Sırııadan qaıtarylǵan áıelmen suhbat

18 qańtar 2019 3145 0
Оqý rejımi

Qazaqstan bıligi teńdesi joq operatsııa ótkizip, Sırııadan óz azamattaryn qaıtardy. Arnaıy operatsııaǵa «Jýsan» ataýy berildi. Bul ataýdyń ózindik sebebi bar, óıtkeni jýsan elge degen saǵynyshtyń sımvolyna aınalǵan. 

Qazirgi ýaqytta Sırııadan qaıtarylǵan áıelder men balalar Aqtaýdaǵy karantın lagerinde jatyr. Tengrinews.kz tilshisi qazaqstandyq áıelderdiń birimen suhbattasyp, Sırııada qalaı ómir súrgeni týraly surap bildi. 

Kamıllanyń aıtýynsha, ol Sırııada bir jyldaı ýaqyt bolǵan. Onyń eki balasy bar. Kishkentaıy Sırııanyń Idlıb qalasynda dúnıege kelgen. Kamıllanyń joldasy Qazaqstanǵa sol ushaqpen birge kelgen. Sırııadan qaıtarylǵan barlyq er adam ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qamalǵan.  Kamılla balalarymen birge lagerde jatqanyna birneshe kún bolǵan. Munda qaıtyp kelý úshin barlyq jaǵdaı jasalǵan: olarmen psıholog jáne teologtar jumys istep jatyr, balalar bilim alyp jatyr, al kishkentaılary úshin balabaqsha da bar. Olar ystyq tamaq pen jyly kıimmen jáne qajetti zattarmen qamtylǵan. Keıinirek olar óz qalalaryna qaıtýy múmkin. 

Jýrnalıst: Munda týystaryńyz kútip jatyr ma?

Kamılla: Kútip júr. Men olarmen árdaıym baılanysta boldym.

J: Sizdi alyp shyǵý qalaı boldy?

K: Men joldasymmen bardym. Joldasymmen qaıttym. 

J: Ol bas bostandyǵynan aıyryla ma?

K: Iá. Biraq qansha jylǵa ekenin bilmeımin. Óz erkimen berilgeni úshin jeńildik qarastyrylatynyna ýáde berildi. 

J: Sırııanyń qandaı qalalarynda turdyńyzdar jáne qandaı jaǵdaılardy bastan ótkerdińizder?

K: Biz Sırııaǵa tek jaqynda kirdik. Uzaq ýaqyt boıy Túrkııada boldyq, sosyn Idlıbte. Bizdiń onda barǵanymyzǵa bir jyl boldy. 

J: Ne úshin onda bardyńyzdar?

K: Hıjra bar. Biz hıjra jasadyq. Osyny naǵyz ıslam memleketi dep oıladyq. Onda barǵan soń, birneshe aıdyń ishinde onyń múlde basqa ekenin túsindik. Alaıda ol ýaqytta kesh boldy.  Sheteldikterdiń basynan kez kelgen oqıǵa ótýi múmkin. Mototsıklderdi órtep ketetin, áıelderdiń úıde jalǵyz qalýy qaýipti bolatyn. Úıge emin-erkin kirip, eń az degende qorqytyp, baǵaly zattardy alyp, aqshany tartyp alatyn. Muny sırııalyqtar jasaıtyn, jergilikti turǵyndar. Onda adamdar joǵalyp jatady. Kóptegen er adamdy alyp ketti, keıbireýlerin ózennen ne basqa jerlerden taýyp jatatyn. Sońǵy jyldary byt-shyty shyqty. Eshteńeni túsine almaısyń. Biz sol kezde qaıtarǵa jol izdeı bastadyq. 

J: Siz turǵan jerde bombalaý boldy ma? Qoryqtyńyz ba?

K: Qorqynyshty boldy. Biraq meniń janyma bomba túsken emes. Kún saıyn bombalaý bolyp jatady. Jospar boıynsha jasaıtyn sııaqty. Biz barǵan ýaqytta Rakka qorshaýǵa alynǵan bolatyn. Biz Maıdın qalasyna bardyq. Keıin Maıdın qalasyn Sırııa áskeri qaıtaryp aldy. Qalany úsh kún boıy bombalady. Kúnine 93-110 bomba túskenin sanaıtynbyz. Sońǵy úsh kúnimiz jertólede ótti. Uıyqtamadyq, tamaq ta ishpedik.  Sosyn biz ol jaqtan kettik. Bombalap bolǵan soń tynyshtalatyn shyǵar, sosyn qaıtyp kelemiz dep oıladyq. Qalany basyp aldy, Sırııa áskeri qalaǵa kirdi. 

J: Sırııa áskeri kimmen soǵysyp jatyr? Sizder qaı taraptyń ókili boldyńyzdar?

K: Ásker IGIL (DAISh - terrorlyq uıym, Qazaqstanda tyıym salynǵan - avtor túsindirmesi) soǵysyp jatyr. Biz eshqandaı taraptyń ókili bolmadyq. Biz sonda barǵanymyzda úsh aıdan soń neniń ne ekenin bildik. Onda sheteldikterge qyzmet kórsetetin keńseler bar. Biz osyndaı keńselerde iri aqshalar aınalymy bolatynyn kórdik. 

J: Sizdiń joldasyńyz nemen aınalysty? Ol soǵysty ma?

K: Joq. Ol soǵysqan joq. Ol úsh ret shekarada boldy, shekarany kúzetti bar bolǵany sol. Bir jyl boıy biz qaıtar joldy izdedik. 

J: Sırııada soǵysýǵa májbúrleıdi dep aıtyp jatady. Sizdiń joldasyńyzdy soǵysýǵa májbúrlegen joq pa? 

K: Májbúrleıdi. Sondaı sheteldikterdi soǵysýǵa májbúrleıdi. Sırııalyqtardy emes. 

J: Kim soǵysýǵa májbúrleıdi?

K: Arabtar. Joǵarǵy qyzmette otyrǵan arabtar. IGIL jaǵynda soǵysýǵa májbúrleıdi. Eger soǵyspasań túrmege qamaıdy. Onda soǵysý kerek nemese shekarany kúzetý kerek. 

J: Kimnen qorǵaý kerek?

K: Kúrtterden, Sırııa áskerinen jáne ár túrli toptardan...

J: Siz ózińiz bardyńyz ba álde sizdi úgittedi me?

K: Biz ózimiz bardyq, ol kezde barlyǵy baryp jatty. Emotsııa rol oınap ketti... Eger sol vıdeolardy kórgen bolsańyz, ondaǵy ómir keremet dep kórsetilgen edi... Meniń joldasym barǵan kezde vıdeodaǵynyń barlyǵy qaıda dep surady. Sebebi onyń eshqaısysy shyndyqqa janaspaıtyn. 

J: Sırııada basqa da qazaqstandyqtarmen aralastyńyzdar ma, ólim jazasyna kesilgen qazaqstandyqtar týraly ne bilesiz?

K: Men biletinmin, etene aralaspasaq ta men olardy biletinmin. 

J: Olarǵa ne boldy?

K: Biz ol kezde kúrtterdiń lagerinde boldyq. Biz bul týraly lagerde otyryp estidik. Kimdi kim jáne ne úshin óltirgeni túsiniksiz. Aqsha úshin dep aıtylady. Men biraq naqty bilmeımin. Sol kezde barlyǵy qaıtar jol izdep júrdi, barlyǵyna aqsha kerek boldy, bálkim sodan shyǵar. 

J: Olar ne úshin bardy? Siz qalaıda olarmen aralastyńyz ǵoı. 

K: Buryndary onda qazaq jamaǵaty bolǵan. Men barǵanda qazaq jamaǵaty tarap ketken. Tek orys tildi jáne arab jamaǵaty boldy. Men orys tildi jamaǵattyń qatarynda boldym. Onda daǵystandyqtar jáne sheshender boldy. Bir ret men óz qalamnyń qazaqtarymen kezdestim. Olarmen tek bir ret kezdestim, sonymen boldy. 

J: Ondaǵy ómir qandaı, qalaı ómir súrdińizder?

K: Qarapaıym páter, qarapaıym úı. Qarapaıym ómir: tańnan keshke deıin tamaq jasaý, úı jınaý. Tek - bombalaý bar. Tamaǵy da basqa, qazaqtikindeı emes. 

J: Tamaq jaǵy qalaı, qıyndyqtar týǵan joq pa?

K: Bastapqy kezde barlyǵy boldy. Qorshaýǵa alynǵan kezde, tamaq joǵaldy. Sosyn qaıta paıda boldy. Meniń bilýimshe qazir onda múlde tamaq joq. 

J: Qazaqstandyqtardyń elge qaıtýy sharalarymen aınalysqan qyzmetkerlerge qalaı shyqtyńyzdar?

K: Lagerde qazaqtardyń tizimin jasadyq. Meniń ata-anam da izdestirip jatty. Joldasymnyń da ata-anasy izdestirdi. Osylaısha bizdi alyp ketti.  

J: Din ustanyp, oramal taqqanǵa deıin nemen aınalystyńyz? Buryn kim edińiz? Joldasyńyz kim edi?

K: Meniń joǵarǵy bilimim bar, men qarjygermin. Joldasym qatelespesem Ekonomıst. Túrmysqa shyqqanǵa deıin 16-17 jasymda kolledjde oqyp júrgenimde oramal taqtym. Joldasym jumys isteıtin, men turmysqa shyqtym. Jumys istemedim.  

J: Onda soǵys júrip jatty, qorqynyshty bolmady ma?

K: Barǵym kelmegen, mende tańdaý boldy. Qaıtyp úıge oralý, nemese... Qyzym men joldasym qatty jaqyn edi. Olardyń aıyrylysqanyn qalamadym. Barǵan soń ne bolatynyn kórermiz dep oıladym. Meniń onda barýym qatelik boldy. Bul soǵys alańy áıelderdiń júretin jeri emes. Oılaný kerek, barlyǵyn saraptaý kerek. Kóbisi Emotsııaǵa berilip bardy. Kóbisi qaıtys boldy. Onda adamdar jıi óledi. Onda soǵys alańy. BAQ-tan qazaq qyzdaryn óltirip jatyr degendi estigende qorqa bastadym. Byt-shyty shyǵyp, barlyǵyn óltire bastasa ne bolmaq.

J:  Onda qazaqstandyq áıelderdi óltirdi deısiz be?

K: Biz lagerde boldyq. Naqty mán-jaıdy bilmeımin. 

J: Osy týraly ne bilesiz?

K: BAQ-tan aqsha úshin óltirip jatqanyn oqydym. Osydan qatty qoryqtym. Áıelderdi óltirýi múmkin, erlerge qaraǵanda.  Segiz aı boıy kúrtterdiń lagerinde boldym. Kúrtter IGIL-ǵa qarsy soǵysyp jatyr. Lagerdegi jaǵdaı máz emes edi. Ómir úshin arpalys. Joldasymdy erlerge arnalǵan túrmege japty. Joldasym týraly eshteńe bilmedim. Men ony qazaqstandyq ushaqqa otyrǵyzyp jatqan ýaqytta birneshe aıdan soń birinshi ret kórdim. 3,5 jyl boıy elde bolmadym. Ata-anamdy saǵyndym. Barlyǵy jaqsy bolady dep oılaımyn. 

Materıal QR UQK baspasóz qyzmetiniń qolǵabys etýiniń arqasynda daıyndaldy.

Pіkіrler Kіrý