«Úı perisi» degen bar ma?

Assalamý aleıkým! Keıde úıde bir daýys estigendeı bolamyn. Boıymdy bir úreı bıleı ketedi. Jora-joldastarymnan da estýshi edim, úıdegi tońazytqysh kenetten óship qaldy, bólmeniń jaryǵy ózdiginen janýy sııaqty tylsym jaıttardy. Bul qubylysqa sharıǵatta aqylǵa qonymdy bir túsinik bar ma?

Ответ

Ýa aleıkým assalam!

Árıne, onyń birneshe sebebi bolýy múmkin. Sonyń biri jel jáne esik-terezeniń syqyry sekildi tabıǵı jaǵdaı bolýy múmkin. Sondaı-aq, adamnyń shekten tys sekemshildigi de túrtki bolýy yqtımal. Bul jaıtqa jyn da sebep bolýy múmkin.

Jyndardyń ishinde úıdi meken etýshi – ǵamır atty túri kezdesedi.
Allaǵa táýekel etińiz, eshnárseden qorqýshy bolmańyz. Eń aldymen, belgisiz dybystyń shyǵý sebebin izdegenińiz jón. Al, jalpy qorǵaný úshin mynadaı keńes beremiz:

1. Bosaǵadan kirgen boıda duǵa oqý. Ábý Malık ál-Ashǵarı (r.a.) rıýaıat etken: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) eger kisi úıine kirse: «Allohýmmá ınnı ásálýká hoıral máýláj ýá hoıral mahraj. Bısmılláhı ýálájná ýá bısmılláhı horajná. Ýá álá Allahı Robbıná táýákkálná»,-dep bosaǵadan attaǵanda sálem bersin»,[1] – dep aıtqan».

Maǵynasy: (Ýa, Alla! Úıge kirgende de, shyqqanda da tek jaqsylyq suraımyn. Allanyń atymen úıge kiremin, Allanyń atymen úıden shyǵamyn. Jáne Rabbymyz Allaǵa táýekel etemiz).

2. Baqara súresin jıi oqý. Baqara súresin tolyǵymen nemese shamańyz kelgenshe oqyǵan durys. Ábý Hýraıra (r.a.) rıýaıat etken hadıste: «Úılerińdi qabir sekildi etip jibermeńder. Anyǵynda, Baqara súresi oqylǵan shańyraqqa shaıtan kirmeıdi»,[2] – dep aıtylǵan.

3. Aıatýl Kýrsıdi oqý. Uıqyǵa jatar aldyn osy aıattardy oqý asa mańyzdy. Ábý Hýraıra (r.a.) jetkizgen hadıste: «... Tósegińe otyrǵan kezde Aıatýl Kýrsıdi oqy. Sonda Alla quzyrynan bir qorǵaýshy (perishte) janyńnan ketpeı turady. Tań atqansha saǵan shaıtan jaqyndamaıdy...»,[3] – delingen.

Qoryta aıtqanda, joǵaryda kórsetilgen súre men aıattar jáne duǵalar úı ıesin qorǵaıdy. Sonymen qosa, úıge jaqsylyq pen bereke ákeledi.