Máýlit merekesimen quttyqtap syılyq berýge bola ma?

27 qarasha 2018 11687 0
Оqý rejımi

Assalamý aleıkým. Máýlit merekesiniń qurmetine kishkene balalarymyzǵa  súıikti táttilerin, al joldas-jorandarǵa basqa syılyqtar alyp júretinimiz bar edi. Biraq keı kisiler bul merekeni bıdǵat, haram, aqymaqtyq dep júr. Al alyp júrgen táttilerimiz ben syılyqtarymyzdy qatelik deıdi. Bul qalaı bolmaq?

Qaıyrǵalı M.


Ответ

Ýa aleıkým assalam. Máýlit merekesin atap ótý – eń abzal amaldardan ekeni belgili. Tipti, Alla Taǵala Quranda:

وَمَا أَرْسَلْنَاكَ إِلَّا رَحْمَةً لِّلْعَالَمِينَ

«Biz seni búkil álemge raqym etip qana jiberdik»[1], – dep jar salǵan. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) ómirge kelýi – ár musylman úshin úlken qýanysh. Endeshe, ár musylman óz qýanyshyn ózinshe bildirýine quqyly, tek sharıǵattyń sheńberinen shyqpaýy kerek. Paıǵambar úshin qýana bilý – Paıǵambarǵa (s.ǵ.s) degen mahabbattyń kórsetkishi.

Buǵan qatysty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s):

لا يؤمن أحدكم حتى أكون أحب إليه من والده وولده والناس أجمعين

«Sizder meni ata-anańyzdan, bala-shaǵańyzdan jáne barsha adamdardan artyq jaqsy kórmeıinshe, kámil ımandy bolmaısyzdar»,[2] – degen. Demek, Paıǵambardy (s.ǵ.s) jaqsy kórý – ımannyń kámil bolýynyń negizgi sharty.

Imam Sýıýtı aıtady: «Máýlitte bizge bas qosyp jınalyp, tamaqtandyryp, taǵy sol sııaqty qýanyshty baıqatatyn Allaǵa jaqyndatatyn amaldar jasaýymyz kerek. Men Hafız Shamsýddın ıbn Jazarıdyń «arfýt-tarıf bıl-máýlıdısh-járıf» atty eńbeginde bylaı degenin kórdim: «Ábý Láháb ólgennen keıin bir adamdardyń túsine kirgen eken. Sonda oǵan: «Qalyń qalaı?» – dep suraǵanda, ol: «Halim nashar, tozaqtamyn. Alaıda, ár dúısenbiniń keshinde maǵan kishkene jeńildik beriledi. Ol kezde eki saýsaǵymnyń arasynan barmaq basyndaı sý ememin. Bul jeńildik kezinde paıǵambardyń (s.ǵ.s) týylǵanyn súıinshilep kelgen kúńim Sýáıbaǵa qýanǵanymnan bostandyq bergenim úshin berildi», – degen eken»[3].

Hafız Shamsýddın ıbn Nasır Dımashqı: «Abý Láhábtiń Paıǵambardyń (s.ǵ.s) týylǵanyna qýanyp, Sýáıbaǵa bostandyq bergeni úshin ár dúısenbi kúni oǵan tozaqtyń azaby jeńildeıtini sahıh jolmen jetkeni belgili», – deı kele bylaı óleńdete jónelgen:

إذا كان هذا كافــرًا جاء ذَمُّـــــــــــــــــــهُ ... وتبَّتْ يداه في الجحـيم مُخَلَّدا

أتى أنه في يوم الاثنـــــــــــــــــين دائمًـــا ... يخفف عنه للسرور بأحمـــــــدا

فما الظنُّ بالعبد الذي كان عمرَه ... بأحمدَ مسرورًا ومات موحدًا

Tozaqylyq ekeni málim bolǵan,
Quranda «qurysyn» dep laǵnet alǵan,
Kápir bolǵan bir adamǵa ár dúısenbi
Azaby jeńildener bir sát týǵan,
Sebebi ol paıǵambar týylǵan kún
«Muhammed týyldy» dep bir qýanǵan.
Al, endi ómir boıy múmin bolyp
Allaǵa serik qospaı ıman etken
Qýanǵan ár sátinde Nábı úshin
Adamnyń aqyreti qandaı eken?!»[4]

Mine, joǵaryda keltirilgen dálelderge súıene otyryp, Máýlittegi balalaryńyzdyń qýanyshy úshin alǵan tátti men, joldastaryńyzǵa alǵan syılyǵyńyzdyń esh ábestigi joq.

Sonymen qatar, tátti men syılyqtyń sharıǵatqa tikeleı qaıshylyǵy joq. Sebebi, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) ózi de táttini jaqsy kórgen. Buǵan qatysty Aısha anamyz (r.a):

 كَانَ رَسُولُ اللهِ صلى الله عليه وآله وسلم يُحِبُّ الحَلْوَاءَ، وَيُحِبُّ العَسَلَ

«Alla Elshisi (s.ǵ.s) tátti men baldy jaqsy kóretin»[5], – degen. Al syılyq berýge kelsek, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s) ózi de syılyq alǵan, bergen, ári oǵan qyzyqtyryp:

تَهَادوْا تَحَابوْا

«Bir-birińe syılyq berińder, bir-birlerińe súıispenshilikteriń artady»[6], – degen.

Sáttilik ıesi Alla ǵana

Aıbek Ábdiqadyr
Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy

 


[1] Ánbııa 107
[2] Býharı, Mýslım
[3] Hýsnýl-maqsıd fı amalıl-maýlıd
[4] Máýrıdýs-Sadı fı máýlıdıl-Hádı
[5] Býharı, Ahmad
[6] Malık

Pіkіrler Kіrý