Áıelime aıtpaı ekinshisin alsam bola ma?
Men ekinshi áıel alǵym keledi. Oǵan jaǵdaıym da jetedi. Biraq, birinshi áıelim buǵan qarsy. Tipti, bul máselede oılanǵysy da kelmeıdi. Ne istesem bolady? Áıelime aıtpaı-aq ekinshisin ala bersem be eken?
Ответ
Otbasyn quryp, urpaq súıip, urpaq kóbeıtý – Islam dininde qasıetti de ardaqty berekeli is ekeni barshamyzǵa málim. Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Úılenińder jáne kóbeıińder, Qııamet kúni úmmetimniń kóptigimen maqtanamyn» - dep, qasıetti hadısinde úılenýdiń qanshalyqty mańyzdy ekenin bizderge jetkizgen. Osy ósıetti oryndaýdyń joly sharıǵatta neke dep atalady. Qazirgi tańda eki adamnyń basy birige ketse aıtatyn áńgimeleri ekinshi áıel alý máselesi. Jaqsy, biraq maqsat ne? Bizderdiń ata-babalarymyz alǵan, ony tarıh joqqa shyǵarmaıdy. Jetimge qamqor, jesirge pana bolam, qoldan kelgen jaqsylyǵymdy jasaǵym keledi degen nıette bolsa, quba-qup. Islamda eki nemese odan da kóp áıel alýǵa ruqsat etilgen, onyń da óz jolymen óz sharttary bar.
Jalpy jasyryn nekeni júzege asyrýǵa bolmaıdy. Nekeniń sharty boıynsha eki kýáger bolsa jetkilikti ǵoı, onyń ata-anasynan surap, áıelimnen ruqsat surap, nemese eldi jınap jarııa qylyp ne qylamyz deýińiz múmkin, árıne. Alaıda kóbiniń: Neke sharttary qandaı? Qandaı jaǵdaıda ruqsat etiledi? Ekinshi áıeldi ne maqsatta alyp jatyrmyn? Alla razylyǵy úshin be, álde nápsi qumarlyq úshin be? degen sııaqty saýaldardy óz-ózderine qoıyp anyq-qanyǵyna jetýge dáti bara bermeıdi. Ókinishke oraı, keı jastarymyz ekinshi áıeldikke jas qyzdy alamyn dep óziniń otbasynan aıyrylyp, áıeli jesir, balalary jetim qalyp jatqan jaıttary da bar. Iakı, bul jerde otbasy berekesi shaıqalatyndyqtan, Islam mundaıdy quptamaıdy.
Áhlı sýnna ımamdary Hanafı mázhabynyń ǵulamasy, Ábý Hanıfanyń shákirti Imam Mýhammad, Imam Malık jáne Imam Shafıǵıdyń (r.a.) pikiri boıynsha neke qıylý úshin qyzdyń ákesiniń ruqsaty kerek. Qyzdyń qamqorshysynyń (ýalı) habarynsyz qıylǵan neke – maýqýf. Iaǵnı, ata-anasy quptamaıynsha tolyqqandy erli-zaıypty atana almaıdy degen sóz. Imam Muhammad: «Eger qyzdyń qamqorshysy onyń ruqsatynsyz neke qıylǵandyǵyn bilse, nekeni buza da alady, quptaı da alady», – degen. Qarap otyrsaq, jasyrynyp qıylǵan neke álsiz, jaýapkershiligi tómen bolady. Kóptegen otbasynda jasyryn neke saldarynan qansha bala jetim, qansha áıel jesir qaldy? Qanshama qyz balalardyń ary aıaqqa taptalyp, erteńgi kúni shoq basyp, ómir boıy opyq jep qalýy ábden múmkin. Qazirgi tańda, osylaı nekelesken jigitterdiń kóbi óziniń jaryn ońaı talaq ete salýǵa daıar turady. Ǵalymdarymyzdyń «eger neke qıdyrýshy kýágerlerge meniń úılengenimdi eshkimge aıtpańdarshy, eshkim bilmesin dep shart qoıatyn bolsa, ol neke jaramsyz» degen pikirleri bar. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sharıǵatqa qaıshy úılený men sharıǵatqa saı úılenýdiń ara jigin aıyratyn nárse dabyl qaǵyp, jarııa etý», – degen. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısin úlgi tutqan dana halqymyz ata-anasynyń aq batasyn alyp, shama-sharqyna qaraı dastarqan jaıyp, týǵan-týystardy, kórshi-qolańdy t.b. shaqyryp, betashar toı jasap úılengendigin jarııa etý arqyly júzege asyrǵan.
Ekinshi nemese úshinshi áıel alý úshin de qoıylatyn negizgi sharttyń biri – ádildik jasaý. Iaǵnı, eki áıeli bar adam ekeýine barlyq jaǵynan teńdeı qaraýy tıis. Úı-jaı máselesinde, kıim keshek máselesinde, azyq-túlik máselesinde, kúndelikti úıge jumsalatyn qarajatta jáne otbasyǵa kóńil bólý máselesinde de bólmeı-jarmaı teńdeı qaraýy tıis. Alla Taǵala Quranda: «Eger ádiletsizdik jasap qoıýdan qoryqsańdar, bireýmen shektelińder», – degen.
Qurmetti musylman baýyrlar! Qyz bala Allanyń bizderge bergen amanaty ekenin umytpaýymyz kerek. Ol da bireýdiń aıalap ósirgen qyzy, onyń da ata-anasy bar. Ata-ana óziniń qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqtyrmaı ósirgen qyzynyń adal jaryn kórgisi keledi, baqytty, baıandy ómir súrgenderin qalaıdy. Sonyń úshin, áıelderimizden, ata-analarymyzdan t.b. adamzat balalarynan jasyrynyp qıylǵan neke tek nápsániń qalaýy ǵana. Shynaıy musylman qyz ata-anasynyń aldynan ótip, rızalyǵyn alyp baryp neke qıdyrady. Sebebi, ata-ana razy bolmaıynsha, ol kisilerdiń batasyn almaıynsha urpaǵy jánnatqa kire almaıdy.
Ata-ananyń razylyǵy Allanyń razylyǵy ekenin umytpaıyq, aǵaıyn!
Aıat ALMAHANOV,
Shý aýdandyq «Tóle bı» meshitiniń bas ımamy
