Jynystyq tárbıe qajet pe?

31 qańtar 2020 2397 0
Оqý rejımi

Jas jubaılar otbasynda dúnıege bala kelgende ómirdiń jańa belesi bastalady. Balany emizý, besikke bóleý, besik jyryn aıtý sııaqty qyzyǵy men shyjyǵy mol ata-ana mindeti ishinde jórgek aýystyrý da bar. Osy jórgek aýystyrýdan balaǵa jynystyq tárbıe berý bastalady. Ádette, ata-ananyń jynystyq tárbıe tóńiretinde áńgime qozǵamaýǵa tyrysady. Oǵan túrli sebepter men syltaýlar kedergi bolyp turady, olar:

1. «Bul jónsiz jáne mańyzdy emes taqyryp. Meniń ákem de maǵan úıretpegen. Óskende bala ózi-aq bilip alady. Bul jaıly mektepte arnaıy sabaq bolady» degen syltaý sózder;

2. Taqyrypty jetik bilmeý, durys aqparattyń joqtyǵy, qajetti termınderdi bilmeý;

4. Áke men bala baılanysynyń álsizdigi, tosyn jáne jaısyz saýaldardan qaýiptený.

Árıne, din turǵysynan ata-ana jynystyq tárbıege beıjaı qaraýyna bolmaıdy. Qala berse, ata-ana balanyń jynystyq tárbıesin qalyptastyrýǵa mindetti. Bul tárbıe túrin shartty túrde tómendegideı sharttarǵa bólgen jón:

Eki jasqa deıingi jynystyq tárbıe

1. Balanyń jynysyna qaraı mámile jasaý;

2. Súndetke otyrǵyzý (Sharıǵatymyzda buny erterek jasaýdy uıǵarylǵan. Alaıda, bala densaýlyǵyna da mán bergen abzal. Biraq, jeti jasqa deıin jasap úlgergen durys);

3. Erli-zaıyptylardyń ońashalanǵan kezinde balanyń bólmede bolmaýy;

4. Bala kıimin aýystyrǵan kezde, jynys múshesin búrkep turý. Ásirese, qyz balasy bolsa. Bala qoly jynys múshesine tımeý úshin oıynshyq berip qoıý;

5.Jynys múshelerin atyn úıretý.

3 pen 6 jas aralyǵynda

1. Balaǵa «Seniń jynys músheńe eshkimniń qoly tımeý kerek. Úlken aǵa-ápkeler betińdi, qolyńdy súıse, qushaqtasa bolady. Biraq, músheńe qol tıgizýine, olardyń qaraýyna bolmaıdy» dep ádettendirý;

2. «Jynys músheńe eshkimniń kózi túspesin. Shalbarsyz júrme. Etegińdi kóterme» dep tárbıeleý;

3. Dáretten soń jynys múshesin tazalaýdy úıretý. Júre kele balanyń ózi tazalaı alatyndaı etip daǵdylandyrý;

4. Kishkentaı aǵaly-qaryndastarǵa «Sen aǵańa uqsamaısyń, seniń shashyn uzyn, aǵań shalbar kıedi. Al, sen qyzsyń, sen shash óresiń, uzyn kóılek kıesiń, qyz ádeptirek bolýy qajet» dep bala boıyna bastapqy er men qyzdyń qarym-qatynasyn sińirip, sonymen birge aıyrmashylyǵyn ajyratýdy úıretý;

5. Balańyzdyń: «Bóbek anamnyń ishine qalaı kirdi?» degen saýalyna: «Alla Taǵala anańnyń ishinde bóbek jaratty» degen tárizdi jaýap bergen durys;

6. Balańyzdyń «Bóbek anamnyń ishine qalaı shyqty?» degen saýalyna: «Anań perzenthanaǵa barady. Onda dáriger apaı bóbekke shyǵýǵa kómek beredi» degen tárizdi jaýap bergen durys;

7. Qyz balasy: «Men nege bóbek týmaımyn» degen suraǵyna anasynyń «Birinshi boıjetken qyz bolýyń kerek, sosyn turmysqa shyǵasyń, sol kezde seniń bóbegiń bolady» degen sııaqty qarapaıym túsindirme jaýap qaıtarǵany durys;

8. Ul bala qyzdy qushaqtaýyna jáne erninen súıýine bolmaıdy dep úıretý;

9. Osy taqyrypqa qatysty betpe-bet kelgen jaıttarda jáne tosynnan bolǵan saýaldarǵa ata-ana asyqpaı bala tilinde túsindirý qajet. Suraǵyn keıinge qaldyryp, «qazandy jaýyp qoıý» balany qanaǵattandyrmaıdy. Ol jaýapty óz betinshe izdeı bastaıdy. Buǵan jol bermeý kerek.

7 men 10 jas aralyǵynda

1. Dáretten keıingi tazalyqqa jiti mán berýdi úıretý. Balaǵa nájistiń ne ekenin, odan saqtaný joldaryn kórsetý. Balanyń tazalyǵyn qadaǵalap júrý;

2. Bala boıynsha uıatty qalyptastyrý. Jynys múshesine retsiz qol tıgizýge, oınaýǵa bolmaıtynyn aıtý;

3. Bala garderobynda kindigi men tizesi aralyǵyn jabatyn kıimder bolýy. Qyz balasynyń da kóılegi tizesinen tómendeý bolǵany jón;

4. Qyzǵa «Ósken kezińde seniń ishińde kishkentaı túıirshikter (jumyrtqa) paıda bolady, sol jumyrtqa jarylsa, qan shyǵady. Odan qoryqpa. Ár aıda jańa jumyrtqa paıda bolady. Turmysqa shyqqanyńda sol jumyrtqadan bóbek shyǵady» degen tárizdi sózdermen ár aıda keletin etekkirdi jaıyn eskertip, shoshynyp qalýdyń aldyn alý;

5. Qyzǵa «boıjetken kezińde eki perishte seniń barlyq sózińdi jáne is-áreketińdi jazyp júredi. Sondyqtan tek jaqsy sóz aıt jáne jaqsy is jasa» dep úıretý.

6. Ul balaǵa «er jetkenińde seniń boıyńnan aq sý shyǵady. Bul – seniń er jigit bolǵanyńdy belgisi. Osy shaqtan eki perishte jaqsy jáne jaman sóziń men isińdi jazyp júredi. Sondyqtan tek jaqsy sóıle jáne jaqsy is jasa» dep úıretý.

7. Balıǵat jas. Bul jasta qyz balanyń dene bitiminde ózgerister baıqalady. Ul men qyzda qoltyq jáne kindik asty túgi óse bastaıdy. Osy túkterdi qyryp turýǵa, qan nemese aq sý kelgende jýynýdy, ǵusyl quıynýdy úıretý;

8. Balalardyń balıǵatqa jetý jasy túrlishe bolyp keledi. Ádette, qyz erte damıdy. Osy shaqta balaǵa ul men qyzdyń ara-qatynasy jaıly jańa málimetter berý;+

9. Tósek oryndaryn bólek salý, uıqy kıimimen jatýǵa daǵdylandyrý, tek ish kıimmen jatqyzbaý;

10. Úlken bolǵanda otbasyly bolatyndyǵyn jáne jigit pen qyz bolyp qana úılenetindigin qulaǵyna quıý. Al, qyz ben qyz úılenýi nemese ul men uldyń úılenýi kúná jáne bul durys emes ekendigin basyp aıtý;

11. Balaǵa ózine er bala bop týǵanyn, al qyzdyń qyz bala bop týǵanyn maqtan etýge baýlý.

Qysqasha aıtqanda, osy jaıttar jas ata-anaǵa bala tárbıesinde járdem bolar degen nıettemin.

Muhammed Ibrahım

Pіkіrler Kіrý