Quran oqýshyǵa beriletin 4 artyqshylyq

04 jeltoqsan 2018 439 0
Оqý rejımi

Quran Kárimdi oqýmen musylman otyrǵan shańyraǵy nurǵa bólenip, juparlana túsedi.  Óıtkeni, Quran oqý – eń úlken qulshylyqtardyń biri. Allanyń sózin oqıtyndar jaıly mynadaı aıat bar: «Aqıqatynda, Allanyń kitabyn oqıtyn, namazdy tolyq oryndaıtyn jáne Biz rızyq etip bergennen jasyryn ári ashyq túrde jumsaıtyndar utylmaıtyn saýdany úmit etedi»[1]. Sahaba Ábý Musa Ashǵarı (r.a.) bolsa: «Quran oqıtyn musylman – ısi jupar, dámi tátti apelsın ispetti. Quran oqymaıtyn musylman – ıisi joq, biraq dámi tátti qurma sııaqty. Al, Quran oqıtyn munafıq – raıhan gúli sııaqty ıisi ádemi, dámi ashy. Quran oqymaıtyn ekijúzdi – ıisi de, dámi de jaman hanzala shóbi sııaqty»[2], – degen Paıǵambar (s.ǵ.s.) sózin rıýaıat etken.

Ardaqty paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Eki adamǵa shynaıy qyzǵanyshpen qaralady. Alla Taǵala Quran bergen adamǵa, ol kúndiz-túni Qurandy oqýmen (amal etýmen) bolady jáne Alla Taǵala mal-dáýlet bergen kisi, ol kúndiz-túni dúnıesin jaqsylyqqa jumsaıdy»[3] jáne «Aqıqatynda, Alla Taǵala bul Kitappen bir adamdardyń bıik etse, ekinshilerin tómendetedi...»[4], – degen.

Ábý Zárr (r.a.) aıtady: «Ýa Alla elshisi! Maǵan ósıet aıtyńyzshy», – dedim.  Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Taqýa bol, ol barlyq istiń basy», – dedi. Men: «Ýa, Alla elshisi! Taǵy qosyńyz», – dedim. Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Quran tıláýat et, Quran oqý – sen úshin jer betinde nur, al aspanda – qazyna», – degen eken. Ibn Abbas (r.a.): «Alla Taǵala Quranmen júrgen pendesine bul dúnıede adaspaýyna jáne aqyrette baqytsyz bolmaýyna kepildik bergen dep: «...Meniń týra jolyma erse, onda ol adaspaıdy ári baqytsyz bolmaıdy»[5] aıatyn oqyǵan eken. Endeshe, Quran oqýdy ómirlik saltyna aınaldyrǵan adamǵa tórt jaqsylyq joldas bolmaq:

Birinshiden, hadıste: «Alla Taǵalanyń úıleriniń birinde bas qosqan bir qaýym Allanyń kitabyn oqysa, ózaralarynda ony dáris etip úırense olardyń ústinen tynyshtyq kelip, Allanyń meıirimdiligi qorshaıdy. Olardy perishteler orap alady. Sol aradaǵy adamdardy Alla Taǵala eske alady»[6], – delingen. Demek, únemi Allanyń meıirimdiligi men qorǵanynda bolady.

Ekinshiden, Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Kimde-kim Allanyń kitabynan bir árip oqysa, oǵan saýap bar. Al, saýap on eselene túsedi. Men Alıf Lám Mım bir árip dep aıtpaımyn. Alaıda, Alıf – bir árip, lám – bir árip, mım – bir árip»[7], – degen. Bul degenińiz, ár dybystalǵan áripke saýap jazylady.

Úshinshiden, Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Aqıqatynda, Allanyń adamdar arasynda áhli bar», – degende, adamdar: «Ýa, Alla elshisi! Olar kim?» – dep suraıdy. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Olar – Quran ıeleri, olar – Allanyń áhli jáne erekshe jaqyn adamdary»[8], –degen eken. Iaǵnı, Qurandy únemi oqıtyn adamǵa osy maqam beriledi.

Tórtinshiden, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısinde: «Quran oqýshyǵa: oqy, joǵarylaı tús, dúnıede oqyǵanyń sııaqty oqy. Aqıqatynda, seniń turaǵyń eń sońǵy aıatpen bolmaq»[9], – dep ósıet etedi.

Alla Elshisiniń enimdi serikteriniń biri Ibn Abbas (r.a.) qasıetti Quran Kárimniń birde-bir súresin bilmeıtinder jaıly: «Ishinde Qurannyń eshbir aıaty joq (birde-bir aıat jattamaǵan) adam qırap turǵan úımen teń»[10], – degen eken. Quran jumysy joqtyń jáne qoly bostyń ermegi emes. Dúnıe men aqyrette isimniń ońalýyn qalaımyn degen árbir pende únemi Allanyń sózin oqýdy ádetke aınaldyrýy tıis.

 

Qýat Erǵalıuly


[1] «Fatyr» súresi, 29-aıat.
[2] Mýslım.
[3] Buharı.
[4] Ahmed, Mýslım jáne Ibn Mája.
[5] «Taha» súresi, 123-aıat.
[6] Mýslım.
[7][7] Tırmızı.
[8] Ibn Mája, Ahmed.
[9] Ahmed, Ábý Dáýid, Tırmızı.
[10] Daramı.

Pіkіrler Kіrý