Orazada jıi qoıylatyn suraqtar

Qurmetti oqyrman! Qasıetti Ramazan aıy qarsańynda orazaǵa qatysty jıi qoıylatyn birqatar suraqtardyń jaýabyn aldyn ala ózderińizge usynǵandy jón kórdik.

Ответ

Namaz oqymaǵan adamnyń oraza ustaýyna bola ma?

Oraza – jeke-dara qulshylyq. Namaz oqymaǵan adam da ustaı alady. Oraza – Uly Jaratqanǵa jaqyndaýdyń bir túri. Muny bolmaıdy dep tyıý durys emes. Namaz oqymaıtyn kisi oraza arqyly dinge bir taban jaqyndap, keler jyldary namazǵa jyǵylýy ábden múmkin. Oraza ustaǵan kisige «Orazań qabyl bolsyn!» dep demeý berip, musylmanshylyqqa danalyqpen shaqyrý – sanaly árbir musylmannyń mindeti.

Uıyqtap qalyp, sáresini ótkizip alǵan kisiler ne isteıdi?

Sáresi ishý – paryz emes. Uıyqtap ıakı basqa sebeptermen sáresini ótkizip alǵandar eshteńe iship-jemesten oraza ustaýyn ary qaraı jalǵastyra beredi. Biraq, sáresini jiberip almaýǵa tyrysqan jón. Hadıste: «Sáresi ishińizder, sebebi, sáreside bereket bar. Bir jutym sý ishseńder de sáresini tastamańdar. Sebebi, sáresige turǵandarǵa Alla Taǵala raqym etip, perishteler keshirip tileıdi», - delingen. Sáresi mezgili – duǵa-tilekter qabyl bolatyn eń bereketti ýaqyt. Sáresi ishý adamǵa kúsh beredi, kúndizgi jumystaryn tyńǵylyqty atqarýǵa, ǵıbadattaryn kemshiliksiz oryndaýǵa kómektesedi. Buǵan qosa, sáresige turǵan kisi súnnet saýabyn alady. Sebebi, sáresi jeý – paıǵambarymyzdyń súnneti. Sáresige turǵan kisi artynsha sáre ýaqyty shyqpaı turyp «Táhájjýd» namazyn oqyp, Rabbysyna minájat etse nur ústine nur.

Sáresi ýaqytyn kún shyǵysymen toqtatý kerek pe?

Sáresiniń aıaqtalý ýaqyty kúnniń shyǵýymen emes, tań namazynyń kirýimen esepteledi. Endeshe, aımaǵyńyzdaǵy keste boıynsha tań namazy kirgenge deıin aýyz bekitip úlgerýińiz kerek. Iaǵnı, tań namazynyń ýaqyty kirisimen iship-jeýdi toqtatý kerek.

Quran Kárimde aýyz bekitý ýaqyty jaıynda bylaı delingen: «...Tańǵa deıin, (ıaǵnı) «qara jip» «aq jipten» aırylǵanǵa deıin ishińder, jeńder, sodan soń orazany keshke deıin tolyq oryndańdar...»[1]. Bul aıattaǵy «qara jip» – túndi, al «aq jip» tańdy bildiredi. Iaǵnı, qarańǵylyq ketip, tań anyqtala bastaǵan ýaqytta iship-jeýdi toqtatý kerek degen sóz.

Sondaı-aq, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) kezinde sáresi ýaqytynda eki azan aıtylatyn: biri sahaba Biláldiń azany, ekinshisi sahaba Ýmmý Máktýmnyń azany.

Hz.Biláldiń azany tań namazynyń ýaqyty kirmeı turyp aıtylatyn, al Hz.Ýmmý Máktúmnyń azany tań namazy kirisimen aıtylady.  Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) osy eki azan arasynda sáresi ishkendigi, ekinshi azanda namazǵa turǵandyǵy sahaba Záıd ıbn Sábıtten rıýaıat etildi[2].

Umytyp iship-jep qoıǵandardyń orazasy buzyla ma?

Eger ańdaýsyzda umytyp iship-jep qoısa, onda oraza buzylmaıdy. Biraq, oraza ustap júrgenderi esine túsken sátten bastap iship-jeýdi dereý toqtatyp, aýyzdaryn shaıyp, orazalaryn ary qaraı jalǵastyrady. Paıǵambarymyz hadısinde: «Kimde-kim umytyp iship-jep qoısa, orazasyn qaıta jalǵastyrsyn. Óıtkeni, oǵan Alla Taǵalanyń ózi ishkizip-jegizgen», - deıdi.

Oraza ekendigi esine túskende, dereý astan tyıylý kerektigin bile tura «boldy, buzyldy» dep tamaq jeýin jalǵastyrǵan adam kúnáhar bolady. Al, ondaıda dereý asty doǵarý kerektigin bilmeı iship-jep kesh batyrǵan adam oraza aıy bitkennen keıin sol kúnniń qazasyn óteıdi.

Ramazan aıynyń basynda úsh kún, ortasynda úsh kún, aıaǵynda úsh kún aýyz bekitý durys pa?

Oraza aıyn aýrý ıakı jolaýshylyq sebepterden tys bulaı bóle-jaryp ustaýǵa bolmaıdy. «Baqara» súresiniń 185-aıatynda: «Kimde-kim oraza aıyna jetse, ony tolyqtaı ustasyn» delingen.

Qadir túnin tań atqansha uıyqtamaı ótkizý shart pa?

Qadir túni – Ramazan aıyndaǵy eń qasıetti múbárak tún. Bul túni jasalǵan ǵıbadat 83 jyldyq saýapqa bara-bar. Sondyqtan bul túndi nápil namaz, Quran oqyp, zikir aıtyp, salıqaly ister jasap, ǵıbratty áńgimeler men ýaǵyzdar tyńdap ótkizgen abzal.
Qadir túnin tań atqansha kóz ilmeı ótkizý shart emes. Árkim óz jaǵdaıy men yńǵaıyna qaraı ótkizedi. Túni boıy dastarqan jaıyp úıde kútý de, meshitte ótkizý de shart emes.

Aýyz bekitkende tis pastasyn qoldanýǵa bola ma?

Tisti múmkindiginshe sáresi ýaqyty shyqpaı turyp jýyp alǵan abzal. Al, ol múmkin bolmaǵan jaǵdaıda tamaqqa ketpeıtindeı etip asa saqtyqpen jýýǵa ruqsat etiledi.

Aýyz bekitý duǵasy men aýyz ashar duǵalaryn qazaqsha aıtýǵa bola ma?

Uly jaratýshy barlyq ulttardyń tilimen qosa ishteıgi aıtylmaǵan tilekterin de biledi. Sondyqtan aýyz bekitý duǵasy men aýyz ashar duǵalaryn arabsha aıtý shart emes, ár ult óz tilinde aıtsa da bolady.

Oraza kezinde ıne saldyrýǵa bola ma?

Ine ektirýdiń orazany buzyp-buzbaýyna baılanysty keıingi Hanafı ǵulamalary arasynda eki túrli úkim bar. Bul úkimder Ábý Hanıfa jáne onyń shákirtteri: Ábý Iýsýf pen Muhammedtiń denege kirgen pyshaq sekildi t.b. qatty zattardyń qaldyrǵan dene jaraqatyna dári maı jaǵýdyń orazany buzyp-buzbaıtyndyǵy tóńiregindegi fátýlaryn negizge ala otyryp anyqtalǵan. Aıtalyq,

A) Ábý Hanıfanyń «tereń jaraǵa jaǵylǵan dárilik maıdyń orazany buzatyndyǵy» jaıly pikirin negizge alǵan ǵalymdar, ıne arqyly tamyrmen denege bir nárseniń taraıtyndyǵyn alǵa tartyp, oraza buzylady degen. Qorektik jaǵy daý týdyrǵanmen, qabyldanǵan ondaı zattyń deneni kúsheıtetindigi belgili.
Endeshe, dári meıli aýyzben ishilse de, ınemen qabyldansa da, káffaratty qajet etpeıdi, biraq orazany buzady jáne qazasy óteledi. Dári ishken ıa bolmasa ıne ektirgen adam ne sol kúni oraza ustamaýy, ne dári men ıneni sáresi men aýyzashar ýaqyttaryna qaldyrǵany jón.

Á) Al Ábý Hanıfanyń shákirtteri Ábý Iýsýf pen Muhammedtiń «tereń jaraǵa jaǵylǵan dárilik maı orazany buzbaıdy» degen pikirin negizge alǵan ǵalymdar, ıne ektirýdiń orazany buzbaıtyndyǵyn aıtqan. Óıtkeni, azyq tabıǵı jolmen barmaǵandyqtan, ol qorektiń qarynǵa ne mıǵa jetýi asa mańyzdy emes. Sol sebepti, bundaı jaǵdaıda oraza buzylmaıdy. 1948 jyly Ázhar ýnıversıtetiniń Fátýa Komıssııasy tabıǵı oıyqtardan denege ótken nárseniń orazany buzbaıtyndyǵy jóninde fátýa bergen. Óıtkeni, bul emdik tásiliniń aýyzǵa dári salyp jutýǵa uqsamaıtyndyǵy anyq. Sondaı-aq, demikpe ne tynys júıelerinde aqaýy barlar da aýyzǵa dári shashyratsa, ol ókpeden ótip, asqazanǵa jetpeıtindikten orazany buzbaıtyndyǵy alǵa tartylǵan. Keıbir aýrýlardan qorǵaný maqsatynda ıne ektirý de orazany buzbaıdy. Óıtkeni, bundaı jaǵdaıda denege qorek alý kózdelmeıdi delinýde. Biraq, qorektený maqsatynda denege qýat beretin arnaıy gemoglobın sekildi nárselerdi ıne arqyly qabyldaý orazany buzady.

Joǵarydaǵy qaı pikirdi tańdasa da, ustansa da negizgi jaýapkershilik tańdaýshyǵa tán. Negizi, dinimiz syrqattanǵan nemese em qabyldap júrgen kisilerdiń oraza ustamaýyna ruqsat etken. Sondyqtan emdikke dári iship ne ıne qabyldap júrgen adamnyń jaqsy emdelip, bolashaqta qulshylyqtaryn úlken yqylaspen atqarýy maqsatynda Ramazan kezinde oraza ustamaýyna bolady. Bul – ózderi sheshetin másele.

Al, aýyrsa da kópshilikpen birge oraza ustap, Ramazan aıynyń qasıetinen qur qalǵysy kelmegen kisi ekinshi toptaǵy fıqh ǵalymdarynyń pikirine súıenip, oraza kezinde ıne qabyldaı berýine bolady.

Naýqas adam orazada ne isteıdi?

Alla Taǵala qulyna tek kúshi jetetin nársesin ǵana mindetteıdi[3]. Óıtkeni Uly Jaratýshy ıemiz bizge aýyrlyq emes, jeńildik qalaıdy. Sondyqtan Alla aýyrǵan adamǵa oraza tutpaýyna ruqsat bergen.

Bul jaıynda Quranda  bylaı delingen: «Ramazan aıy týǵanyn kórseńder aýyzdaryńdy bekitińder. Al kim de kim, syrqattansa nemese jolǵa shyqsa (aýzyn ashýyna ruqsat) basqa kúnderi qaza etsin. Alla senderge aýyrlyq emes, jeńildiktileıdi..!»[4] Taǵy bir aıatta: «Óz-ózderińdi qaýip-qaterge ıtermelemeńder», - deıdi.

Osy jáne basqa aıattardy negizge ala otyryp ǵalymdar: «naýqas kisiniń oraza tutpaýy keıde ýájip, keıde mýbah/ruqsat bolady. Eger naýqas kisiniń oraza ustaýy ólimge alyp keler bolsa, bul adamnyń orazaustamaýy ýájip (mindet). Al eger aýyz bekitýi syrqatyn arttyrar bolsa nemese jazylýyn baıaýlatar bolsa bul jaǵdaıda oraza ustamaýyna ruqsat»[5], - dep úkim shyǵarǵan. Endeshe, oraza ustaı almaıtyndaı syrqat bolsańyz sizge oraza ustaý paryz emes. Biraq naýqasyńyzdan aıyǵyp, aýyz bekitýge shamańyz kelgen kezde tutpaǵan kúnderińizdi qaza etip óteısiz. Bul káffarat (arasy úzilmeı ustalatyn) ótemine jatpaıtyndyqtan, bólip-bólip tutsańyz bolady. Al, buǵan da densaýlyǵyńyz jaramasa, onda orazanyń ár kúnine pıdııa[6] tóleısiz. Pıdııa tóleýge de shamańyz jetpese, Alla meırimdi, keshirimdi. Pendege kúshi jetpeıtin nárseni mindettemeıdi.

Ramazanda betten súıse, oraza buzyla ma?

Aýzy berik kisiniń betten súıýi orazany buzbaıdy. Sebebi, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) aýyzy berik bola tura áıelderin súıetindigi Aısha anamyzdan jetken[7].

Bul jerde eskere ketetin jaǵdaı, eger áıelin súıgende sháýet bólinip ketpeıtinine jáne jynystyq qatynasqa túsip qoımaıtynyna senimdi bolsa, onda súıýine ruqsat. Al oǵan senimsiz bolsa – mákrúh[8].

Silekeı ne túkirik jutsa, oraza buzyla ma?

Aýzy berik kisi aýzyndaǵy silekeıin ne túkirigin jutsa, orazasy buzylmaıdy. Adam sińbirigin ishke tartyp, jutsa da, oraza buzylmaıdy.

Ramazan aıynda tósek qatynasyna túsýge bola ma?

Ramazan aıynda aýyz berik bolǵan mezgilde ǵana tósek qatynasyna túsýge ruqsat joq. Al, keshke aýyzashar ýaqytynan keıin tósek qatynasyna túsýge ruqsat. Bul jaıynda Jaratýshy Iemiz Alla Taǵala bylaı deıdi: «Orazanyń túninde əıelderińe jaqyndasý sender úshin ruqsat etildi. Olar senderge, sender olarǵa kıimsińder...»[9]. 

Aýyz berik bola tura kúndiz bul áreketke ádeıi barǵan jandar ramazannan keıin 60 kún úzbeı káfarat qazasyn óteýi tıis.

Aýzy berik adamǵa ózen-kólge túsýge bola ma?

Oraza kezinde salqyndaý, jeńildeý maqsatynda ózen-kólge t.b jerlerge shomylýǵa nemese ǵusyldanýǵa bolady. Bul orazany buzbaıdy[10]. Tek, aýyzdan ne murynnan ishke sý ketip qalmaýyn baıqaý kerek. Ábý Dáýidtiń súnanynda rıýaıat etilgen hadıste Paıǵambarymyzdyń (s.a.ý) aýzy berik bola tura ystyqtaǵandyqtan nemese qatty shóldegendikten basyna sý quıǵandyǵy aıtylady[11]. Shomylý barysynda qulaǵyna kirgen sý da orazany buzbaıdy deıdi ǵalymdarymyz[12].

Áıelder «svecha» qoldansa orazalary buzyla ma?

Aýzy berik kezde ishke barar  joldardyń[13] birinen qandaı da bir zat túbegeıli ishke enip ornyqsa, onda oraza buzylady.  Osyǵan sáıkes atalmysh medıtsınalyq preparatty kúndiz, aýyz berik sátte qoldanatyn bolsańyz, orazańyz buzylady[14] (sol kúndi Ramazannan keıin bir kún qaza etip óteısiz, káfárat qajet emes). Sondyqtan múmkin bolsa, álgi preparatty qoldanýdy aýyz ashar ýaqytyna qaldyrǵanyńyz jaqsy. «Medıtsınalyq svecha» ǵusyldy kerek etpeıdi.

Oraza kezinde sıstema saldyrýǵa bola ma?

Keı jaǵdaılarda tabıǵı joldarmen qorektene almaıtyn kisilerge deneni azyqtandyrý úshin ınektsııa (denege dári jiberý) jasalyp jatady. Sondyqtan da, qazirgi tańdaǵy ǵalymdarymyz mundaı ıne salý nemese sıstema alý orazany buzady deıdi. Al, odan ózgeleri azyq bolmaǵandyqtan ári tabıǵı joldarmen asqazanǵa túspegendikten orazany buzbaıdy dep otyr[15]. Endeshe, em úshin salǵyzatyn ıne salý men sıstema alý orazańyzdy buzbaıdy. Alaıda, orazadan álsiregen denege qýat beretin dári egýge aýzy berik kisige ruqsat joq. Ondaı dárini tek aýyz ashqannan keıin ǵana egýge bolady.

Saǵyz shaınaý orazany buza ma?

Saǵyzdyń dáminen aýyzda tátti suıyqtyq paıda bolyp, ol asqazanǵa túsetindikten, oraza buzylady. Ári bul azyq qataryna jatatyndyqtan, buǵan káfárat qazasyn óteýińizge týra keledi. Iaǵnı, saǵyz shaınap, tátti suıyqtyqty jutqan adam ramazan aıynan keıin eki aı úzbesten oraza ustaıdy. Bul jańa saǵyz úshin. Al, buǵan deıin shaınalǵan, tátti dámi qalmaǵan eski saǵyzdy shaınaýǵa keletin bolsaq, bul mákrúh bolyp sanalady.

Eger saǵyzdy oraza kezinde aýyzdaǵy jaǵymsyz ıisti ketirý maqsatynda shaınaǵyńyz kelse, budan basqa tásilderge júginýge keńes beremiz. Atap aıtsaq, saǵyzdyń ornyna mısýak nemese tis pastasyn qoldansańyz bolady. Tek tis pastasynyń kóbigin jutyp qoımaýdy qatań qadaǵalańyz. Al eger baıqaýsyzda ishke ketip qalǵan bolsa, onda sol kúngi orzanyń qazasyn ǵana óteısiz. Káfárat kerek emes. Sebebi, tis pastasy azyqqa sanalmaıdy. 

Orazada tis pastasyn qoldansa bola ma?

Oraza ustaǵan adam aýyzyn tazalaýyn bolady. Tipti Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Aýzy berik kisiniń tis tazalaǵyshy ol – mısýak», [16] - degen. Dese de, sharıǵatta aýzy berik kezde sebepsiz bir nárseniń dámin tatý ne shaınaý- mákrúh, ıaǵnı unamsyz is [17]. Buǵan baılanysty keı ǵalymdar tis pastasyn qoldanarda ishke ketip qalmaýyn qadaǵalaǵanmen, onyń dámi, báribir, aýyz qýysynda uzaqqa saqtalyp qalady. Sondyqtan oraza ustaǵan adamǵa tis pastasy da mákrúh degen pikirde [18]. Alaıda «ony qoldanýǵa ruqsat. Tek ishke ketip qalmaýyna kóńil bólsin» degen ǵalymdar da joq emes [19].  Endeshe, ishke ketip qalý yqtımaldyǵy bolǵandyqtan, aýyzy berik kezde tis pastasyn qoldanbaǵan abzal. Al, qoldanǵysy kelgen kisiler, ishke ketip qalmaý jaǵyn qatań eskergeni jón. Sebebi, ol ishke ketip qalsa, orazany buzady.

Krem jaǵý orazany buza ma?

Teridegi usaq tesikter arqyly et pen teriniń arasyna sińetin zattar orazany buzbaıdy. Mysaly, krem jaǵý, maı jaǵý, sýdyń ishinde uzaq turý, jaranyń betine dári tańý t.b. Tek krem ne maıdy jaqqan kezde tym qalyndatpaǵan jón. Sebebi, qalyń jaǵylǵan krem ne maı dáret alǵanda sýdy terige jetkizbeýi múmkin. Al terige sý tımegen soń dáret durys bolmaıdy.  

Júkti áıelge oraza ustaý kerek pe?

Sharıǵatta qursaqtaǵy nemese emizýli balaǵa zııany tıedi dep qaýiptengen (júkti ne emizýli) anaǵa Ramazan orazasyn  tutpaı, keıinge qaldyrýyna ruqsat[20]. Sahaba Ánás bın Málıkten rıýaıat etilgen hadıste Paıǵambarymyz (s.a.ý): «...Kúmánsiz Alla taǵala sapardaǵy adamǵa namazdy qysqartyp, al orazany jolaýshyǵa jáne júkti áıel men emizýli áıelge mindettemedi...»[21], - dedi.

Namazy joqtyń orazasy qabyl ma?

Namaz oqymaıtyn kisi, ramazan aıynda oraza ustasa, ustaǵan orazasynyń saýabyn alady. Alaıda, namaz oqymaı júrgeni úshin de úlken kúnáǵa batady[22]. Óıtkeni, namaz musylmandyǵymyzdyń belgisi.  Ardaqty Paıǵambarymyz bul jaıynda: «Shyndyǵynda, musylman men kápir jáne múshrıkterdiń  ara jigin aıyrar belgi  - namaz oqý[23]», - deıdi. Sondyqtan da,  orazamen qatar namazǵa da bastaǵany jón.

Jumysy aýyr kisige oraza ustamaýǵa bola ma?

Orazanyń ózinde nápsimizge qıyn keletin tusy bar. Oraza mániniń bir qyry da nápsimizdi basyp, noqtalap, qulqynymyzdyń ash kózdigin Alla rızashylyǵy úshin tárbıleýde jatyr desek qatelespespiz. Endeshe, jumys barysynda oraza ustaý ólimge alyp keletindeı qaýip týdyrmasa nemese densaýlyǵymyzǵa aıtarlyqtaı nuqsan keltirmeıtin bolsa,[24] ıakı bas aınalyp, qulap qalatyndaı kúıge túspeseńiz, azdap qınalatynymyz úshin Allanyń buıryǵynan bet burǵanymyz jón bolmas. Alla Taǵala qudsı hadıstiń birinde: «Adam balasynyń barlyq amaly ózi úshin jazylady. Alaıda, orazanyń jóni bólek. Onyń qarymyn tek Men beremin. Óıtkeni, ol tek meniń razylyǵym úshin iship-jeýden bas tartty. Oraza ustaǵan adamnyń eki qýanyshty sáti bar: bireýi aýyzashar ýaqyty, ekinshisi Allah Taǵalamen qaýyshar sáti. Oraza ustaǵan adamnyń aýzynan shyqqan ıis Men úshin jupar ıisti mıskten artyq»[25], – degen.

Ine salsa oraza buzylady ma?

«Ine salsa, oraza buzyla ma?» degenge keler bolsaq, Imam Iýsýf pen Imam Muhammádtiń (r.a.) tujyrymy boıynsha «denedegi jáne bastaǵy «tereń jarany» suıyq dárimen emdese de, oraza buzylmaıdy. Sebebi, dári ishke (azyq sekildi) tabıǵı joldarmen barmaǵandyqtan, ishke túsýi ekitalaı»[26] deı otyryp, ishke bir zattyń tabıǵı joldardan (aýyz, qulaq, muryn, tik ishek) basqa joldarmen barýy orazany buzbaıdy degen. Endeshe salynatyn ıne de, «tabıǵı emes» joldarmen ishke baratyndyqtan, búgingi ǵulamalarymyz ol da orazany buzbaıdy deıdi.

Tis juldyrý orazany buza ma?

Eger adam oraza kezinde tis juldyrtatyn bolsa, onda onyń orazasy buzylmaıdy. Tis julǵannan keıingi aqqan qannyń ishke ketip qalmaýyn baıqaý kerek. Eger tisinen aqqan qandy jutyp qoıǵan jaǵdaıda tek sol kúngi orazanyń qazasyn óteıdi[28]. Tis julǵanda salynatyn ıne de, «tabıǵı emes» joldarmen ishke baratyndyqtan, búgingi ǵulamalarymyz ol da orazany buzbaıdy deıdi.

Eski orazadan qaryzy bar adam ne isteıdi?

Hanafı mázhaby boıynsha ótken orazadan qalǵan qaryz kúnderdi osy kele jatqan ramazanǵa deıin óteý shart emes. Óıtkeni, Alla Taǵala Quran Kárimde: «Kimde-kim syrqattansa nemese jolǵa shyqsa (aýzyn ashýǵa ruqsat) basqa kúnderi qazasyn ótesin»[29], – deı otyryp, Alla Taǵala qaza etý ýaqytyn shektemeı, jalpylama aıtyp otyr. Sondyqtan da, kelesi ramazan aıyna deıin óteý mindet emes. Desek te, orazanyń qazasyn tezdetip kelesi orazaǵa deıin ótep tastaǵanyńyz abzal[30]. Qazirden eseptesek, Ramazan aıynyń kirýine birneshe kún bar. Osy kúnderdi paıdalanyp ótken jyldan qalǵan orazańyzdyń qazasyn ótep alǵanyńyz jón. Al Ramazanǵa deıin ótep úlgermeıtin bolsańyz, onda ony ramazannan keıin de óteı alasyz. Keıbireýler «ótken orazalardyń qazasyn aldaǵy Ramazannyń orazasymen qatar nıet etip óteýge bola ma?» degen de suraq qoıyp jatady. Dinde buǵan ruqsat joq. Qazaǵa oraza jeke ustalady.

Ramazanda qan aldyrý orazany buza ma?

Oraza ustaǵan adamnan qan aldyrý orazany buzbaıdy. Óıtkeni, ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.ý) aýzy berik bola tura qan aldyrtatyn bolǵan. Sahıh Býharıde rıýaıat etilgen hadıste sahaba Abdýlla ıbn Abbas (r.a.) bylaı deıdi:«Allanyń Elshisi (s.ǵ.ý.) aýzy berik bola tura hıjama[31] jasatatyn»[32].

Áıtse de, aýzy berik adam qan aldyrtqanda álsirep, oraza tutýy qıyndap ketetinine kózi jetetin bolsa, oǵan qan aldyrý mákrúh bolyp sanalady. Bul jaıynda sahaba Ánás ıbn Málıkten (r.a.) bir kisi: «Sender aýzy berik kisige qan aldyrýdy (hıjama) quptamaýshy ma edińizder?» – dep suraǵanda, sahaba: «Eger álsizdik týdyrǵan bolsa, biz ony quptamaıtynbyz»[33]– degen eken.

Ushaqtaǵy adam aýyzashar ýaqytyn qalaı anyqtaıdy?

Ushaqtaǵy adam jergilikti oraza kestesin emes, kúnniń batýyn negizge alady. Mysaly, jergilikti kestede «saǵat osynshada aýyzashar» degenimen, ushaqtaǵy adamǵa kún áli batpasa, ol kisi kestedegi ýaqytqa emes, kúnniń batýyna qaraıdy[34]. Keste ýaqyty jerdegi oraza ustaýshylar úshin arnalǵan. Óıtkeni, Quranda aıtylǵandaı, sáresini ishýdi toqtatý ýaqyty tań qylan bere bastaýymen, aýyzashar ýaqyty kúnniń batýymen bilinedi[35]. Bul jolaýshy kezde orazasyn buzǵysy kelmegender úshin. Al, jalpy dinimiz saparda aýyz ashýǵa ruqsat etedi. Tek ramazan aıynan keıin sol kúnniń qazasyn óteýdi umytpaýy kerek.

Jolaýshy mindetti túrde aýzyn ashýy kerek pe?

Jaratýshy Iemiz Alla taǵala oraza kezinde pendelerine keıbir jaǵdaıda oraza ustamaýǵa ruqsat etken. Sol ruqsattardyń biri - jol júrgende oraza ustamaý[36][1]. Bul degenimiz: aýyzy berik adam óziniń turaqty jerinen eń kemi 85-90 shaqyrym uzaqtyqtaǵy jerge jolǵa nıettenip shyqsa, ol kisige oraza ustamaýyna ruqsat etiledi. Biraq – mindet emes. Iaǵnı, kimde kimniń jolaýshy kezinde orazaǵa qaýqary jetse, aýzyn ashqannan góri orazasyn jalǵastyra bergeni abzal.

Endeshe, siz de: «jol jónekeı oraza ustaýǵa kúshim jetedi», - deseńiz aýyzyńyzdy ashpaǵanyńyz durys.

Orazada etekkiri toqtaǵan áıel ne isteıdi?

Orazanyń kúndizinde (sáresiniń ýaqyty ótip ketken soń) etekkiri toqtaǵan áıel sol kúni aýyz bekitpeıdi. Aýyz bekitetin bolsa, oraza tutqan bolyp eseptelmeıdi. Ramazannan keıin sol kúndi de, aldyńǵy tutpaǵan kunderimen qosyp qazasyn óteıdi. Sáresige deıin haıyzy toqtasa, orazaǵa nıet etip aýyzyn bekitedi.[37] 

Qussa oraza buzyla ma?

Oraza kezinde aýzy berik kisi «eriksiz» qussa oraza buzylmaıdy. Al aýyzdy toltyra ádeıi qusý orazany buzady. Ondaı jaǵdaıda Ramazan aıynan keıin sol kúndi qaıta tutý kerek. Káfarat qazasy kerek emes. Aýyz toly bolmasa buzylmaıdy.

Bul jaıynda ımam Tırmızıden jetken hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.ý.): «Eriksiz qusyq kelgen kisi (orazasyn) qazasyn ótemeıdi. Al ádeıi qusqan bolsa (sol kúngi orazanyń) qazasyn ótesin»[38], - deıdi[39].

Taraýıh namazyn tek oraza ustaǵandar ǵana oqıdy ma?

Taraýıh namazy oraza aıynda oqylatyn qulshylyq túri. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) orazada bul namazdy únemi oqyǵandyqtan úkimi - «bekitilgen súnnet».  Atalmysh namazdy orazany tutqan da, tutpaǵan da oqysa saýapqa keneledi.

Taraýıh namazyn oqýdyń saýaby jaıynda Allanyń Elshisi: «Kimde kim, Ramazanda saýabyn úmit ete otyryp, Alla razylyǵy úshin Taraýıh namazyn oqysa, onyń ótken kúnálary keshiriledi»[40], - degen.

Aýyz berik kezde monshaǵa túsýge bola ma?

Monsha býǵa shabyný arqyly  jýynyp-shaıynatyn jer bolǵandyqtan, monshaǵa túsýdi aýyz ashar ýaqytyna qaldyrǵan durys. Nege deseńiz, monshadaǵy bý – sý molekýlalarynan quralady. Iaǵnı, býda sýdyń belgili bir bólshekteri oryn alǵan. Kóp mólsherdegi býdy jutý arqyly ishke belgili dozada sý bólshekteri enedi. Sol sebepti, orazańyz buzylady deýge negiz bar. Odan bólek, dýshqa shomylýǵa nemese vanna qabyldaýǵa bolady. Tek, aýyzdan ne murynnan ishke sý ketip qalmaý jaǵyn eskerý kerek. 

Janǵan bir zattyń tútinin jutyp, ony ıiskese oraza buzyla ma? 

Tútindi ádeıi jutpaı, eriksiz ózdiginen ishke kirse orazaǵa zııany joq. Al, ony ádeıi ishke tartyp ıiskeseńiz nemese ádeıi jutsańyz oraza buzylady. Ramazannan keıin sol kúnniń qazasyn óteýińiz kerek. Áıtse de, bul jaǵdaıdy átirdiń nemese gúldiń t.b. zattyń ıisin ıiskeýmen birdeı kórmeý kerek. Átirdiń nemese gúldiń ıisin ıiskeý orazany buzbaıdy[41]. Osy oraıda aıta ketý kerek: temeki orazany buzatyndyqtan, aýyzy berik bola tura temeki tartqan kisiniń orazasy buzylady.  

 

 

[1] "Baqara" súresi, 187-aıat
[2] Ál-Asqalanı, Fathýl Barı, Babý Ýaqtıl Fájr: 550 hadıs túsindirmesi
[3] "Baqara" súresi, 286-aıat
[4] Baqara súresi, 185 aıat
[5] Ál-Kásánı, Bádá’ıǵ – 2/609 bet
[6] Sharıǵatta aýrýlarynyń aıyǵýy úmit etilmegen jandar men oraza ustaýǵa shamasy jetpeıtin  qart kisiler (ustamaǵan orazasyn qaza ete almasa) ramazannyń ár bir kúni úshin bir kedeıdi tamaqtandyrady. Buny «fıdııa» deıdi. Fıdııany aqshalaıda berýge bolady.   Bir kedeıdi otyz kún tańda jáne keshke tamaqtandyrý nemese alpys kedeıdi bir kún tańerteń ıakı keshke tamaqtandyrý jetkilikti. Fıdııa berýge shamasy kelmese Alladan keshirim tileıdi. M.Isauly, Q.Joldybaıuly, Islam Ǵylymhaly – 329 bet. Almaty.
[7] Býharı, Kıtabýs saým – 1827.
[8] Hıdaıa – 1/310 bet.; Ál-Aını, Bınaıa - 4/44 bet.
[9] Baqara súresi, 187-aıat
[10] Fataýal Islámııa, Darýl Ifta ál-Mysrııa, 1/100 bet.
[11] Ábý Dáýid, Kıtabýs Sııam, 2365-hadıs. Sahıh.
[12] Fataýal Hındııa – 1/224 bet.
[13] Ishke barar joldar retinde: aýyz; muryn; keı jaǵdaılarda qulaq; tik ishek; qynap.
[14] Ibn Ǵabıdın: Raddýl Mýhtar – Bábý má ıýfsıdýs saýmá ýá má lá ıýfsıdýhý.
[15] Májmáǵýl Fıqhıl Islámı ád-Dýálı, 1997j, 28 tamyz – 03 shilde aralyǵynda berilgen 91-96 qaýlysy.; Din Isleri Yuksek Kurulu, Oruc. 42-s. Ankara. 2010 sene
[16] Ibn Májá
[17] M.Isauly. Q.Joldybaıuly, Ǵylymhal  - 319 bet.
[18] Tahmaz, Ál Fıqhýl Hanafı – 1/422-424 bet.
[19] Ý.Zýhaılı, Fataýa mýǵasyra – 34 bet.
[20] Ál-Kásánı, Badaıǵ – 2/614 bet.
[21] Ibn Májá – 1667.
[22] a) Ý.Zýhaılı: Fataýa Mýǵasyra – 32 bet. Damask.; b) http://qaradawi.net/
[23] Mýslım, Iman – 134.
[24] Imam Mýhammad Ábý Zahra, Fátáýá: Sııam.
[25] Býharı, saým, 2; Mýslım, Sııam, 152.
[26] Ál-Kásánı, Badaıǵ – 2/607 bet.
[28] Ibn Ǵabıdın – 3/368 bet
[29] "Baqara" súresi, 185-aıat
[30] Bahrýr Raıq – 2/499-bet
[31] Emdik maqsatta qan aldyrý
[32] Býharı, Saým, 1837-hadıs
[33] Býharı, Saým, 1838 – hadıs
[34] Doktor Prof. Alı Jýma: http://www.dar-alifta.org/ViewFatwa.aspx?ID=859; Diyanet fetvalari fetva nom. 83.
[35] Baqara súresi, 187 aıat.
[36] Quran Kárim, Baqara súresi – 184 aıat.
[37] Badaıǵ – 2/597 bet.
[38] Tırmızı súnáni, Kıtabýs Saým, 720-hadıs.
[39] Ál-Máıdanı, ál-Lýbáb – 1/166 bet; Márǵınanı, Ál-Hıdaıa – 1/312 bet.
[40] Sahıh Mýslım – 759 hadıs. Imam Naýaı sharhy.
[41] Ibn Ǵabıdın: Raddýl Mýhtar.