Uıalshaqtyq jasyqtyq, uıatsyzdyq ashyqtyq emes

03 qyrkúıek 2019 235 0
Оqý rejımi

Bala kezimde «Uıalshaq sybaǵasynan qur qalady» degen sózdi jıi estıtin edim. Búgingi jas ata-analar maqaldap aıtpasa da, ishki dúnıesi balasynyń uıalshaq bolǵanyn qalamaıdy. Uıalshaqtyqty jasyqtyq dep sanaıdy. Basqa balanyń oıynshyǵyn tartyp alyp jatsa, mereıi ósip marqaıyp, balam nemese nemerem ójet dep maqtanyp otyratyndar bar. Al, jalpy jastar tárbıesi jaıynda sóz qozǵalsa, solardyń barlyǵy biraýyzdan «qazirgi jastar tárbıesiz, úlkendi syılamaıdy, sózińdi júre tyńdaıdy, aqylyńa kúle qaraıdy, uıalý degendi bilmeıdi» dep baǵa beredi. Al, óz balasyn «uıalshaq bolsań, bárinen qur qalasyń» dep tárbıeleıdi.

Adam boıyndaǵy eń asyl qasıetterdiń biri uıat ekendigin, uıatsyzdyqtyń jeke basqa da, qoǵamǵa da abyroı ákelmeıtinin bilgimiz kelmeıdi. Uıatsyzdyqty qazir ashyqtyq dep túsinetin boldyq. Ashyq bolý zaman talaby dep oılaımyz. Danyshpan Abaı: «Uıaty joq betke talmaıtyn jaq beredi», – degen. Kópirip sóıleý,jamandyq jasaý,salaq bolý, aqymaqtyqqa uryný, ótirik aıtý sııaqty jaman ádetter kóbeıgendikten kóptegen izgi uǵymdardyń mánin joǵaltyp, keıbirin múldem umyttyq.

Uıattyń eki túri bar. Birinshisi – týa bitken uıat. Ony Alla Taǵalanyń ózi beredi. Ekinshisi jaqsy men jamandy ajyrata bilip, birinen jırenip, ekinshisin boıyna sińirý arqyly qalyptasady. Olaı bolsa, uıat – bizdiń adamgershilik murattarymyzdy anyqtaıtyn tarazy, ómirimizdiń mazmuny.  Qudaıǵa sený arqyly júrekke uıalaıtyn asyl sezim. «Adamnan uıalmaǵan kisi, Alladan da uıalmaıdy», – deıdi Muhamed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyz. Óıtkeni uıattyń negizinde ıman jatyr. «Mynaý uıatsyz eken» dep aıtsaq, astarynda «ımansyz» degen uǵym turady. Ásirese, kóktem shyǵa kóılekteri qysqaryp, tósteri jalańashtanyp ketetin qyz balalarǵa qarap osy sóz jıi aıtylyp júr.  

Qyz týraly áńgime aıtylsa, «qyzdy kim aıttyrmaıdy, qymyzdy kim ishpeıdi» dep qopańdap qalatyn halyqpyz. Degenmen de, ata-babalarymyz qyz balanyń tárbıesine aıyryqsha kóńil bólip, ózindik mentalıtetin saqtap, dástúrge aınaldyryp, qyz úıge qut, qyz aýyl ajary, qyz erdiń atyn shyǵarady, kyz daýdyń aldyn bógeıdi dep áleýmettik máselelermen de ushtastyryp otyrǵan. Este joq eski zamanda qalyptasqan osy qasıetimiz Islam dinimen úndesip qamshynyń órimindeı órilip ketken. Mine, osy sharıǵat zańdarynan asa alysqa kete qoımaıtyn ata babalarymyzdyń ıgi dástúrlerine keıingi kezde sál-pál syzat túse bastaǵandaı. «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» dep aýyl bolyp kóńil bóletin dala pedagogıkasy búgin estiseń ertegideı, aıtsań ańyzdaı. Onyń ornyna sıraǵynyń uzyndyǵy men keýdesiniń kólemin synap báıge beretin boldyq.

Jumataı Jaqypbaev bir óleńinde: «Kóılegiń seniń, sheshilmegen jumbaǵym» deıdi. Búginde ol jumbaq jartylaı sheshilgen. Kóılegi qysqa qyzdyń balalyq shaǵy da qysqa bolatynyn tastandy balalardyń kóbeıip bara jatqanynan baıqap júrmiz. Quran Kárimniń Ahzab súresinde (35-aıat): «Uıatty jerlerin qorǵaýshy erler jáne áıelderge Alla Taǵalanyń jarylqaýy jáne iri syılyǵy bar», – delingen. «Túzelmesin bilgen ez, túzý sózge sene me»dep Abaı aıtqandaı, uıatty jerdi jaýyp júrý eki dúnıede de tıimdi ekendigi aıtylsa da túzý sózge senbeıtinder «aqymaqqa aqyl aıtsań ózińe kóńil aıtadynyń» kerin keltirýde.

«Qazaqtar buryn anadaı bolǵan, mynandaı bolǵan» dep pikir talastyratyndar da jeterlik. Bir ǵana mysal keltireıik. Muhtar Áýezovtiń «Abaı jolynda» Toǵjannyń kıimin: «Sýdyraǵan bıqasaptan ádemi jeńil shapan kıgen. Basynda jap-jańa qara kámshat bórik. Moınynda ásemdep, keń oraǵan qubylma tústi torǵyn sháli. Qulaǵynda úlken altyn syrǵasy yrǵalyp kele jatkan Toǵjan, mynaý at ústinde, mynadaı top qyzdyń ortasynda, dál kóp juldyz arasyndaǵy Sholpandaı» dep sýretteıdi. Sanyn jaltyratpaı-aq, tósin salbyratpaı-aq kóp qyzdyń ishinde Sholpan juldyzdaı bolyp keledi.

Halqymyzdyń osyndaı baı murasy taqııasyna tar kelip, ózinikin qor tutyp, ózgenikin zor tutyp júrgen qyz-kelinshekterdi kórgende kóńiliń qulazıdy. Áıel kórki kórsetip júrgen jalańash denesi emes, tátti qylyǵy ekendigi jaıynda Júsip Balasaǵun: «Jibek minez –qyz, kelinshek  shyryny, Bile bilseń, áıel kórki qylyǵy», – deıdi. Burynǵy kezderi jar tańdaýda úlkender jas jigitterge «mamyq bolmaı bókse, myqyn bilegi, mamyq bolsyn júregi men minezi» dep tilek aıtqan.

Quran Kárimniń «Aǵraf» súresinde (27-aıat): «Áı, adam balasy! Shaıtan ata-analaryńnyń uıatty jerlerin kórsetý úshin kıimderin sheship, jánnattan shyǵarǵany sııaqty senderge de sumdyq jasamasyn. Óıtkeni, ol jáne onyń sybaılastary, sender olardy kórmegen jerden kóredi. Shaıtandardy ıman keltirmeıtinderge dos qyldyq», – deıdi. Olaı bolsa, uıaty joqtyń – ımany joq, ımany joqtyń dosy – shaıtan. Al shaıtanmen dos bolǵannyń barar jeri belgili. Iaǵnı uıalshaq bolý jasyqtyq emes. Tazalyqtyń, izettiliktiń, ımandylyqtyń bir kórinisi.

Jumahmet Jaılaýbaev

Pіkіrler Kіrý