Rızyqty qalaı arttyrýǵa bolady?
Musylman adamǵa rızyq-nesibesin molaıtýǵa sebep bolatyn nárseler bar ma?
Ответ
Alla Taǵala jáne Onyń Elshisi (s.ǵ.s.) bizge rızyqty arttyratyn nárselerdi baıandap bergen. Ol úshin tómendegi sebepterdi jasap, oǵan saı áreket etý kerek:
1) Taqýalyq ári Alladan shynaıy qorqý. Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi: «Al kim Alladan qoryqsa, oǵan (qıyndyqtan) shyǵar jol jasaıdy. Ári (Alla) oǵan oılamaǵan jerden rızyq beredi. hám kim Allaǵa táýekel etse, Ol oǵan jetkilikti! Shyndyǵynda, Alla – Óz isin (aqyryna deıin) jetkizýshi. Alla árbir nárseniń mólsherin belgilegen»[1].
2) Týǵan-týystarymen jaqsy qarym-qatynasta bolý. Ánas ıbn Málikten jetken rıýaıatta ol Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqanyn estidim deıdi: «Kimde-kim rızyq-nesibesiniń molaıýyn ári ómiri uzaq bolýyn qalasa, týystarymen qarym-qatynasyn úzbesin»[2].
3) «Istıǵfardy»[3] kóp aıtý. Alla Taǵala Quranda: «Hám (olarǵa) bylaı dedi: «Rabbylaryńnan keshirim surańdar, rasynda, Ol Asa Keshirimshil! (Sonda) (Alla) senderge aspandy [jańbyrdy] nóserlete jiberedi, hám senderdi mal-múlikpen jáne balalarmen qoldaıdy da, sender úshin (jer betinde) baqtar jasaıdy ári sender úshin ózender jasaıdy»,[4] - deıdi.
4) Duǵany kóbirek jasaý.Álı (r.a) jetken rıýaıatta oǵan bir «Mýkatıb»[5] keledi de: «Men myna kelisimdi ary qaraı jalǵastyrýyma shamam kelmeı jatyr, maǵan kómektes», – dep suraıdy. Álı (r.a.): «Men saǵan Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) maǵan úıretken sózderdi úıreteıin be? Eger seniń taýdaı qaryzyń bolsa da, (ol duǵany aıtyp júrseń) Alla qaryzyńnan qutqarady. Ol: «Allahýmmá ákfını bıhalálıká án haramıka ýá aǵnını bı fadlıká ammán sıýaká». «Ia, Rabbym! Meni halalǵa qanaǵat etip, haramdardan saqtanatyn ete gór jáne ulylyǵyńmen Senen basqaǵa muqtaj bolýdan saqtaı gór» - dep aıtýyń»[6] - deıdi.
Автор: Fatua.kz – ҚМДБ Шариғат және Пәтуа бөлімі