Dárettegi kúmánnan qalaı arylýǵa bolady?
Assalamý aleıkým!
Mende keıde dárethanadan shyqqan soń ish kıimime birer zár tamshysy tamǵandaı kúmán paıda bolady. Tamǵan nemese tambaǵanyn anyq bilmeımin. Namazǵa dáret alar kezde, osy jaıt meni mazalaıdy. Osyndaı kúmánnan arylý úshin ne isteýge keńes beresizder?
Ответ
Ýa aleıkým assalam!
Saýal qoıýshy aıtqandaı, dárethanadan shyqqan soń kıimge zár tamshysy tamǵandaı bolýy tek kúmán ǵana. Al, sharıǵat qaǵıdasy boıynsha kúdik (nájis) anyq jaıtty (dáretti) buzbaıdy. Sebebi, nájis tamǵany anyq emes, kúdikti. Al, alǵan dáreti anyq qımyl-áreket. Fıqh qaǵıdasynda bolsa: «Anyq jaıt kúmánmen joıylmaıdy[1]», – dep kórsetilgen.
Buǵan qosa, mynadaı eki yqtımal jaǵdaı bolýy da múmkin.
Birinshisi, dáret alýshy osyndaı jaǵdaımen buryn-sońdy kezdespegen bolsa, ıaǵnı tosynnan alǵash ret oryn alsa, namaz oqýy úshin kıimniń nájis tamǵan jerin tazalap, qaıtadan dáret alý qajet. Mine, osy dáretpen qalaǵansha paryz jáne nápil namaz oqýyna bolady.
Ekinshi, zár tamýy syrqatyna baılanysty qalypty jaǵdaı jáne únemi qaıtalanyp turatyn bolsa, úzirli adam dáretiniń úkimin qoldanady. Iaǵnı, árbir namaz ýaqyty úshin jeke dáret alýy qajet. Sol dáretpen kelesi namaz ýaqytyna deıin zár tamsa da, dáreti bar adam sekildi namaz oqýyna, Quran kitabyn ustap tıláýat etýine ruqsat.
Ásili, mundaı kúmánniń aqıqatpen eshbir baılanysy joq. Mundaı kúmán adamdy Rabbysymen baılanystyryp turǵan dáretin qate dep sanatý úshin shaıtannyń jasaıtyn azǵyrýy ǵana. Qulshylyqtaǵy kúmán toryna túsken adam shaıtannyń ońaı oljasyna aınalary sózsiz. Sebebi, shaıtan adamnyń qan tamyrymen júrip, azǵyrýyn toqtatpaıdy.
Sondaı-aq, osyndaı máselelermen betpe-bet kelgen adam Islamnyń jeńil jáne ońaılyq dini ekenin umytpaǵany jón. Óıtkeni, Quran Kárimde: «...Senderge dinde qıyndyq qylǵan emes...[2]» jáne «...Alla Taǵala senderge ońaılyq qalaıdy, aýyrshylyq qalamaıdy...[3]», – dep ámir etilgen.
Sonymen birge, kúmánǵa jol bermeı dáretke erekshe muqııat bolyp shaıtannyń ýásýasasyn jeńip otyrý kerek.
[1] Sharh qaýaǵıd fıqhıa, 79-bet
[2] Haj súresi, 78-aıat
[3] Baqara súresi, 185-aıat
