Qyz aıttyrǵan jigittiń minin aıtý aıyp pa?
Assalamý aleıkým! Quda túsip qyz aıtyrǵaly jatqan jigit jaıly qyzdyń týystary bolashaq kúıeý balany tanıtyndardan suraǵanda kemshilik nemese minin aıtý kúná ma? Otbasy bolyp ketsin dep kemshiligin jasyrǵan durys pa?
Ответ
Ýaleıkým assalam!
Bolashaq kúıeý jigit nemese qalyńdyq jaıly suraǵanda, biletin adam bolsa olardyń sharıǵı jáne minez-qulyq jaǵynan kemshin tustaryn aıtýy tıis. Óıtkeni, keńes berýshiniń bul áreketi tyıym salynǵan ǵaıbat sóz emes, kerisinshe keńes berý jáne jamandyqtan saqtandyrý bolyp esepteledi.
Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) Qaısqyzy Fatıma ózine Muǵaýııa men Ábý Jahm quda túspek bolyp jatqanyn aıtyp, keńes suraǵanda, Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Ábý Jahm ıyǵynan taıaǵy túspeıdi, al Muǵaýııa mal-dúnıesi joq taqyr kedeı»[1], - dedi. «Ábý Jahm ıyǵynan taıaǵy túspeıdi» degen sózdiń eki maǵynasy bar: kóp jolaýshylap ketip qalady jáne áıelin urady.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Senderdiń bireýińnen baýyry aqyl-keńes surasa, oǵan shynaıy sózin aıtsyn»[2], - degen. Sonymen birge, «Keńes suraǵan - jamandyqtan qorǵalǵan»[3] degen Ábý Hýraıradan (r.a.) rıýaıat bar.
Amr bın Maımýn (r.a.) mynadaı jaǵdaıdy rıýaıat etedi: «Biláldiń baýyry arabtarǵa sińisip ketken, ózin de solardyń biri dep biletin. Ol bir arabtyń qyzyn aıttyrdy. Sonda qyz jaqtaǵylar: Bilál kelse, saǵan qyzymyzdy beremiz, - dedi. Bilál kelip: Men Rabahuly Bilálmin, al mynaý baýyrym. Ol dini men minezi nashar adam. Eger qyzdaryńyzdy turmysqa berýdi qalasańyzdar, berińizder. Al, bermeımin deseńizder, bermeńizder, - dedi»[4].
Túıindeı aıtqanda, otbasyn qurý – asa jaýapty qadam. Adam taǵdyry sheshilip turǵan shaqta aqyl-keńes berýde qajetti jaıttardy búgip qalmaý kerek.
Автор: Muslim.kz порталы