«Eger» sózin aıtpaý kerek degen ras pa?
Assalamý aleıkým! Keıbir hadısterde «eger» degen sózdi qoldanýǵa bolmaıdy dep aıtylǵan. Osy týraly aıtyp berseńiz, Aslan.
Ответ
Ýa aleıkým assalam!
Iá, hadıste: «... Bir is oryn alsa: «Eger men bylaı istesem, mynadaı jáne mynadaı bolar edi», – dep aıtpasyn. Kerisinshe, «Allanyń jazǵan taǵdyry, Onyń qalaýy boldy» dep aıtsyn. Sebebi, «eger» shaıtannyń is-áreketine jol ashady»,[1] – delingen. «Eger» sózi eki túrli maǵynada qoldanylady:
Birinshisi – ótken iske ókiný, taǵdyryna narazylyq tanytý. Mundaıǵa tyıym salynady. Bul jaıly Quran Kárimde: «Eı, ıman etýshiler! Jer júzinde saparda nemese joryqta bolǵan baýyrlary jóninde «Eger olar qasymyzda bolǵanda ólmes te, ári óltirilmes te edi» deıtin kúpirlik etýshiler tárizdi bolmańdar. Alla tiriltedi jáne óltiredi. Ári Alla senderdiń ne istep jatqandaryńdy Kórýshi»,[2] – delingen. Joǵarydaǵy hadıste: «Sebebi, «eger» shaıtannyń is-áreketine jol ashady» deý arqyly túrli kúdikke, ókinýge jáne qaıǵyrýǵa sebep bolatyndyǵy aıtylǵan. Árıne, munyń zııany kóp.
Ekinshisi – bilim, sabyrlyq jáne taǵy basqa jaqsylyqtarǵa qol jetkizý úshin aıtylǵan jaǵdaı. Quran Kárimde: «Eger aspandar men jerde Alladan basqa qudaılar bolǵanda, ol ekeýi (aspan men jer) de byt-shyt bolar edi...»,[3] – dep aıtylǵan. Sonymen qatar, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla Musany raqymyna alsyn! Eger Musa biraz sabyr etse, Alla ol ekeýiniń qıssasyn baıan etip berer edi», – dep, Musa men Hyzyrdyń qıssasynan sabyrlyq qajet ekenin túsindirgen.
[1] Mýslım
[2] Álı Imran súresi, 156-aıat
[3] Ánbııa súresi, 22-aıat