Shaıtan adamdy qalaı azǵyrady?

11 qyrkúıek 2018 1681 0
Оqý rejımi

Synaq retinde berilgen bul pánıde adam balasyn azǵyratyn nárseler kóp. Sonyń eń bastysy nápsi men shaıtan ekeni anyq. Alla Taǵala áý basta perishteler men jyndardy jaratqanda, shaıtan jyndar qatarynan tabylǵan. Ony keıde ártúrli atap jatamyz. Shaıtan (satan) sózi ıýdeılerdiń Táýratynda «qarsy kúsh» retinde sıpattalsa, hrıstıandardyń Jańa Ósıetinde bul dúnıeniń ıesi retinde bilingen. Allanyń qarǵysyna ushyraǵanǵa deıingi esimi «Ázázil» (Qudaıdan qoldaý tapqan) bolǵan. Ázázil ot máńgilik, al topyraq máńgilik bola almaıdy dep túsingen desedi. Ázázil Adam atanyń ózinen artyq jaratylǵanyn moıyndap, sájde jasamaǵan ýaqyttan bastap «Ibilis» atanǵan. Ibilis «jaqsylyqtan úmit úzgen, opyq jep ókingen» degen maǵynaǵa keledi. Al, «shaıtan» (raqymnan alastatyldy, yzaǵa býlyqty) atanýy óziniń ottan jaratylǵanyn artyq sanap, Jaratýshy ıeniń qarǵysyna ushyrap, Adam ata men Haýa anaǵa óshtesip azǵyra bastaýymen baılanystyrylady. Onyń Ǵarýr (tym tákappar), Kafır (kápir), Malǵun (laǵynettelgen), «Adýý» (dushpan), Mudıll (adastyrýshy) degen sekildi t.b. óziniń nashar qylyqtaryna tán ataýlary joq emes.     

Islamı túsinikke saı ár adamda ózin azǵyratyn shaıtan men oǵan durys jol silteıtin perishte bolady. Tipti, paıǵambarlar da budan shet qalmaǵan. Ózge qasıetti kitaptarda Aııýb (ǵ.s.) pen Isa paıǵambarǵa da (ǵ.s.) shaıtannyń jamandyqtar jasaǵandyǵy keltirilgen. Ardaqty Muhammed paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir joly bir máselege oraı «Ár adamnyń shaıtany bolady» degende, «Ýa, Allanyń elshisi, sizde de bola ma?» – degen tosyn suraq qoıylady. Sonda Rasýlalla (s.ǵ.s.): «Iá, biraq Rabbym maǵan kómektesti, sol sebepti ol maǵan baǵynady», – dep jaýap qatqan[1].

Quranda aıtylǵan suryqsyz qylyqtaryna qarap otyryp shaıtanǵa tán dushpandyq túrlerin, adamdy qalaı azǵyratyny jaıly jalpy túsinik alý qıyn emes. Áýeli onyń óte ákki, ábden mashyqqan, tájirıbeli, myń san aılaly ári adamǵa qas pıǵyldy dushpan ekenin eskerýdiń máni zor. Shaıtan pendeniń osal tustaryn jaqsy biledi. Sondyqtan da, rıngtegi boksshynyń sál múlt jibergen tusynan soqqy alǵanyndaı, ol da adamnyń bir sáttik osal tusyn qapy jibermeıdi.

Shaıtan adamǵa ómirlik maqsatyn túsinýge, «Kimmin? Ne úshin ómir súrip júrmin? Ólgen soń ne bolady?» degen sekildi suraqtarǵa jaýap izdeýge mursha bermeýge tyrysady. Sol úshin de kóńilin basqa jaqqa buryp, ony arzan oıyn-kúlki, saýyq-saıranmen aldap, oısyzdyqta ustaıdy. Ústi-ústine kúnáǵa tartyp, ar jaǵyn oılatpaı, ishteı tek rahat izdep turatyn qumarlyqqa salady. Esin jııýǵa talpynǵan sátterinde «ómir bir-aq ret beriledi, tirshilikte armansyz oınap-kúl» degen tym taıaz túsinikten árige barǵyzbaıdy.

Adamnyń aldaǵy kúnge degen úmitin úzý, ár isinde ózin aqtaý, bárin búginmen shekteý, qumar oıyndary, asyǵystyq, jaýapsyzdyq, órkókirektik, ózimbilemdik pen maqtan da onyń belgili quryǵyna jatady. Arsyzdyqqa salsa da ataqqa qumartý, qandaı jolmen bolsa da baıysam deý, qulqynnyń quly bolý, ótkinshi nárselerge degen ásire áýestik te – shaıtannyń las isterinen.

Ǵapyldyq, kúmán, sheshimsizdik pen tabansyzdyq, qarańǵylyq, ótirik, ósek, jala, kózboıaýshylyq, taǵdyrǵa razy bolmaý, sarańdyq, qyrsyqtyq, shekten shyǵý, óz isin árqashan unatý, alda esep kúni baryn umytý da adamdy shaıtanǵa baılap beretin tuzaqtar bolyp sanalady.

Adam bundaı keselderden tek berik ıman arqyly ǵana qutylady. Sol úshin de ár isine shaıtannyń aralasýy múmkin ekenin eskerip, «Aǵýzý bıllahı mınash-shaıtanır-rajım» (Allanyń raqymynan qýylǵan shaıtannyń kesir- kesepatynan saqtaı gór) dep aıtýdy ózine ádet etedi. Sheksiz qudiretinen medet tilep, jalbarynyp pende Alla Taǵalaǵa jaqyndaı túsken saıyn shaıtan oǵan eshteńe istete almaı dymy qurıdy. Óıtkeni, adamnyń kóńilin azǵyryp, túrli oı salyp túrtkilegennen basqa shaıtannyń ózge eshteńege qaýqary joqtyǵy belgili. Imany artyp, rýhanııaty kúsheıgen saıyn tipti shaıtan ondaı musylmannan seskenip qashatyn bolady.

Buǵan áıgili sahabamyz haziret Omardyń (r.a.) ómiri dálel. Bir joly ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) oǵan: «Áı, Hattabuly Omar! Shaıtan júzbe-júz kelýge árdaıym senen taısaqtaıdy. Seniń bir jolda ketip bara jatqanyńdy kórse, mindetti túrde ol odan basqa jolǵa burylyp ketedi», – degen bolatyn[2].   

 


[1] Múslım, Munafıqýn 11
[2] Buharı, Fadaılýl-ashab, 6

Pіkіrler Kіrý