sultandary shyqsa, qojalardan bedeldi moldalar, ımamdar shyqqan. Aqsúıek tegi adamdaryna halyq erekshe qurmetpen qaraǵan, olardyń keńesi men sheshimderine qulaq asqan. Aqsúıek qaýymynyń ókilderi kóbinese eldiń basqarýshy Elıtasy, rýhanı jetekshileri bolǵandyqtan, olardyń áleýmettik róli men yqpaly zor boldy.
Aqsúıekterdiń tarıhı mańyzy
Aqsúıekter qazaq halqynyń tarıhynda mańyzdy ról atqardy. Olardyń basqarýshylyq, rýhanı, jáne áleýmettik yqpaly qazaq qoǵamynyń damýyna, saıası qurylymynyń qalyptasýyna, jáne mádenıetiniń saqtalýyna yqpal etti. Shyńǵyshan áýletinen taraǵan tórelerdiń bıligi ǵasyrlar boıy qazaq dalasynda turaqtylyqty, saıası birlikti saqtaýda mańyzdy ról oınady. Al qojalar ıslam dinin qazaq qoǵamynda nyǵaıtý arqyly halyqtyń rýhanı jáne mádenı ómirin baıytýda erekshe ról atqardy.
Aqsúıekterdiń quldyraýy
Ýaqyt óte kele, ásirese Reseı ımperııasynyń otarlaý saıasaty kúsheıgen kezeńde, aqsúıek qaýymynyń qoǵamdaǵy róli men mártebesi tómendeı bastady. Handyq júıeniń joıylýy, ıslamnyń keńinen taralýyna kedergiler, jáne jalpy áleýmettik ózgerister aqsúıekterdiń burynǵy bedeli men yqpalyn álsiretti. Degenmen, aqsúıekterdiń tarıhı jáne mádenı murasy qazaq qoǵamynyń qundylyqtary men dástúrlerinde saqtalyp qaldy.
Aqsúıekter qazaq qoǵamynyń eń joǵarǵy áleýmettik toby bolyp, olardyń ereksheligi men mártebesi shyqqan tegine negizdeldi. Olar qazaq halqynyń saıası, rýhanı, jáne áleýmettik ómirinde mańyzdy ról atqardy. Tórelerdiń saıası bıligi, qojalardyń rýhanı jetekshiligi arqyly aqsúıekter qazaq dalasynyń damýyna, mádenıeti men dástúrleriniń saqtalýyna eleýli úles qosty. Aqsúıekterdiń dástúrleri men tarıhy qazaq qoǵamynyń rýhanı jáne mádenı murasynyń ajyramas bóligi bolyp qala berdi.
Qazaq dalasyna tanylǵan aqsúıekter
Qazaq tarıhynda kóptegen belgili aqsúıek tulǵalar shyqqan, olardyń arasynda tóreler, handar, sultandar, jáne qojalar erekshe oryn alady.
Shyńǵys han urpaqtary (Tóreler)
1. Abylaı han (1711-1781): Qazaq handyǵynyń eń kórnekti handarynyń biri. Ol úsh júzdiń basyn qosyp, qazaq halqynyń birligin saqtap qalýda úlken ról atqarǵan aqsúıek tegi.
2. Kenesary Qasymuly (1802-1847): Abylaı hannyń nemeresi, qazaqtyń sońǵy hany, ol Reseı ımperııasyna qarsy ult-azattyq kóterilisti basqarǵan aqsúıek tegi.
3. Jánibek han (XV ǵasyr): Qazaq handyǵynyń negizin qalaýshylardyń biri. Ol Kereı hanmen birge alǵashqy qazaq handarynyń biri bolǵan aqsúıek tegi.
Qojalar
1. Qoja Ahmet Iassaýı (1103-1166):
Túrkistan qalasyndaǵy Iassaýı kesenesiniń negizin qalaýshy, musylmandyq ilimniń iri ókili jáne rýhanı ustaz. Ol ıslamdy qazaq dalasyna taratýda úlken ról atqarǵan aqsúek tegi.
2. Qaraman ata: Qojalardyń bir ókili, qazaq dalasyna ıslam dinin jetkizgen aqsúıek tegi.
Sultandar
1. Súıindikuly Tóle bı (1663-1756): Uly júzdiń bıleriniń biri, qazaqtyń úsh júziniń basyn qosýǵa atsalysqan tulǵa. Ol el arasynda danalyǵymen, ádildigimen tanymal bolǵan aqsúıek tegi.
2. Ábilqaıyr han (1693-1748): Kishi júzdiń hany, Reseı ımperııasymen alǵashqy kelisimder jasap, qazaq qoǵamynda mańyzdy ózgeristerge bastama bergen aqsıek tegi.
Tóleńgitter
Syrym Datuly (1712-1802): Kishi júzdiń bıi jáne batyr, Reseı ımperııasyna qarsy kúreste mańyzdy ról atqarǵan aqsúıek tegi.
Batyrlar
1. Qabanbaı batyr (1692-1770): Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresken ataqty batyr, qazaq halqynyń erkindigin qorǵaýda úlken ról atqarǵan aqsúıek tegi.
2. Bógenbaı batyr (1680-1778): Qazaqtyń belgili batyrlarynyń biri, Jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy soǵystarda erligimen tanylǵan aqsúıek tegi.
3. Er Jánibek Berdáýletuly (1693-1792) XVIII ǵasyrdyń belgili qazaq batyry, áıgili qolbasshy jáne memleket qaıratkeri. Ol qazaq halqynyń jońǵar shapqynshylyǵyna qarsy kúresinde erekshe oryn alǵan tulǵa. Er Jánibek Orta júzdiń Kereı rýynan shyqqan, batyrlyǵymen, eldiń azattyǵy men birligin qorǵaýdaǵy erlikterimen el esinde qalǵan aqsúıek tegi.
Bul tulǵalar qazaqtyń aqsúıek ókilderiniń tek mysalǵa keltirgen bir bóligi ǵana, olardyń árqaısysy qazaq halqynyń tarıhynda mańyzdy ról atqarǵan. Aqsúıek qaýymynyń ókilderi qazaq halqynyń saıası, rýhanı, jáne áskerı ómirinde erekshe orynǵa ıe bolyp, óz zamanynyń taǵdyryna yqpal etken tulǵalar.
Islamdaǵy aqsúıek tegi
Islam dininde adamnyń shyǵý tegi, áleýmettik mártebesi nemese aqsúıek tegi adamnyń qundylyǵy men mártebesiniń negizgi ólshemi emes. Islamda basty nazar adamnyń taqýalyǵyna, ımandylyǵyna, izgi amaldaryna, jáne Allaǵa degen senimine aýdarylady. Muhammed Paıǵambar (s.ǵ.s) hadısterinde de adamnyń tegi men baılyǵy emes, onyń Allanyń aldyndaǵy taqýalyǵy men júreginiń tazalyǵy mańyzdy ekeni aıtylady.
Islamdaǵy adamdardyń teńdigi
Islam dininde barlyq adamdar Allanyń aldynda teń dep sanalady. Quranda Alla Taǵala bylaı deıdi: «Aqıqatynda, Allanyń aldynda eń ardaqtylaryń – taqýalyqta eń aldaryńda bolǵandaryń.» (Quran, 49:13)
Bul aıattan kórinip turǵandaı, adamdardyń bir-birinen aıyrmashylyǵy tek olardyń taqýalyǵynda, ıaǵnı Allaǵa degen qorqynyshta, senimde jáne ımandylyqta bolýy kerek.
Paıǵambardyń úıretýleri
Muhammed Paıǵambar (s.ǵ.s) óziniń hadısterinde adamnyń tegi men baılyǵy emes, onyń taqýalyǵy men izgi amaldarynyń mańyzdy ekenin birneshe ret eskertken:
«Aqıqatynda, Alla senderdiń túrlerińe, baılyqtaryńa qaramaıdy, biraq Ol senderdiń júrekterińe jáne amaldaryńa qaraıdy.» (Mýslım rıýaıat etken hadıs)
Bul hadıste adamnyń syrtqy kelbetine, tegi men baılyǵyna qaraǵanda onyń júreginiń tazalyǵy men is-áreketteri mańyzdyraq ekeni aıqyn kórsetiledi.
Aqsúıek teginiń róli
Islamda aqsúıek tegi nemese asyl tekten shyqqan bolý adamdy avtomatty túrde joǵary mártebege kótermeıdi. Tarıhta da Muhammed Paıǵambar (s.ǵ.s) kópshiligi qarapaıym halyqtan shyqqan, biraq ımandylyǵy men erligi arqyly úlken mártebege ıe bolǵan tulǵalardy joǵary baǵalaǵan.
Qorytyndylaı kele, Islamda aqsúıek tegi, baılyq, nemese qoǵamdaǵy áleýmettik mártebe adamnyń qundylyǵyn anyqtamaıdy. Eń bastysy – adamnyń ımandylyǵy, taqýalyǵy, jáne Allaǵa degen senimi. Bul qaǵıdat ıslamdaǵy adam teńdiginen, ádilettilikten, jáne barshaǵa ortaq rýhanı qundylyqtardan kórinedi.
Bolat BOPAIULY
