Kimdermen úılenýge bolmaıdy?
Otaý qurar jastar úılenýdi bir kúndik mereke dep túsinbeı, qasıetti shańyraqtyń qudiretin tanyp, ómirlik mańyzdy qadam jasamas buryn aldyn ala daıyndalýy qajet. Sebebi, otbasylyq ómir adamnyń jas shaǵynan dám-tuzy taýsylar ýaqyt aralyǵyn qamtıtyn mańyzdy ǵumyrlyq ólshem. Birde kúrdeli, birde qońyr salqyn, endi birde aspany ashyq bolatyn osy uzaq jyldardy árkim-aq jaıly jarmen ótkizýdi kókseıdi. Jar tańdaýda da jańylysyp, barmaq tisteıtinder kóp. Sondyqtan kez kelgen adam ómirlik serikti tańdaýda myna máselelerdi bilýi kerek.
KIMDERMEN ÚILENÝGE BOLMAIDY?
Úılenýge sheshim qabyldaǵan musylman kimdermen úılenýge bolmaıtynyn jaqsy bilgeni durys. Áıtpese, úlken qatelikke urynary sózsiz. Sondyqtan buny jastarymyzdyń esine sala ketýdi jón kórip otyrmyz. Islam dini boıynsha er azamattyń nekelesýine bolmaıtyn áıelder myna eki topta qarastyrylady: 1. Máńgilik haram bolǵan áıelder; 2. Ýaqytsha haram bolǵan áıelder.
1. Máńgilik haram bolǵan áıelder
Er azamattyń úılenýine tyıym salynǵan, ol úshin úılený turǵysynan máńgilikke haram sanalatyn áıelder qan jaǵynan, sút emý jolymen jáne otaý qurý sebebimen úshke bólinedi. Bul Quranda bylaı aıtylǵan:
«Senderge óz analaryńmen, týǵan qyzdaryńmen, ápke-qaryndastaryńmen, ákelerińniń ápke-qaryndastarymen, analaryńnyń ápke-sińlilerimen, týǵan baýyrlaryńnyń qyzdarymen, ápke-qaryndastaryńnyń qyzdarymen, sút analaryńmen, emshektes ápke-qaryndastaryńmen, qaıyn enelerińmen jáne jaqyndasyp qoıǵan áıelderińnen týǵan qoldaryńdaǵy ógeı qyzdaryńmen nekelesý haram etildi. Al jaqyndaspaı turyp ajyrasyp ketken áıelderińniń qyzdaryna úılenseńder kúná bolmaıdy. Sondaı-aq, sender úshin bel balalaryńnyń jubaılaryna úılený, hám apaly-sińili eki qyzdy birdeı áıeldikke alý haram etildi. Al budan buryn (nadandyq dáýirinde) bolǵan is boldy. Rasynda, Alla óte keshirimdi, erekshe meıirimdi»[1].
Endi osy aıatta aıtylǵandardy jeke-jeke qarastyraıyq:
a. Qan jolymen haram bolǵandar Analary: óziniń týǵan anasy, ájeleri. Qyzdary: týǵan qyzdary, nemereleri, shóbereleri. Baýyrlary: týǵan baýyrlary, bir ákeden nemese bir anadan týǵan baýyrlary. Áke jaǵynan ápke-qaryndastary: ákesiniń nemese atasynyń týǵan ápkeleri men qaryndastary. Naǵashy ápke-qaryndastary: anasynyń nemese ájeleriniń qyz baýyrlary. Baýyrlarynyń qyzdary: óziniń týǵan baýyrlarynyń qyzdary.
á. Sút emý jolymen haram bolǵandar Er jigit sút anasymen jáne onyń qyzdarymen úılene almaıdy. Sondaı-aq qyz balaǵa da sút anasynyń ulymen turmys qurýyna ruqsat joq. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul jaıynda bylaı degen:
«Qan jolymen haram bolǵandar sút jolymen de haram bolady»[2].
Iaǵnı kisige nemere qyzymen, ápkesimen, naǵashy ápkesimen, baýyrlarynyń qyzdarymen úılenýiniń haram bolǵany sııaqty sút baýyrlarymen, sút áke-sheshesiniń baýyrlarymen, sút baýyrlarynyń balalarymen úılený de haram sanalady. Sút emý jolymen haram bolý úkimi naqtylanýy úshin sút emýdiń sábı shaqta iske asýy kerek. Imam Aǵzamnyń kózqarasy boıynsha, sút emetin sábı shaq eki jarym jyl dep esepteledi. Sút bala bolý úshin osy ýaqyt aralyǵynda bir márte bolsa da toıyp emý jetkilikti. Iaǵnı sábı eki jarym jasyna deıin eń azy bir márte basqa ananyń sútin toıyp emse, sol ana men onyń kúıeýi sábıdiń sút áke-sheshesi sanalyp, olardyń balalary men baýyrlary sábıdiń sút baýyrlary sanatyna enedi.
b. Otaý qurý nátıjesinde paıda bolǵan haramdyq
1. Qaıyn analar: er azamat qaıyn analary, qaıyn ájelerine úılene almaıdy.
2. Ógeı qyzdary: áıeliniń burynǵy kúıeýinen tapqan qyzdarymen de úılenýine tyıym salynǵan. (Er kisi men áıeldiń nekesi qıylǵan, biraq tósek qatynasy bolmaı turyp ajyrasyp ketse, onda ógeı qyzyna úılenýine ruqsat)
3. Kelinder: uldary men nemereleriniń áıelderine úılenýge bolmaıdy.
4. Ógeı analary: ógeı analarymen de máńgilikke úılenýge bolmaıdy. Mine, osy joǵarydaǵy toptarda aıtylǵandar máńgilikke bir-birine úılenbeýine sheshim shyǵarylǵandar. Al endi bir-birine úılenýi ýaqytsha haram bolǵandardy qarastyraıyq.
2. Úılenýi ýaqytsha haram bolǵan áıelder
a. Áıeliniń ápke-sińlileri: er azamatqa baldyzda- rymen, qaıyn apalarymen úılenýine ruqsat joq. Biraq áıelimen ajyrasyp ketse nemese áıeli kóz jumsa ruqsat etiledi.
á. Áıeliniń naǵashy ápkeleri jáne áıeliniń ápke-qaryndastarynyń qyzdary: Er azamatqa bularmen de úılenýge bolmaıdy. Biraq joǵarydaǵy jaǵdaıdaǵydaı áıelimen ajyrassa nemese áıeli ómirden ozsa, atalmysh áıeldermen úılenýine shek qoıylmaıdy.
b. Kez kelgen nekeli áıel: bireýdiń nekesindegi áıel kúıeýimen ajyrassa nemese kúıeýi qaıtys bolsa ǵana basqa kisi ony áıeldikke ala alady.
v. Múshrik áıel: múshrik áıel táýbe etip, Islamdy qabyldasa, onymen nekelesýge ruqsat bar.
g. Óziniń úsh ret talaq aıtyp, ajyrasqan áıeli: Eger er kisi óz áıelimen úsh ret talaq aıtyp ajyrassa, onda áıeli basqa er kisimen nekesin qıdyryp, sosyn qaıta ajyraspaıynsha, óz kúıeýine qosyla almaıdy.
