Beıitke barǵanda qandaı duǵa jasaǵan jón?
Assalaýmaǵaleıkým! Qabir basyna barǵanymyzda Quran oqıtynymyz belgili. Budan bólek, qandaı duǵa jasaǵan durys?
Ответ
Ýaǵaleıkýmassalam!
Qabirdi zııarat etý – súnnet. Biz sol arqyly aqyretti eske alýymyz qajet. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) musylmandarǵa aqyret jańa ómir ekenin, ólim joqtyq jáne joq bolyp ketý emes ekenin úıretken. Alla elshisi (s.ǵ.s.) beıitke baryp, marqumdarǵa til qatyp jáne duǵa jasaýshy edi. Árıne, bul qabirdegiler de ózderine tán ómir satysynda ekenin musylman senimine negizdeý úshin edi. Ondaq mysaldar kóp-aq. Ábý Hýraıra (r.a.) rıýaıaty: «Paıǵambar (s.ǵ.s.) beıitke baryp: «Assalamý aleıkým! Ýa, musylmandar mekeni. Biz de, Alla qalasa, senderdiń sońdaryńnan baramyz[1]».
Aısha (r.a.) anamyz jetkizedi: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) meniń úıimde bolǵanda, túnniń sońǵy bóliginde Baqıǵ zıratyna baryp: «Assalamý aleıkým! Ýa, musylmandar mekeni. Erteńgi kúni senderge ýáde etilgen nárse keledi, sender ony kútýdesińder. Biz de, Alla qalasa, senderdiń sońdaryńnan baramyz. Ýa, Alla Baqıǵ Ǵarqadtaǵy (zııarattaǵy) jandardyń kúnásin kesh»,– deýshi edi[2]».
Zıratqa barǵanda marqumdarǵa «Ássalamý aleıkým! Áhlád dııar mınal mýmınına ýal mýslımın. Ýá ınná ın sháa Allahý láláhıqýn. Ásálý Allaha láná ýá lákýmýl afıa[3]», – dep duǵa etýge bolady.
Maǵynasy: «Ýa, múminder men musylmandar mekeni, senderge Allanyń sálemi bolǵaı. Allap qalasa, sendergiń arttaryńnan biz de baramyz. Ózimizge jáne senderge Alladan amandyq suraımyn».
Birde Aısha (r.a.) anamyz Paıǵambardan (s.ǵ.s.): «Marqumdarǵa ne aıtamyn? – dep suraǵanda, Ol (s.ǵ.s.) «Múminder men musylmandar mekeni senderge Allanyń sálemi bolsyn. Alla Taǵala áýel ótken jáne keıin keletin (marqumdardy) raqym etsin. Alla qalasa, biz de senderge baryp qosylamyz» dep aıt», – degen eken[4].
Joǵaryda keltirilgen hadısterden ańǵarǵanymyzdaı, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) duǵasynda marqumdarǵa ún qatyp, olarǵa jaqsylyq tilegen. Demek, musylman balasy zıratqa baryp, ózinen aldyn ótken dindes baýyrlaryna duǵa jasaǵany abzal.
