Zámzám sýynyń qasıeti men erekshelikteri

13 naýryz 2019 1320 0
Оqý rejımi

Zámzám - boıyna shıpalyq, ári toıymdylyq qasıetterdi jınaǵan erekshe sý. Zámzám qudyǵy – Mekkedegi qasıetti qudyq. Qaǵbadan ońtústik-shyǵysqa qaraı 20 m jerde, qara tasqa (Hajar ýl-Asýad) qarama-qarsy ornalasqan.

Ústi kúmbezben kómkerilgen bul qasıetti qudyqtyń tereńdigi 42 m. Sýdyń ataýyna keler bolsaq, Ismaıldyń (ǵ.s.) anasy Ajar anamyz jerden toqtaýsyz shyǵyp jatqan sýǵa «zám zám», ıaǵnı «toqta, toqta» dep ámir berip, qolymen búrkemeleıdi. Sonda sý baıaýlaı túsedi. Bul jaıynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Bulaqty Ajar qolymen búrkemelep toqtatqandyqtan, Zámzám dep atalǵan. Áıtpegende, sý jaıylyp, jan jaǵyn alyp keter edi», – degen.

ZÁMZÁM SÝYNYŃ TARIHY

Ibn Abbas (r.a.) jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Beldik taqqan áıelderdiń eń alǵashqysy Ismaıldyń anasy edi. Ol da beldikti Saradan izin jasyrý úshin taqqan bolatyn. Odan keıin Ibrahım ony emshekpen qorektendiretin balasy Ismaılmen birge Qaǵbaǵa, meshitten bıikteý jerde (shetkeri ornalasqan), (keıinnen ornynan) zámzám shyqqan úlken aǵashqa alyp keldi. Ol kezde Mekkede eshkim de, sý da bolmaǵan-dy. Ibrahım olarǵa bir qorjyn qurma men bir torsyq sý tastady da (keıin qaraı) júre berdi. Al Ismaıldyń anasy sońynan erip: «Eı, Ibrahım! Bizdi adamy men eshteńesi joq myna japan dalaǵa tastap qaıda ketip barasyń?!» dedi. Ol (bul sózderin) qansha qaıtalaǵanymen, Ibrahım oǵan qaramady. Sonda ol bylaı dep surady: «Alla osylaı jasa dedi me?» Ibrahım: «Iá», –dep jaýap berdi. Ajar: «Onda Ol bizdi qaraýsyz tastamaıdy!» dedi de, keri (Ismaılǵa) qaıtty».

Zámzám sýynyń shyǵý tarıhy da osy jerden bastaldy. Sodan aıdalada Ajar anamyz balasymen qalady. Ózderine yńǵaıly kishigirim pana da jasap alady. Balasyn birde emizse, birde sý berip jylatpady. Bir torsyq sý kóp uzamaı tamshysy da qalmaı taýsyldy. Qarny ashqan balasy janushyra jylaǵanda, Ajar anamyz bir orynda otyra almady. Sý izdep júgire jóneldi. Sóıtip Safanyń tóbesine keldi. Aınalaǵa kóz salsa, eshteńe kórinbeıdi. Odan keıin Márýanyń tóbesine shyǵyp qarady. Onda da eshteńe baıqaı almaıdy. Osylaısha jeti ret eki qyrdyń arasyn júgirgen Ajar anamyzǵa jetinshisinde Márýa tóbesinde ǵaıyptan bir daýys estiledi. Ol birden: «Eı, daýys, shamań kelse bizge kómektes», – deıdi. Keıin zámzám sýy shyǵatyn jerden Jábireıil (a.s.) perishte kórinedi. Ol aıaǵymen ıakı qanatymen jerdi qazady. Bir kezde jerden bulaq atqylap shyǵa bastady. Muny kórgen Ajar qýanyp, toqtaýsyz aǵyp jatqan bulaqty búrkemelep: «Zám zám» (toqta, toqta)», – dedi. Ana men bala sýdan shólderi basylǵansha qanyp ishti. Keıinnen bul jerge Jarham taıpasy mekendep, birtalaı ýaqyt ótkennen keıin bulaq qaıta bitelip qalady.

Zámzámniń kelesi shyǵý tarıhy bylaı bolǵan. Hashımniń tórt ulynyń biri Ábdimúttálip (Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) kókesi) edi. Sol Ábdimúttálip Hyjr degen jerde Qaǵbanyń kóleńkesinde uıyqtap jatyp tús kóredi. Túsinde bir kisi kelip:

– Táıbany qaz, – deıdi.
– Táıba degen ne? – dep Ábdimúttálip túsinbeı qalady. Kelesi kúngi túsinde taǵy álgi adam kelip:
– Madmýnany qaz, - deıdi.
– Madmýna degen ne? – dep taǵy túsine almaıdy. Úshinshi kúni túsinde álgi kisi:
– Zámzámdi qaz, – deıdi. Osy joly Ábdimúttálip suraǵyna jaýap alyp qalǵysy kelip:
– Zámzám degen ne? – deıdi.
– Zámzám – taýsylmaıtyn jáne óte tereń erekshe sý. Qajylardyń shólin basýǵa qajet. Ol qurbandardyń qany aǵatyn jer men qaldyqtar tastalatyn orynnyń arasynda ornalasqan. Ol jerdi alaqanatty qarǵa tumsyǵymen shuqyp turady, janynda qumyrsqanyń ıleýi de bar.

Sóıtip Ábdimúttálip balasy Harıspen ol jerdi qazyp, aldymen qazynaǵa jolyǵady. Ári qaraı qazǵanda Zámzám sýynyń kózi qaıta ashylyp, el ıgiligine berilgen edi.

ZÁMZÁM QANDAI MAQSATTA IShILSE, SOL BOLADY

Ibn Abbas (r.a) jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Zámzámdi ne maqsatta ishseń, sol úshin bolady. Ony emdelý úshin ishseń, seni Alla emdeıdi; eger sen ony qarnyńdy toıdyrý úshin ishseń, Alla seni toıdyrady; eger shólińdi qandyrý úshin ishseń, Alla shólińdi basady; eger ony járdem tilep ishseń, Alla seni qorǵaıdy».

Uly ǵalym Taj ad-Dın óziniń bir kitabynda uly ǵalymdardyń biri Muhammed ıbn Ishaq ıbn Hýzeım jaıynda jazǵanynda myna oqıǵa baıandalady: «Birde sol kisiden osynshama bilimdi baǵyndyryp, bıik dárejege qalaı jetkeni jaıynda suralǵanda, ol bylaı deıdi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Zámzámdi adam ne úshin ishse, sol oryndalady» degen. Men sony eskerip bilim alý úshin duǵa qylyp ishken edim, Alla Taǵala meniń duǵamdy qabyl etkendeı», – degen eken».

Islam ǵulamalarynyń kóbisi Zámzám sýyn kerekti nárselerine nıet etip iship, Alla Taǵalanyń qalaýymen sol nıetterine jetkenderi aıtylady. Abdýlla ıbn Múbárak zámzám sýynan isherden aldyn: «Ýa, Allam! Men bul sýdy Qııamet kúni shóldeýden saqtanyp iship otyrmyn», – degen. Ibn Hýzeım zámzámdi Alla Taǵaladan paıdaly ilim násip etýin surap ishken kórinedi. Halıl ıbn Ahmad áli eshkim jete qoımaǵan bilimdi Alla Taǵaladan surap zámzámnan ishkeni aıtylady. Keıinnen qyraǵat iliminiń negizin salýshy bolǵan.

Imam Sýıýtı bylaı deıdi: «Men qajylyq paryzyn ótep júrip, zámzám sýyn iship, Alla Taǵaladan bilim surap, ol bilimim quqyq salasy boıynsha Sheıh Sıraj ad-Dın Balqanımen teń dárejede bolýyn, hadıs ilimi salasy boıynsha Hafız ıbn Hajarmen birdeı bolýyn tiledim».

Ibn Asakır óziniń «Tarıh» atty eńbeginde ál-Baǵdadıdiń qajylyq jasap júrip, zámzám sýyn úsh túrli tásilmen ishkenin jetkizedi. Árbirinde Alla Taǵaladan mynalardy tilegen eken: Mekkede «Baǵdattyń tarıhyn» aıtyp berý múmkindigine ıe bolý; taǵy da ol tarıhty Damasktaǵy ál-Mansur meshitinde oqyp berý; Hazireti Bıshrı Hafıdiń qabiriniń qasyna jerlený. Keıinnen Alla Taǵalanyń qalaýymen bul tileginiń barlyǵy oryndalǵan eken. Al, Hafız ıbn Hajar bolsa zámzám sýyn isherden buryn Alla Taǵaladan bilim alýdy jáne aqyl men este saqtaý qabiletin jaqsartýyn surap duǵa qylǵanyn aıtady. Keıinnen ol buǵan deıin bolmaǵan erekshelikterdi bastan keshirgenin jetkizedi.

ZÁMZÁM SÝYNYŃ QURAMY

Pákistandaǵy «Hadj» oqytý ortalyǵynyń analogty zertteýleriniń nátıjesinde zámzám sýynyń ereksheligi, eshbir sýǵa uqsamaıtyndyǵy dáleldendi. «Hadj» oqytý ortalyǵynyń atqarýshy dırektory Samı Ýnkavı bylaı deıdi: «Biz zertteý barysynda árbir tartyp alǵan saıyn jańa sý alyp otyrdyq. Zertteýler kórsetkendeı, Zámzám sýynan birde-bir mıkrob tabylmady. Biz Zámzámdi basqa zattardyń áserinen, mysalǵa ydystarmen tasyǵanda, qubyrlarmen tasymaldaǵanda quramy buzylatyn shyǵar dep oılaǵanbyz. Biraq ol esh lastanbaı tap-taza kúıinde qala berdi. Bul – onyń erekshe tabıǵılyǵynyń áseri. Bir tańqalarlyǵy bul qudyq Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) zamanynan kele jatsa da, áli taýsylmaq emes. Kez kelgen qudyqty alsaq, qansha turýy múmkin? Ary barsa, 50 nemese 100 jyl ómir súretin bolar. Onda da onyń sýy ózgeredi, ne bolmasa múldem quryp ketedi. Zámzám qudyǵy árqashan sol qalpynda, eshqashan sýy taýsylmaıtyn sekildi kórinedi».

Eýropalyq zerthanalarda zerttelgen Zámzám sýynyń zertteý nátıjesi basqa zerthanalardan alynǵan nátıjelermen sáıkes kelgen. Basqa sýlarǵa qaraǵanda, zámzám sýynda kaltsıı tuzy men magnııdiń kóptigi anyqtalǵan.

Zámzám sýynyń hımııalyq quramy: PH 7.8, ALK Total 300, T.H 680, Sa.H 470, Mg.H 210, kaltsıı 188, magnıı 51, natrıı 253, kalıı 121, ammıak 6, nıtrıt 1, nıtrat 173, hlor 340, sýlfat 372, fosfat 0,25, natrıı bıkarbonaty 366 mg/l-dan turady. Sonymen qatar sýdyń quramyna temir, marganets, mys, kaltsıı, magnıı, hlorıdter men sýlfattar kiretini málim boldy.

Zámzám sýy - mıneraldy sý. Sýlar quramyndaǵy mıneraldy zattardyń quramyna qaraı ajyratylyp, úsh túrge jikteledi:

Quramynda mıneraldy zattar az bolatyn sýlar: 1l sýda 50 mg mıneraldy tuz bolady; zattar ortasha bolatyn sýlar: 1l sýda 500 mg mıneraldy tuz bolady; mıneraldy zattarǵa baı sýlar: 1l sýda 1500 mg mıneraldy tuz bolady.

Al, Zámzám sýynyń quramyndaǵy mıneraldy zattardyń mólsherine keler bolsaq, onda 1 lıtrde 2000 mg mıneraldy tuz bolady. Sondyqtan da Zámzámdi mıneraldy sýlardyń tóresi deýge tolyq negiz bar.

Zámzám sýy – gazdalǵan sý. Sýlar bıkarbonatqa baı bolsa, gazdalǵan dep atalady. Kez kelgen sý gazdalǵan bolý úshin ondaǵy natrıı bıkarbonatynyń mólsheri 250 mg/l-di quraýy kerek. Al, biz Zámzám sýynyń quramyna nazar aýdaratyn bolsaq, ondaǵy natrıı bıkarbonat mólsheri 366 mg/l-dy quraıtynyn baıqaımyz.

Dáriger Ahmal ál-Muhandıs bylaı dep tujyrymdaıdy: «Zámzám sýy – eń taza sý. Bul Dúnıejizilik densaýlyq saqtaý (DDS) uıymymen dáleldengen. Profılaktıkalyq saraptama nátıjesinde Zámzám sýynyń taza, tússiz, ıissiz ekendigi, azdaǵan spetsıfıkalyq dámi barlyǵy anyqtaldy. Sýdaǵy natrııdiń kóp mólsherligi DDS-nyń barlyq talaptaryna jaýap beredi».

ZÁMZÁM SÝYNYŃ EMDIK QASIETI

Zámzám sýynyń emge qoldanýda aıtarlyqtaı mańyzy bar. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul erekshe sýdyń túrli aýrýlarǵa em ekendigin óziniń kóptegen hadısterinde aıtqan. Ibn Qaıym zámzámniń emdik, toıdyratyn qasıeti jaıynda: «Men jáne kóptegen adamdar Zámzám sýynyń emdik qasıetin tekserip kórý barysynda tańqalarlyq jaıttarǵa kýá boldy. Men em retinde ishken edim, Alla Taǵalanyń qalaýymen jazyldym. Sol sýdan iship, kópke deıin ashtyqty sezbegen adamdarǵa da kýá boldym», – deıdi.

Imam Buharı jetkizgen hadıste Aısha (r.a.) anamyz bylaı deıdi: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) adaýımen de, kırabpen (teriden jasalǵan ydys) de sý tasyp, aýrýlarǵa ishkizdi».

Zámzám sýynyń kóptegen qaterli aýrýlardy jazǵanyna adamdar kýá bolǵan. Mysalǵa alatyn bolsaq, kózdegi daqty (keratıt) ketirgeni, qaterli isikti emdegeni, nesep joldaryndaǵy tasty shyǵarǵany ámbege aıan. Zámzám sýynyń qaterli isikti emdegeni BAQ betterinde aıtylyp ta, jazylyp ta jatty. Árıne barlyǵyna birdeı bul sýdan shıpa tabyla bermes. Shıpa berýshi Alla Taǵala qalasa qarapaıym sýdan da em qondyrady. Alaıda bul jerde Zámzám sýynyń alar orny erekshe. Qazir Zámzám sýyn búkil álem moıyndap jatqan jaıy bar.

Sonymen birge, Zámzám sýy sýyq tııýge, tumaýǵa qarsy em ekendigi aıtylǵan. Bul jaıynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Sýyq tııý (ıaǵnı, ystyǵy kóterilý) – bul tozaqtyń tynysy sekildi, sondyqtan ony Zámzám sýymen salqyndatyńdar».

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) basqa hadısinde: «Zámzám sýy – aýrýǵa shıpa, toıymdy sý», – dese, taǵy bir hadısinde: «Álemdegi eń jaqsy sý – Zámzám sýy. Onyń jaǵymdy dámi bar, ári aýrýlarǵa em», – degen.

Zámzám sýy qupııalyq jaǵynan alda tur. Ol qupııany qaı maqsatta ishetinińiz jaıly habar bergende ǵana asha alasyz. Bul onyń eń basty qasıeti de.

 Nurqanat NURDÁÝLETULY

Pіkіrler Kіrý