Qadir túnniń qandaı belgileri bar? (7 suraq)
Assalamý aleıkým! Qadir túni jaıly aıtyp berseńizder?
Ответ
Ýa aleıkým assalam!
Qadir túni – Quran Kárim túsken qasıetti tún. Bul jaıly: «Negizinen Qurandy Qadir túninde túsirdik[1]», – degen aıat bar. Alla Taǵala perishtelerge ámir etýimen Quran Kárimdi Laýhýl Mahfýzdan[2] Baıtýl Ǵızzaǵa[3] túsirgen.
Keıin 23 jyl boıy túrli sebepter men oqıǵalarǵa baılanysty paıǵambarymyzǵa ýahı etilip otyrǵan. Qadir túni – tek Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambar úmbetine ǵana berilgen múbárak tún.
S: Qadir túni ne isteý kerek?
J: Meılinshe kóp qulshylyq jasap jáne duǵa-tilek etken abzal. Óıtkeni, qadir túniniń bereketi men qulshylyq saýaby myń aıdan da artyq. Quran Kárimde: «Qadir túni myń aıdan qaıyrly[4]»,-dep baıandalǵan. Al, Ábý Hýraıradan (r.a.): «Kimde-kim qadir túni ımanmen jáne saýabyn úmit etip qulshylyq etse, onyń aldyńǵy kúnálary keshiriledi[5]», – degen rıýaıat bar.
S: Bul túnniń Qadir dep atalýynyń sebebi nede?
J: Qadir – belgileý, ólshep bekitý degen maǵynany bildiredi. Bul qutty túnde Quran Kárim túsýmen qatar, taǵy bir mańyzdy oqıǵa oryn alady. Quran Kárimde: «Perishteler jáne Rýh ol keshte Rabbylarynyń ruqsaty boıynsha barlyq is úshin túsedi[6]», –dep baıandalǵandaı, qadir túninde Alla Taǵala ámirimen Rýh, ıaǵnı Jábireıil (ǵ.s.) bastaǵan perishteler jer betine túsip, kelesi jylǵa qatysty barlyq amaldardy bekitedi.
Ánas bın Malıkten (r.a.): «Ramazan aıy kirgende Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Senderge myna aı keldi. Bul aıda myń aıdan artyq tún bar. Kimde-kim osy túnniń jaqsylyǵynan maqurym qalsa, jaqsylyq ataýynan qur qalǵany. Onyń jaqsylyǵynan tek qana naǵyz maqurym adam ǵana qur alaqan qalady[7]», – degen rıýaıat bar.
S: Qadir túni qashan?
J: Qadir túni ramazannyń qaı túni ekendigi jaıly eki rıýaıat bar:
1.Sońǵy on kúnniń taq túnderi degen rıýaıattar. Aısha (r.a.) anamyz: «Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúnniń taq túnderinen izdeńder[8]», – degen hadıs jetkizgen. Jáne Ibn Abbastan (r.a.): «Qadir túnin ramazannyń sońǵy on kúninen, qalǵan toǵyzynshy, jetinshi jáne besinshi túnderden izdeńder[9]», –degen rıýaıat bar.
2.Jıyrma jetinshi tún degen rıýaıattar: Omar (r.a.): «Qadir túni qashan ekenin kim biledi?» – dep suraǵanda, Ibn Abbas: «Bul – jıyrma jetinshi tún», – dep jaýap bergen eken[10]». Jáne de Muǵaýııadan (r.a.) kelgen hadıste: «Qadir túnin jıyrma jetinshi túnnen izdeńder[11]», – dep aıtylǵan.
Abdýlla bın Abbas (r.a.) rıýaıat etken taǵy bir hadıste bylaı delinedi: «Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) bir qart kelip: «Ýa, Alla paıǵambary! Men aýrý qartpyn, maǵan túnde qulshylyq etý aýyr tıedi. Maǵan bir túndi kórsetip berińiz, Alla Taǵala qadir túnine saı kelýine jar bolǵaı», – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Jetinshi (27) túni tur», – dep jaýap beredi[12]».
S: Qadir túnniń qandaı belgileri bar?
J: Quran Kárimde: «Ol – beıbitshilik keshi, tań raýandaǵanǵa deıin jalǵasady[13]», – dep aıtylǵandaı, jer betine túsip qaıta shyqqan perishtelerdiń kóptiginen Kún sáýlesi az jáne aq tústi bolyp keledi.
Ibn Abbas (r.a.): «Qadir túni – jaqsylyqqa tola bereket tún. Ystyq ta, sýyq ta bolmaıtyn tún. Onyń tańynda kún álsiz qyzyl tústi bolyp atady[14]», –dep rıýaıat etedi.
«Ýbaı bın Kaǵb (r.a.) Qadir túni jıyrma jetinshi tún dep ant etti. Men (Zýrr bın Hýbaısh): Ýa, Ábý Mýnzır (Ýbaı bın Kaǵb)! Nege súıenip aıtyp otyrsyz? – dedim. Ol: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) aıtyp ketken belgisi bar. Qadir túninen keıin kún shýaqsyz atady[15]»,-degen.
S:Qadir túni qaı tún ekendiginiń jasyryn bolýynyń syry nede?
J: Bul múbárak túnniń jasyryn bolýynyń syry ajaldyń, qııamet kúniniń jasyryn bolýy sekildi musylman balasynyń ǵıbadatty kóbeıte túsýge jáne de ǵapyl qalyp, jalqaýlyq tanytpaý úshin qulshylyqqa yntalandyrý maqsatynda jatsa kerek[16].
S: Qadir túni qandaı duǵa-tilek jasalady?
J: Bul túni kóp duǵa-tilek jasaý kerek. Eń kóp oqylatyn duǵa – Aısha (r.a.) rıýaıat etken duǵa. Hadıste musylmandar anasy: «Ýa, Alla paıǵambary! Men qadir túnin tapsam (men qulshylyq etken tún qadir túnine saı kelse), ne dep duǵa eteıin?» – dep surady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sonda bylaı deıdi: Allahýmmá ınnáká afýýn týhıbbý ál-afýá fafý ánnı. Allam! Sen keshirimdisiń, keshirgendi jaqsy kóresiń. Meniń kúnálarymdy kesh, – dep aıt»[17].
[1] Qadir súresi, 1-aıat
[2] Laýhýl Mahfýz – barlyq jaratylystyń taǵdyry jazylǵan kitap
[3] Baıtýl Ǵızza – dúnıe aspany (Ulylyq úıi)
[4] Qadir súresi, 3-aıat
[5] Buharı
[6] Qadir súresi, 4-aıat
[7] Ibn Majah
[8] Buharı, Mýslım, Tırmızı
[9] Buharı, Mýslım
[10] Ahmed
[11] Tabaranı
[12] Ahmed, Buharı
[13] Qadir súresi, 5-aıat
[14] Baıhaqı
[15] Mýslım, Tırmızı, Ibn Majah, Ábý Daýd
[16] Tafsır Mýnır, 338-bet
[17] Ahmed
