Úı alýǵa jınalǵan aqshadan zeket berile me?

17 maýsym 2019 2955 0
Оqý rejımi

Assalaýmaǵaleıkým! Meniń shańyraq kótergenime bir jyldan asty. Ózim jaldamaly páterde turamyn. Úı alsam ba dep jınap jatqan azdy-kópti aqsham bar. Eger ol aqsha nısab kólemine jetse, zeketi berilýi kerek pe? Álde úıdi alyp alǵansha, bermeı tursam bola ma? Qulmaqan.


Ответ

Ýaǵaleıkýmassalam! Shańyraq kóterýińizben quttyqtaımyz. Ishi árqashan da qýanysh pen shattyqqa tola bolsyn. Alla qalasa, baspanańyzǵa jyldamyraq qol jetkizýdi násip etsin!

Zekettiń berilýi úshin myna talaptar oryndalýy tıis:

1) Nısab[1] mólsherine ıe bolý;

2) Oǵan tolyq bir (qamarı) jyl[2]  ýaqyt tolý;

3) Basqa adamdarǵa nısabtyń mólsherin azaıtatyndaı qaryzy bolmaý;

4) Ári zeket beretin mal-múlki (aqshasy) negizgi qajettilikterinen[3] tys bolý. Sebebi negizgi qajettilik zeket maly bolyp eseptelmeıdi.

Hanafı mazhabynyń kórnekti ǵalymy Ibn Malık negizgi qajettiliktiń ne ekeniń ǵylymı túrde tizbektep, naqtylap kórsetip bergen. Ol bylaı deıdi: «Negizgi qajettilik degenimiz – adamnyń qurdym bolýynyń aldyn alatyn nárseler. Mysalǵa: nápaqa, turatyn úı, shaıqas quraldary, ystyq pen sýyqtan qorǵaıtyn kıim sııaqty nárseler. Nemese sonyń úkimindegi: bireýge beresheginiń bolýy; sebebi bereshegi bar adam qınalyp qalmasy úshin qaryzyn nısabynan beredi. Sol sııaqty negizgi kúnkórisi bolyp tabylatyn quraldarynan, úı jıhazdarynan, kóliginen, ilim ıeleri kitaptarynan da zeket bermeıdi. Bul nárseler – negizgi qajettilikter.

Eger adamnyń qolynda dırhamdary (aqshasy) bola turyp, biraq ony osy qajettilikterge jumsaıtyn bolsa, onda ol adamnyń qolyndaǵy dırhamy joqtyń úkiminde bolady. Bul beıne bir shólde qalyp ketip, qolynda ishýge ǵana qalǵan sýy bar adamǵa uqsas. Onyń qolynda sýy bolsa da, ol sýy joq adam sııaqty táıámmým alady»[4].

Artynsha Ibn Abıdın basqa da kózqarastardy keltirip, olardy saraptap, artynsha osy kózqarasty eń durys kózqaras dep paıymdaǵan[5].

 

Aıbek Ábdiqadyr
Muslim.kz saıtynyń dinı sarapshysy

 


[1] 80,18g altynnyń quny.
[2] 354 kún.
[3] Adam úshin eń negizgi qajetti bolǵan nárseler: úı, kıim, tamaq t.b.
[4] Hashııat Ibn Abıdın
[5] Pátýanyń tolyq nusqasy: http://www.dar-alifta.org/AR/ViewFatwa.aspx?ID=11882&LangID=1&MuftiType=0

Pіkіrler Kіrý