Taǵamǵa baılanysty keıbir yrym-tyıymdar
«Asyna qarap adamyn tany» dep beker aıtylmasa kerek-ti. Endeshe, dana halqymyzdyń taǵamǵa baılanysty yrym-tyıymdardyń keıbiri tómendegideı.
1. Qyzǵa kári jilik ustatpaıdy – oń jaqta kóp otyryp qalady. Balaǵa mı jegizbeıdi – byljyr, ynjyq bolady.
2. Dám ústine kelip qalǵan adam nemese bir nárse surap, anyqtap bilýge kirgen adam asyǵys bolyp, dámge qaramaıtyn jaǵdaıda astan úlken emestigin bildirip, qandaı da bir dámnen aýyz tıip ketedi.
3. Tuzdy beıbereket shashpaıdy, astyń ımany – tuz dep qaraıdy.
4. Iship otyrǵan shaıǵa shama tússe – qonaq keledi.
5. Bir jylda adamnyń kóptegen arman tilegi oryndalyp, maqsatyna jetip, tabysqa kenelse, sol jyldy qut jyly sanap erekshe eske alady. Osy jyly qut-bereke ortaımasyn degen yrymmen sol jyldyń ataýy bolǵan janýardyń basyna aq quıyp, yrym jasaıdy.
6. Eginniń tuqymy úshin bireý qaryzǵa dán surasa renjimeı beredi, dándi adam emes, qara jer tilep jatyr dep yrymdaıdy.
7. Úıge kirgen jylandy óltirmeı, basyna sút, aıran, quıyp shyǵarý yrymy da bar. Bul jerde aq taǵam – taza pıǵyl, aq tileýdiń, jaqsylyqqa jorýdyń sımvoly. Keıde úıge kirgen jylandy óltirmeı, basyna aq quıý jamandyqqa jaqsylyqpen jaýap berýdiń belgisi sanalǵan.
8. Qalyptasqan dástúr boıynsha tamaqty sol qolmen jemeıdi – saldary jamanshylyqqa aparýy kádik.
9. Halqymyz túnde tamaqtyń betin jaýyp qoıady. Ashyq qalsa, jaman, zulym kúsh qonyp, asty dýalap ketedi, ony jegen adam keselge ushyrap, ushynyp, dert jabysýy múmkin dep sengen.
10. Áıel adamǵa maldyń quty darysyn dep óńesh beredi.
11. As. Tamaq iship otyrǵanda syrttan kelgen adamdy «Maqtap júredi ekensiń!»,-dep qurmettep joǵary shyǵarady,asqa shaqyrady.