QURAN JÁNE ǴYLYM

15 mamyr 2024 871 0
Оqý rejımi

Quran Kárimniń keıingi ǵasyrlarda ǵana ashylyp jatqan kóptegen ǵylymı jetistikterdi osydan on tórt ǵasyr buryn aıtyp ketýi kóptegen ǵalymdardy tańǵaldyryp, Islamdy moıyndaǵan. Bul – Qurannyń avtory Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi) paıǵambar emes, Jaratýshy ekendigine bultartpas aıǵaq.

Temirdi biz túsirdik» 

Qasıetti Quran Kárimde: «Biz ...temirdi de túsirdik. Temirde adam balasyna zor kúsh-qýat jáne paıda bar...» («Hadıd» súresi, 25-aıat) degen aıat bar. Demek temir jerde paıda bolmaı, Jaratýshy Iemiz ony ony kókten túsirgen. Aıatta «anzalna» degen sóz qoldanylǵan. Ol arabshadan aýdarǵanda «túsirdik, qulattyq» degen maǵyna beredi. Nege «túsirdik» degen sóz qoldanylyp tur? Qazirgi ǵylymı zertteýler kórsetkendeı, mundaı hımııalyq Element Kún júıesinde (Jer de kiredi) paıda bola almaıdy. Óıtkeni kúnniń betki temperatýrasy 6000 gradýstan (Tselsıı) aspaıdy, al ıadrosy 15 mıllıon gradýs shamasynda. Kólemi men massasy kúnnen áldeqaıda úlken juldyzdarda barlyq sýtegi janǵannan keıin ondaǵy temperatýra shamamen 3 mıllıard gradýsqa jetedi. Sol kezde ǵana temir túziledi. Osynaý orasan zor juldyzdardyń ishindegi temir massasy óziniń shegine jetken kezde juldyz ony ustap tura almaıdy. Osylaısha ishten kernegen ystyq massadan juldyz jarylady. Temir massalary meteorıtter kúıinde ǵarysh álemine shashyla ushady. Bul meteorıtter ǵaryshta osylaısha aınalyp júrgende jerdiń tartylys aımaǵyna tap bolyp qulap túsedi. Budan shyǵatyn qorytyndy, temir rýdasy jerdiń ózinde paıda bolmaǵan. Ol munda syrtqy ǵaryshtan, áldebir asa jańa juldyzdyń jarylysynan soń meteorıttermen birge túsken. Iaǵnı Quranda aıtylǵandaı, jerge túsirilgen.

Jer qyrtysyndaǵy temir keniniń ornalasýy men taralýynda belgili bir zańdylyq bar ekenin anyqtaldy. Jer qyrtysynyń paıda bolýynyń ártúrli kezeńderindegi jáne túrli geografııalyq endikterdegi temir kenderi retsiz emes, geomagnıttik polıýsterge qatysty belgili bir baǵytta ornalasqanyn kórsetken. Munyń ózi temirdiń jerge belgili bir ýaqyt pen kezeńde túskenine dálel.

Saýsaq izderi

Alla Taǵala Quranda bylaı degen: «Árıne, ony saýsaǵynyń ushyna deıin qaıta jasaı alamyz» («Qııamet» súresi, 4-aıat). Saýsaq izderi – Quran keremetteriniń biri. Árbir adamnyń saýsaq izi – eshqashan qaıtalanbaıtyn biregeı qubylys. Osy ýaqytqa deıin mıllıardtaǵan adam dúnıege kelip, ómirden ótip ketkenimen árbir adamnyń saýsaq izderinde múldem uqsastyq joq. Tipti DNK qurylymy birdeı egizderdiń saýsaq izi de ártúrli bolyp keledi. Bir sózben aıtqanda, árbir jannyń saýsaq izinde onyń jeke basy týraly málimetter jınaqtalǵan. Bul málimetterdi qazirgi ýaqytta keńinen qoldanylyp júrgen shtrıh kodpen salystyrýǵa bolady. Árbir jannyń saýsaq izi – tek ózine ǵana tıisti túpnusqa. Saýsaq izi bala ana qursaǵynda jatyp, ómirge kelgenge deıin tolyqqandy sońǵy pishinin qalyptastyrady eken. Sondyqtan saýsaq izi árbir jannyń jeke basyn kýálandyratyn qujaty desek te bolady.

Saýsaq izin saraptaıtyn mamandar ár adamnyń saýsaq izi sol adamdy tanýdyń kemshiliksiz, qatesiz ádisi dep esepteıdi. Mundaı mamandardy daktıloskopıst, al ǵylym salasyn daktıloskopııa dep atalady. Daktoloskopııa ǵylymy 1877 jyly belgili bolsa, 1902 jyldan qoldanysqa ene bastady. Oǵan deıin saýsaq izi adamdar úshin jaı ǵana syzyqtar retinde belgili bolyp, eshqandaı mańyzdy aqparat bermeıdi dep eseptelindi.

Dene músheleriniń sóıleýi Alla Taǵala Quran Kárimde: «Kúnderdiń kúninde Allanyń dushpandary top-tobymen tozaqqa aıdalý úshin qabirinen shyǵarylyp, sap túzegen kúıde ǵarasat maıdanyna aıdalady. Olar mejeli jerge kelip jetkende, qulaǵy, kózi hám terisi (dúnıede) ne istep, ne qoıǵanyn aıtyp, ózderine qarsy kýálik beredi. Sol kezde olar terisinen: «Nege bizge qarsy kýálik berdińder?» – dep suraıdy. Sonda terisi: «Barlyq nársege til bitirgen Alla bizge de til bitirdi», – dep jaýap beredi», – delingen («Fýssılát» súresi, 19-21 aıattar). Bul aıattarda aqyrette adamnyń dene músheleri ózine qarsy aıǵaq berip, pendeniń barlyq kúnásyn ashyp kórsetetini jaıynda aıtylýda. Bir qaraǵanda aqylǵa qonymsyz, qısynsyzdaý kóringenimen munyń da ǵylymı turǵyda negizi bar bolyp shyqty. Sebebi ǵalymdar bakterııalardyń DNQ-syna aqparat engize aldy, ol óz kezeginde myńdaǵan jyl boıy saqtalýy múmkin. Jańa ádis mamandarǵa aqparatty adamnyń jasýshasyna nemese sý molekýlasyna jazýǵa múmkindik berdi. Iaǵnı búgingi kúni aqparat kez kelgen aǵzada saqtalady. Osylaısha qudiretti Jaratýshy Iemiz bizdiń denemizdiń jasýshalarynda kez kelgen aqparatty saqtaýǵa múmkindik bergen.

Qara qurdym

Quranda juldyzdardyń sónetini jaıynda bylaı delinedi: «Senderge ýáde etken nárse sózsiz oryndalady, juldyzdar sóngende, aspan jarylǵanda...» («Ál-Mýrsalat» súresi, 7-9 aıattar). Al sóngen juldyzdar jaıly «Tarıq» súresinde bylaı delinedi: «Tarıq jaıynda qaıdan bilesiń? Ol – (qarańǵylyqty nemese aspandy) jarqyraǵan juldyz» («At-Tarıq» súresi, 2-3 aıattar).

HH ǵasyrda ǵalymdar ǵaryshta «qara qurdym (tesik)» dep atalatyn oryndardy anyqtady. Olar – alapat tartylys kúshine ıe oryndar. Sondaı-aq zertteýshiler sańylaýlardyń áldebir juldyzdyń sónýinen keıin paıda bolatynyn jáne aınalasyndaǵy jaryqty ózine soryp alatyn alapat kúshke ıe ekenin anyqtady. Búginde qara sańylaýǵa eń myqty degen astronomdar men ǵalymdardyń ózi naqty anyqtama bere almaýda. Sondyqtan VII ǵasyrda qasıetti Quran túskende sol kezde ómir súrgen arabtar ǵarysh keńistigindegi qara tesikterdiń bolatynyn bilýi múmkin emes edi.

Teriniń aýyrsynýdy sezinýi

«Negizinen aıattarymyzǵa senbegenderdi jedel tozaqqa salamyz da, olardyń terileri janǵan saıyn azap tatýy úshin, ony basqa terige aýystyramyz. Sháksiz Alla tym ústem, hıkmet ıesi» («Nısa» súresi, 56-aıat). Bul aıatta adamnyń «terisi janǵan saıyn» pendeniń qatty azapqa dýshar bolatyny týraly aıtylýda. Medıtsına kúıiktiń aýyrlyǵyna qaraı negizinen 4 topqa bólip qarastyrady. I dárejeli kúıikte teri qyzarady jáne azdap isinip, ortasha aýyrsynýdy sezinedi. Ádette 4-5 kúnde birtindep jazyla bastaıdy. II dárejeli kúıikte teride móldir sarǵysh kópirshikter paıda bolady. Kópirshikter jarylǵan kezde teriniń óskin qabatynyń astyndaǵy eti kórinip, qatty aýyrsynyp, qınalady. III jáne IV dárejeli kúıikte tinderdiń (tkan), bulshyqetterdiń, júıkeniń maı qabattarynyń, tipti súıekter de qatty zaqymdanady. Teri qyzyl, aq, sary jáne qara túske enýi múmkin. Baıqaǵanymyzdaı, III jáne IV dárejeli kúıikte adamnyń terisi kúıip ne janyp ketkennen keıin aýyrsynýdy sezbeıdi. Ǵalymdar uzaq ýaqyt boıy aýyrsyný mıda paıda bolady degen tujyrym jasap kelgen edi. Alaıda osy salany zertteýshiler: «Azap teriniń ústinde bolatyndyqtan, teri janyp ketken soń bulshyqet zaqymdanǵanmen aýyrsyný toqtaıdy. Bul degenimiz, odan keıin azapty sezbeı qalady degen sóz. Óıtkeni mıǵa teriden sıgnal barady. Mı teri arqyly sezinedi. Sondyqtan teri janyp, kómirdeı qaraıyp ketkende bulshyq etter mindetin atqara almaı qalady. Ol úshin jańa bir terimen qaptalýy qajet. Iaǵnı dene jańa terimen qaptalǵanda ǵana azapty sezinetin júıe qaıta qalpyna keledi. Basqalaı bolsa nemese teri kúıip ketkennen keıin qaıtadan teri jaratylmasa, azap jalǵaspaıdy», – degen toqtamǵa kelgen.

Súleımen jáne ushaq

Quranda mynadaı aıat bar: «Súleımenge de erte ketýi bir aılyq, keshke qaıtýy bir aılyq (jol alatyn) jeldi baǵyndyrdyq» («Sábá» súresi, 12-aıat). Ataqty Islam ǵalymy Hasan ál-Basrıdiń aıtýy boıynsha, Súleımen (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambar tańda Quddystan shyǵyp, túske deıin Istahr qalasyna jetedi. Eki aralyq shamamen 2 000 shaqyrymdy quraıdy. Onda ol namaz oqyp, túski as ishedi de saıahatyn jalǵastyryp, keshqurym Kabýlda (2 000 shaqyrym) bolady. Bul – jaıaý adamnyń toqtamaı júrgendegi eki aılyq joly. Osylaısha Súleımen (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambardyń taǵynyń ushý jyldamdyǵy 400 shaqyrymdy quraıdy, bul porshendi qozǵaltqyshy men áýe vınti bar ushaqtyń jyldamdyǵyna teń. Bul aıatta jel týraly aıtý kezdeısoq emes. Jel – eń aldymen aýa aǵyny. Kúshti aýa aǵyny burandaly qozǵaltqyshpen jabdyqtalǵan ushaqta áýe vınti aýany qalaqtarmen ustap, ushýǵa jáne ushýǵa jetkilikti qýat jınap áýege kóteriletinin búgingi ǵylym dáleldedi. Osydan birneshe myń jyl buryn ushaqtyń qandaı fızıkalyq zańdarǵa súıene otyryp ushýy múmkin ekeni belgisiz edi. Bul da – Qurannyń Alla Taǵalanyń muǵjızasy ekenine taǵy bir dálel.

 

Keýlimjaı QUTTY

«Iman» jýrnaly, №4, 2024 jyl

 

Pіkіrler Kіrý