ADAMNYŃ MAQSATQA TÁÝELDILIGI

23 qarasha 2023 1423 0
Оqý rejımi

Muzdy jaryp kele jatqan kemege bir sát jiti nazar salyńyzshy. Qaqaǵan qysta tas bolyp qatqan muzdy keme tumsyǵymen buzyp kele jatyr, ózine jol salyp…

Qandaı maǵyna beredi?!

Sebebi kemede barar jerin biletin maqsat bar, muzda ol joq.

Demek, kez kelgen qattylyqty, qatyp-semip qalǵan nárseni buzyp jaratyn, ózgertetin – maqsat ǵana.

Tarıhtyń qoınaýyndaǵy danalar adamnyń maqsatqa táýeldiligine tolyq sendi. Óıtkeni adamnyń janyn tynyshtandyratyn maqsat ǵana. Adam alǵa qoıǵan maqsaty úshin ǵana ómir keship, ózin baqytty sezinetin jaratylys. Sebebi Jaratýshy pendege osy seziný baqytyn syılaǵan. Malda ol seziný joq. Oqý, otbasyn qurý, jetistikke jetý, ekinshi dúnıede baqytty ǵumyr keshýge degen umtylysty maqsattary…..

Ómirińniń máni, ol – maqsat. Adam jany rýhynan qanaǵat tabatyn maqsattyń aldynda álsiz. Janyńnyń rahat sezimge bólenýi – maqsattyń oryndalýynan. Baı bolý, rýhanı kemel adam bolý, óz-ózińniń tulǵalyǵyńdy ashý, bári maqsatqa táýeldi tur. Tipti kez kelgen kederginiń ózi maqsattyń aldynda álsiz. Sebebi kedergide maqsat joq, «AR» joq. Arsyz jol – maqsat emes, sýyq, jansyz. Iaǵnı uzaq jolyńda turyp qalatyn qýat joq. Energııasy taýsylǵasyn, maqsatqa jol berýge týra keledi.

Alaıda maqsattyń ózi kúsh-qýatty adamnyń rýh qýatynan alyp turmasa, ol da bos maqsat bolyp qala beredi eken. Ony Hakim Abaı: «Óz júregińe (rýhyńa) úńil-daǵy, odan tapqan asyldy tastaı kórme» deıdi. Iaǵnı, ishki rýhı tanymyńa nápsińmen emes (qarynyńnyń qamymen emes), janjúregińmen tereń nazar salsań, ol saǵan aınaǵa qaraǵandaı seniń jolyń, maqsatyń ne ekenin anyq aıtyp beredi. Sol maqsat jolynda qyzmet etseń, pende de toqtaýsyz qýat paıda bolady eken. Ol júrekten týyndap turǵan toqtaýsyz qýat pen jiger aqylǵa pármen beredi eken. Aqyl oılana bastaıdy, umtyla bastaıdy. «Júrekte qaırat bolmasa, uıyqtaǵan oıdy kim túrtpek» (Abaı). Sebebi aqyl – ratsıonaldy, sýyq. Energııaǵa muqtaj. Keıbir adamdardyń sultanı rýhtan qýat kelmegesin, aqylyn ıttikke jumsaıtyny sol.

Júrekten kúsh alǵan aqyl, maqsatyń oryndalmaı jatsa, adamǵa buryla, «áı, mynaýyń júzege aspaıdy. Qoı. Basqa maqsatpen shuǵyldanaıyq. Mynaýyń bitpeıtin tirlik boldy» dep, jalqaýlanyp qalady eken. Sol kezde adamnyń júrek qýaty ol maqsatqa degen mahabbatyna baılanysty bolyp shyǵady. Shyǵystyń danasy Konfýtsıı: «Eger maqsatyńa jete almasań, maqsatyńdy emes, ádisińdi ózgert» deıdi.

Iá, bári ol maqsatty, maqsat jolyndaǵy bilimińdi júrekke túsirý qajet, aqyl jalqaýlanǵanda sońyna deıin kúsh berip turýy úshin.

Muny da Hakim Abaı bylaısha sıpattaıdy:

Aqylmen oılap bilgen is

boıyńa juqpas syrǵanar!

Yntaly júrek sezgen sóz.

Bar tamyrdy qýalar!

Demek, maqsatyńda mazmun, ıaǵnı, rýhtyń azyǵy birinshi orynda turýy mańyzdy. Bolmasa, bári beker.

Máńgilik bıznesti zerttegen, jalǵastyrǵan fılosof sıpatty kásipkerlerdiń ózi: «Kásip úshin birinshi aqsha emes, ıdeologııa kerek» deıdi. Sonda janyń da tynysh (sebebi qalaýyn oryndap jatsyń), qarnyń da toq. Jarty joldan atyp shyqqan kederginiń tıgizgen salqynynan tumaýratyp jatyp qalmaısyń. Sebebi rýhyń jatqyzbaıdy ári ketken materıaldyq shyǵyn úshin qaıǵyrtpaıdy.

«Taǵdyryńdy tamyrsyzdyq indetinen qalqala! Mazmun joqta, mazmunsyzdyq shyǵar keler ortaǵa» (Muhtar Shahan).

Mazmundy maqsat bolmasa, halyq (otan) ıdeologııa joq dep, jekelegen adam ómirimniń máni ketti dep zarqaqsaıdy. Dindarlar Jaratýshynyń aldynda taza barýdy maqsat etse, ǵalymdar jaratylystyń bir baǵytyn ashýdy maqsat etedi.

Tarıhta ótken danalar sol sebepti «Adamǵa baqyt syılaǵyń kelse – naqty maqsat qoıyp ber», – deıdi. Sebebi pendeniń kóńilin ýaqytsha qundylyqpen tynyshtandyryp qoıǵanyńyzben, adam baıǵusqa birdeńe jetpeı turǵandaı bolady. Ol maqsat. Mán bar, mazmun bar, maǵyna bar MAQSAT!

 

Jaras AHAN,

«Kóńil ilimi» eńbeginen

 

Pіkіrler Kіrý