Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qabirinde tiri me?
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qabirinde tiri me?
Ответ
Áýeli osy «óli» jáne «tiri» degen sózderdiń basyn ashyp alaıyq. Eger onyń ara jigin aıyryp alsaq, kóptegen túsinbeýshilikterden qutylamyz. Endeshe, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qabirinde tiri degenniń maqsaty – Ol (s.ǵ.s.) bul dúnıeden ótken joq ári Alla onyń janyn almady degen bolsa, onda bul pikirdiń durys emes ekenin Qurannyń ózi joqqa shyǵarady.
Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi: وَمَا جَعَلۡنَا لِبَشَرٖ مِّن قَبۡلِكَ ٱلۡخُلۡدَۖ أَفَإِيْن مِّتَّ فَهُمُ ٱلۡخَٰلِدُونَ ٣٤ «(Muhammed (s.ǵ.s.) senen buryn da adam balasyna máńgilik (ómir) bermedik. Al eger sen ólseń sonda olar máńgi qala ma?»[1]. إِنَّكَ مَيِّتٞ وَإِنَّهُم مَّيِّتُونَ ٣٠ «(Muhammed (s.ǵ.s.) shynynda sen de ólesiń. Olar da óledi»[2].
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul jalǵan dúnıeden ótti. Biraq, Allanyń rahmetine ketkenimen, bizben baılanysy úzilgen joq. Ol jóninde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Meniń ómirim sender úshin ıgilik bolyp tabylady. Sender menimen, men sendermen áńgimelesemin. Biraq, meniń ólimim de – sender úshin ıgilik. Óıtkeni, senderdiń istegen isteriń maǵan kórsetilip turady. Eger amaldaryń jaqsy bolsa, men Allaǵa maqtaý-madaq aıtamyn. Al, amaldaryń jaman bolsa, senderdiń attaryńnan Alladan keshirim suraımyn»[3].
Taǵy bir hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Kimde-kim maǵan sálem joldasa, onyń sálemine jaýap berýim úshin Alla Taǵala meniń rýhymdy qaıta qaıtarady»[4], – deıdi. Bul hadıs – Rasýlallanyń (s.ǵ.s.) jany men táni únemi baılanysta bolatynyna aıǵaq. Óıtkeni, musylmandar Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) sálemin joldaýdy bir sátke bolsa da toqtatpaıdy. Sondaı-aq, paıǵambarlardyń qabirlerinde Rabbylaryna qulshylyq etip jatqany jóninde rıýaıattar kelgen.
Ánastan (r.a.) jetken habarda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Kókke kóterilgen kúni qyzyl tóbeniń aldynan ótip bara jatyp Musany qabirinde namaz oqyp turǵanyn kórdim»[5].
Taǵy bir hadıste: «Paıǵambarlar tiri, olar qabirlerinde namaz oqyp jatyr»[6], - delingen. Atalmysh hadısten paıǵambarlardyń qabirlerinde rýhymen de, denesimen de tiri bolatynyn ańǵaramyz. Ony «qabirlerinde» dep naqty hadıstiń mátininde kórsetti. Eger olardyń tirshiligi rýhtarymen ǵana shektelgende, qabirdegi tirshiligin atap ótpes edi. Demek, olar o dúnıege attanbaı jatyp qandaı tirshilik ıe bolǵan bolsa qabirlerinde de sondaı shynaıy tiri. Rýhtary ǵana tiri degenmen shektelmeıdi.
Oǵan qosa paıǵambarlardyń deneleri shirimeıdi. Ol jóninde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Rasynda, Alla Taǵala paıǵambarlardyń denelerin jerge haram etti (olar shirimeıdi)»[7].
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da basqa paıǵambarlar tárizdi qabirinde denesimen de rýhymen de tiri. Ol qabirinde Rabbysyna qulshylyq etýde ári úmbetine Alladan keshirim surap, olarǵa shapaǵat etýdi tilep, joldaǵan sálemderine jaýap berý arqyly baılanysyn úzbeýde.
Kimde-kim Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) Alla raqmetine ketkennen keıin qabirinde tiri emes dese, onda ol osy týraly kelgen hadısterdi joqqa shyǵarǵan bolady. Al, kim bul dúnıeden ótken joq dese, onda ol Quranda atalǵan nárseni jalǵanǵa shyǵarǵany. Durysy, Ol (s.ǵ.s.) – bul jalǵan dúnıeden ótti jáne ol qabirinde tiri, Rabbysyna qulshylyq etip jatyr. Sondaı-aq, Alladan úmbetine keshirim jáne shapaǵat surap, sálem joldaǵandardyń sálemderine jaýap berýde. Alla tolyq bilýshi.
fatua.kz
[1] «Ánbııa» súresi, 34-aıat.
[2] «Zýmar» súresi, 30-aıat.
[3] Ál-Bázzar, «Káshfý ál-astar» 1/379. Dáılámı, «Fırdaýs mýsnady», 2/137. Ábý Bakir ál-Haısamı «Majmaǵý áz-Zaýaııdta»
tap ótip, rıýaıat etken kisileri sahıh dedi. Ál-Hafız ál-Iraqı «Týrýqý át-tasrıbta» keltirip ısnady jaqsy degen 3/297. Oǵan qosa buny ımam án-Naýaýı, ál-Qurtýbı, ál-Qazı ál-Iıaz Jáne ál-Hafız ıbn Hajar syndy mýhaddıs ǵalymdar sahıh dep baǵa bergen.
[4] Ahmad, 2/527. Ábý Dáýit, 2/218. Ibn Hajar «Fathý ál-Bárıde» rıýaıat etýshileri senimdi tulǵalar dep keltirgen. 6/488.
[5] Ahmad, 3/148. Múslim, 4/184. Nasaıı, 1/419.
[6] Baıhaqı, «Haıatý ál-Ánbııaı fı qýbýrıhım», 20-b. Ál-Haısamı «Majmaǵ» atty kitabynda: «Buny Ábý Iaǵla, ál-Bázzar rıýaıat etken. Ábý Iaǵlanyń rıýaıat etken kisileri senimdi tulǵalar» dep keltirgen. 8/386.
[7] Ahmad, 4/8. Ábý Dáýit, 1/275. Nasaıı, 3/91.
