Sabyr – ımannyń jemisi
Sabyr – adamzatty kemeldik shyńyna jeteleıtin eń asyl qasıetterdiń biri. Álsiz jaratylǵan pende ómirdiń syndarly sátterinen sabyr saqtaý arqyly ǵana óte alady. Sebebi Alla Taǵala adam balasyn bul dúnıege ýaqytsha synaq úshin jibergen. Qasıetti Quranda: «Sózsiz, biz senderdi qorqynyshpen, ashtyqpen, mal-múlikterińdi jáne ózderińdi ári ónimderińdi kem qylý arqyly synaımyz», – degen. Demek, adamnyń basyna ártúrli synaq kelýi múmkin. Sondaı syn saǵattarda sabyr saqtaı bilgen adam eki dúnıede jetistikke jetetini anyq. Sebebi Alla Taǵala Quran kitabynda: «Anyǵynda Alla sabyrlylarmen birge», - dep sabyrly quldaryn súıinshilegen. Eger de siz qınalǵan kezde Alla úshin sabyr etseńiz, Alla da sizge synaqtan súrinbeı ótýge kómek beredi. Asylynda shyn sabyr soqqynyń alǵash tıgen sátinde bolady. Al eger adam «Qudaı saǵan ne jazdym» degen sóz aıtyp, artynsha sabyr saqtaıyn deıtin bolsa, ol sabyr emes, kerisinshe sol qıynshylyqqa jaı ǵana kóndigý bolyp qalady.
Birde Alla elshisi (s.ǵ.s.) qabirdi zııarat etýge barǵanda qaıtys bolǵan balasynyń qabiri ústinde shashyn julyp, betin tyrnap, taǵdyryn qarǵap aıqaılap jylap jatqan bir áıeldi kezdestirdi. Alla elshisi álgi áıeldi sabyrǵa shaqyrmaq bolǵanda, ol kisi: «Ary júr, meniń basyma kelgen qaıǵy saǵan kelmegen soń sen meniń jaǵdaıymdy túsinbeısiń», - dep mańyna jýytpady. Ol áıel kelgen kisiniń Paıǵambar ekenin bilmeı qaldy. Oǵan ol adam Alla elshisi edi ǵoı degen kezde dereý Rasýlallanyń úıine qaraı júgirdi. Paıǵambarymyzdyń quzyryna kelip jasaǵan qateligine ókinish bildirip keshirim suraıdy. Sonda Alla elshisi (s.ǵ.s): «Naǵyz sabyr – soqqynyń alǵash tıgen sátindegi sabyr», – degen eken.
Iaǵnı, sanaly adam balasy basyna qandaı da bir synaq kelgen sátte ashýǵa berilmeı jáne sharasyzdyq tanytyp qatelikke boı aldyryp qoıýdan saqtanyp ustamdy bolýy qajet.
Kórkem minezdiń úlgisi bolǵan Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) taǵy bir hadısinde: «Múminniń isi qandaı ǵajap! Onyń qaı isi bolmasyn qaıyrly. Alaıda, bul nyǵmet naǵyz musylmannyń ǵana mańdaıyna buıyrǵan. Ol jaqsylyqqa tap bolsa, birden shúkirshilik etedi – bul oǵan qaıyrly. Eger ol qandaı da bir qıyndyqqa tap bolsa, dereý sabyrlylyq tanytady – bul da oǵan qaıyrly», – dep, úmmetin shúkirshil jáne sabyrly bolýǵa úndeıdi.
Sondaı-aq, qazaq halqynda: «Sabyr túbi sary altyn», «Sabyrly jeter muratqa, sabyrsyz qalar uıatqa» degen óte maǵynaly sózder bar.
Anyǵynda Alla Taǵala adam balasyna kótere almaıtyn synaq bermeıdi. Quranda: «Alla eshbir jan ıesine ol kótere almaıtyn júkti júktemeıdi», – degen. Sebebi Alla Taǵala ádil jáne meıirimdi. Quldaryna zárredeı zulymdyq qylmaıdy. Kóbinese ózimiz ýaqytsha qıyndyqqa shydamaı, sabyrsyzdyq tanytyp zııanǵa ushyrap jatamyz. Ómirde qalyń qara bult basyp jańbyr jaýǵannan keıin jarqyrap kún shyǵatyny sekildi bir qıyndyqtan keıin mindetti túrde jeńildik keledi.
Oǵan dálel Alla Taǵala bir aıatta eki ret qatarynan: «Aqıqatynda, qıyndyq pen jeńildik birge júredi. Rasynda qıyndyq pen jeńildik birge keledi», – dep súıinshilegen.
Qoryta aıtqanda, Alla Taǵala sanaly adam balasyn ýaqytsha synaq ómirde shamasyna qaraı synaq berip, pendesi sabyr saqtap sol synaqtan súrinbeı ótetin bolsa bul dúnıe men aqyrette sansyz nyǵmetterine bólemek. Sońynda musylmannyń asyl mekeni bolǵan jumaqqa kirýge laıyq bolmaq!
Álimqulov Nurjan Eskendiruly
Nur-Sultan qalasy «AQ MESHIT» meshitiniń naıb ımamy
