AǴAIYN-TÝYS TATÝ BOLSA, ELIMIZDIŃ BIRLIGI DE BEKEM

05 jeltoqsan 2023 1344 0
Оqý rejımi

Adamzat balasyn barlyǵy bir birine týys. Al endi osy týystyq uǵymynyń negizgi mańyzdylyǵy qandaı?! Qazaq qoǵamynda týystyq qatynastardy negizgi qoǵamdyq júıeniń tirek kúshi retinde baǵalap oǵan qatty mán bergen. Týystyq qatynastyń berik bolýy- qoǵam tynyshtyǵy men birligin qamtamasyz etedi. Osy júıeni berik saqtaý úshin qazaq júzge júz ishinde rýǵa jiktelip rý basylyq basqarý men qazylyq júıemen el ishinde aǵaıyn arasynda birlik pen berekeni nyǵaıta bilgen.

Sózge toqtaǵan qazaq ejelden «Aǵaıyn tatý bolsa at kóp, abysyn tatý bolsa as kóp»,-dep bir aýyz sózben aǵaıyndylardyń arasyn bekitip, abysyndardy tatýlyqqa dáriptegen bolsa, «apta barmasań aǵaıyn jat, aı barmasań týys jat» dep týys aralyq qarym qatynasqa da asa mán bergen.

Qazaq halqynyń týystyq qarym qatynasta qostanatyn negizgi teorııalary ıslam dini negizinde júıege keltirilgen. Alla Taǵalanyń osy dúnıede adam balasyna bergen syılyqtarynyń biri – bul aǵaıyn-týystary. Jylaǵanda jubatatyn, qınalǵanda arqa súıeriń, qýanǵanda qýanyshyńdy bólisetin, ókpelesek nazyńdy kóterip qateligimizdi keshire biletin tek aǵaıyn-týystarymyz  ǵana. Adamdardyń barlyǵy aǵaıyn-týystaı bola bermeıtini shyndyq. Týystyq qarym-qatynasty halqymyz qashanda joǵary qoıǵan. Áıgili aǵartýshy, ǵalymy Ybyraı Altynsarın atamyz bir eńbeginde: «Balaǵa beriletin birinshi tárbıe ata-anasyn, týǵan-týysyn, joldasyn syılaýǵa úıretýden bastalady» degen. Sondyqtan da bala tárbıesinde týys-týǵandarǵa degen meırimdilik, janashyrlyq kórsetip tárbıeleý basty mindet. Sebebi, týysqandyq qarym-qatynasty nyǵaıtý dinimizdegi negizgi qaǵıdalardan, al olarmen qarym-qatynasty úzý dinimizde qatań tıym salynǵan isterden bolady.

Jalpy Jaratqannan shynymen qorqatyndar týysqanyn syılap, olarmen tyǵyz baılanysta bolǵandar.Týystardyń úıine barý, habaryn alyp, qal-jaǵdaıyn suraý, hat jazý, telefon soǵý, aýyrǵanynyń kóńilin suraý, toıyna  qatysý, arnaıy izdep barý, qýanyshyn bólisip, qaıǵy-muńyna ortaqtasý, basyna is túskenniń qasynan tabylý, saparǵa shyǵyp ketken aǵaıynnyń mal-janyna qaraılasý – bulardyń bári de osy týystyq qatynastyń aıasyna kiredi. Sondaı-aq kóńili júdegendi jubatý, qınalǵan týysqa qol ushyn berý nemese oraıy kelgende syı-syıapat jasaý da týystyqty nyǵaıtýdyń joldaryna jatady.

Alla Taǵala qasıetti Quranda:

وَاتَّقُوا اللَّهَ الَّذِي تَسَاءَلُونَ بِهِ وَالْأَرْحَامَ  إِنَّ اللَّهَ كَانَ عَلَيْكُمْ رَقِيبًا

«Alladan qorqyńdar, týystyq baılanysty úzýden saqtanyńdar. Kúdiksiz, Alla senderdi baqylap turýshy», («Nısa» súresi, 1-aıat) - dep buıyrady.

Sonymen  qatar Quran Kárimde:

لَيْسَ الْبِرَّ أَنْ تُوَلُّوا وُجُوهَكُمْ قِبَلَ الْمَشْرِقِ وَالْمَغْرِبِ وَلَٰكِنَّ الْبِرَّ مَنْ آمَنَ بِاللَّهِ وَالْيَوْمِ الْآخِرِ وَالْمَلَائِكَةِ وَالْكِتَابِ وَالنَّبِيِّينَ وَآتَى الْمَالَ عَلَىٰ حُبِّهِ ذَوِي الْقُرْبَىٰ وَالْيَتَامَىٰ وَالْمَسَاكِينَ وَابْنَ السَّبِيلِ وَالسَّائِلِينَ وَفِي الرِّقَابِ وَأَقَامَ الصَّلَاةَ وَآتَى الزَّكَاةَ وَالْمُوفُونَ بِعَهْدِهِمْ إِذَا عَاهَدُوا  وَالصَّابِرِينَ فِي الْبَأْسَاءِ وَالضَّرَّاءِ وَحِينَ الْبَأْسِ أُولَٰئِكَ الَّذِينَ صَدَقُوا وَأُولَٰئِكَ هُمُ الْمُتَّقُونَ

 

«Júzderińdi shyǵysqa, batysqa jóneltý bir ıgilik emes. Biraq kim Allaǵa, aqyret kúnine, perishtelerge, kitaptarǵa, paıǵambarlarǵa ıman keltirse jáne týys jaqyndaryna, jetimderge, miskinderge, jolda qalǵandarǵa, suraýshylarǵa jáne quldy azat etýge jaqsy kóre otyryp, mal sarp qylsa, ári namazdy tolyq oryndap zeket berse, ózara baılasqan ýádesin oryndaýshy, tarshylyqta, qıynshylyqta jáne soǵys kezinde sabyr etýshi bolsa, mine solar shynshyldar ári solar taqýalar»,( «Baqara» súresi, 177-aıat) – dep baıan etken.

Osy bir aıattan Allaǵa, aqyret kúnine, perishtelerge, kitaptarǵa, paıǵambarlarǵa ıman keltirgennen keıingi ıgilikti istiń ne ekenin jáne jetimderge, miskinderge, jolda qalǵandarǵa, suraýshylarǵa maldy sarp etý men quldy azat etýden buryn týys jaqyndarǵa jaqsylyq jasaýdyń aldyńǵy orynda ekendigin ańǵaramyz. Óıtkeni, joǵarydaǵy aıatta týysqandar rettik jaǵynan jetimderdiń, miskinderdiń, jolda qalǵandardyń, suraýshylardyń jáne quldy azat etýdiń aldynda aıtylyp, ol shynshyldar men taqýa jandardyń is-áreketinen ekendigi baıandalǵan.

Ánas ıbn Málikten Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) ) «Kim rızyq-nesibesiniń kóbeýiń jáne ǵumyrynyń uzaq bolýyn qalasa, aǵaıyn-týystyq qarym-qatnasyn kúsheıtip, oǵan qaraılassyn» (Býharı) – degen.

Ábý Huraıradan Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) «Kim Allaǵa jáne Qııamet kúnine ıman keltirse, qonaǵyn syılap, qurmettesin. Kim Allaǵa jáne qııamet kúnine ıman keltirse, týysqanymen qarym-qatynasyn úzbeı, jalǵastyrsyn. Kim Allaǵa jáne qııamet kúnine ıman keltirse, jaqsy sóz sóılesin nemese úndemesin» (Buharı, Múslim), deıdi. Bul hadıste Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn)  qııamet kúnine sengen adam qonaǵyn syılaý kerektigin, sonymen qatar týǵan-týysqandarmen qarym-qatynasty úzbeýdi eskertedi.

Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn): «Ýa adamzat! Ózara sálemdi jaıyńdar,ash-muqtajardy tamaqtandyryńdar, týysqandarmen bolǵan baılanysty úzbeńder, adamdar túnde uıyqtap jatqanda turyp namaz oqyńdar. Mine, sonda aman-esen  jánnatqa kiresińder», –dep te aıtqan (Ahmad, át-Tırmızı, ıbn Májá).

Bul hadıste jánnatqa kiretin joldaryn jetkizgen. Iaǵnı tórt qulshylyqty oryndasań jánnatqa aman esen kiresińder dep aıtyp otyr. Solardan alǵashqysy sálem berý odan keıin tamaqtandyrý, odan keıin týǵan týysqandarmen qarym-qatnasty úzbeý, túngi namazǵa turýyn aıtyp otyr.

Qazaq halqy týystyq baılanysty erekshe baǵalaǵan. Halqymyzdyń bolmysyn basqalardan ereksheleıtin birden-bir qasıet osy týystyq baılanys deýge de bolady. «Aǵaıyn tatý bolsa at kóp, abysyn tatý bolsa as kóp» dep aǵaıyn arasyndaǵy tatýlyqtyń saqtalýyn qoǵam birliginiń basty alǵysharty dep qaraǵan. Sol sekildi «mal qonysyn, er jigit týysyn izdeıdi» dep qashanda týystyq qatynasty úzbeýge shaqyryp otyrǵan.

Aýyzeki damyǵan halyq danalyǵynda osy taqyryptarda myńdaǵan marjan sózder bar. Osyǵan negizdelgen salt-dástúrler, úrdister qanshama. Mysaly: «Aǵaıyn — aǵaıynnyń aınasy», «Aǵaıyn birde araz, birde tatý», «Aǵaıynda ókpe bar da, kek joq»,  «Aǵaıynnyń azary bolsa da, bezeri joq», «Baýyr shyryn, bas tátti, Aǵaıynmen ishken as tátti», «Aǵaıyn qadirin bilmeseń jalǵyzdyq berer sazaıdy», «Betiń qısyq bolsa aınaǵa ókpeleme, Nıetiń qısyq bolsa aǵaıynǵa ókpeleme», «Aǵaıyńdy ókpeletkenniń úni irıdi», «Sara joldyń qadirin adasqanda bilersiń, Qaryndastyń qadirin qarasqanda bilersiń», «Týǵanyńmen týyspasań keń dúnıege syıyspassyń», «Tirińde syılaspasań, ólgende jylaspa» t.s.s jalǵasyp kete beretin maqal-mátelder qanshalyqty týǵan-týyspen qarym-qatynasty jaqsy ustaýdy kórsetedi.

Bizdiń qazaq ejelden aǵaıyn arasynda enshi bólmeı, eldiń birligi men berekesin qatań saqtaǵan, aǵaıyngershilikti damytqan musylman elderiniń biregeıimiz. Aýyl arasyndaǵy toı-tomalaqtan bastap aıshylyq jerlerdegi týmalarymyzdyń ólim-jitiminde de aǵaıyngershilikpen atqarar salt-dástúrlerimiz  kóptep kezdesedi. Bizdiń atqaryp júrgen aǵaıyn aralyq san túrli tamasha dástúrlerimizdi «Aǵaıynnnyń qadiri torqaly toı, topyraqty ólimde» dep bir aýyz sózben ǵana bekitken elmiz. Túptiń túbi Allanyń buljymas zańdylyǵy týys-týǵanmen qarym qatynasty úzbeýdi ómirlik ustanymyzǵa aınaldyrǵan halyqpyz.

Eki dúnıeniń baqytyn oılasaq, duǵalarymyzdyń qabyl bolýyn qalasaq jaqyndarymyzben jaqsy qatynasta bolaıyq.  Búgin bar, erteń joq ómir. Demek, búgin renjitken aǵaıynǵa erteń zar bop mángilikke aıyrylyp qalýymyz  múmkin. Qazirgi tańda qoǵamymyzda durys tárbıeden shalys, ımandylyqtan qalys qalǵan keı adamdardyń arasyndaǵy týysqandyq qarym-qatynas úzilýi bizdi qatty oılantady.  Qanshama ǵasyrdan beri qasıetti Quran men Paıǵambarymyzdyń ﷺ asyl hadısterinen nár alyp, sýsyndaǵan ata-babamyz týysqandyq, qarym-qatynasqa erekshe mán berdi emes pe?    

Keıbir jandar adamnyń kóleńkesi sekildi jetkizbeıtin qý dúnıeniń sońynan qýyp, aınalasyndaǵy qoǵamnan uzaqtap, jalǵyzdyqqa ushyraıdy. Árıne, tepse temir úzetin jas kezinde óz boıynda orasań zor ómirlik kúsh-jigeri bolǵandyqtan, eshkimge muqtajdyq, týyndamaıdy. Alaıda tula boıynan kúsh-qýaty ketip, kárilik qajytyp, dene múshe qaqsap aýyrǵanda ıakı bir páleketke dýshar bolyp, muqtajdyq týyndaǵan ýaqytta eshkimnen járdem ala almaı, óziniń jalǵyz ekenin sezinedi.

Jaratýshy Alla adam balasynyń jaratylysyn jaqsy bilgendikten qoǵam ishindegi qarym-qatynasty bekem ustaýdy bylaı buıyrady:

وَاعْبُدُوا اللَّهَ وَلَا تُشْرِكُوا بِهِ شَيْئًا وَبِالْوَالِدَيْنِ إِحْسَانًا وَبِذِي الْقُرْبَىٰ وَالْيَتَامَىٰ وَالْمَسَاكِينِ وَالْجَارِ ذِي الْقُرْبَىٰ وَالْجَارِ الْجُنُبِ وَالصَّاحِبِ بِالْجَنْبِ وَابْنِ السَّبِيلِ وَمَا مَلَكَتْ أَيْمَانُكُمْ إِنَّ اللَّهَ لَا يُحِبُّ مَنْ كَانَ مُخْتَالًا فَخُورًا

«Allaǵa qulshylyq qylyńdar. Oǵan eshkimdi serik qospańdar. Áke-sheshege, týystarǵa, jetimderge, kedeı-kepshikterge, jaqyn jáne alys kórshige, janyń daǵy joldasyńa, qarajaty taýsylǵan jolaýshyǵa, qoldaryńdaǵy qyzmetshilerge jaqsylyq jasańdar. Alla dandaısyǵan tákapparlardy jaqsy kórmeıdi», («Nısa» súresi, 36-aıat) - degen.

Sondaı-aq, Alla Taǵala aǵaıyn týysqandarǵa qaraılasyp, qoldary qysqaryp, qajettilik týyndaǵanda, olarǵa qol ushyn berýdi Quranda:

إِنَّ اللَّهَ يَأْمُرُ بِالْعَدْلِ وَالْإِحْسَانِ وَإِيتَاءِ ذِي الْقُرْبَىٰ وَيَنْهَىٰ عَنِ الْفَحْشَاءِ وَالْمُنْكَرِ وَالْبَغْيِ يَعِظُكُمْ لَعَلَّكُمْ تَذَكَّرُونَ

«Negizinde Alla senderge ádiletti bolýdy, ıgilik jasaýdy jáne aǵaıyn-týysqanǵa qaraılasýdy buıyrady», («Nahyl» súresi, 90-aıat) - dep eskertken.

Osy tárizdi aıattarǵa qulaq asqan dana halqymyz: «Óle jegenshe, aǵaıynmen bóle je», «Týysy birdiń qonysy bir. Týysy birdiń ýysy bir», - dep ul-qyzdaryna aqyl aıtyp otyrǵan.

Rasynda, on eki ǵasyrdan beri ata dini Islam jolymen júrip, qasıetti Quran men ardaqty paıǵambarymyzdyń ﷺ asyl hadısterinen nár alyp, sýsyndaǵan ata-babamyz týysqandyq qarym-qatynasqa erekshe mán bergen, jiti kóńil aýdarǵan. Onyń aıǵaǵy – dana halqymyzdyń ozyq ádet-ǵuryptary men salt-dástúrleriniń, ótkir de oıly óleń-jyrlarynyń, dóp basyp aıtqan maqal-mátelderiniń sharıǵatpen ushtasýy. Sonyń mysaly retinde aqyn babamyz Máshhúr Júsipti aıtatyn bolsaq, ol aǵaıyn-týys, baýyrdyń jan syryn bylaı tereń jyrlaıdy:

Amanyńda eljirep, maqtaıtyn da aǵaıyn,

Alystamaı aınalyp, jaqtaıtynda aǵaıyn.

Aýyryńdy jeńil ǵyp, joqtaıtyn da aǵaıyn,

Erkeletip betińnen, qaqpaıtyn da aǵaıyn.

Danagóı ata-babamyz aǵaıyn-týystardyń ózara tatýlyǵy men birligine shaqyryp: «Aǵaıyn jaqsy bolsa – qanatyń, aǵaıyn jaqsy bolsa – sanatyń», «Bir aýylda myń týysyń bolǵansha, ár aýylda ár týysyń bolsyn», «Mal qonysyn izdeıdi, er týysyn izdeıdi», – dep týysqandyq baılanystyń mańyzdylyǵy men parqyn jete túsingen, «Týǵanyńmen syıyspasań, keń dúnıege syımassyń», – dep te eskertken.

Ókinishke qaraı, Quranmen, súnnetpen júrmiz dep júrgen keıbir jastarymyz joǵarydaǵy

Quran aıattary men Paıǵambarymyzdyń (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn)  hadısterine qarama-qaıshy áreket etýde. Dálirek aıtsaq, ózderiniń dinnen habarsyz júrgen týma-týysqandaryna dindi kórkem, ádemi etip jetkizýdiń ornyna, olarǵa «kápirsiń» dep aıyp taǵyp, áke-shesheleriniń shańyraqtarynan ketip, aǵaıyndarymen týysqandyq qatynasty úzýshiler de kezdesedi. Bul Islam qundylyqtaryna qaıshy nárse. Eger biz týǵan-týystyń arasynda bir kemshilik kóretin bolsaq, oǵan aıyp taǵýdyń ornyna ımandylyqty jetkizip, istegen kemshiliginiń durys emestigin jaqsy sóz jáne kórkem minez-qulyqpen jetkizýimiz kerek. Sebebi, áke-sheshege qurmet kórsetý men týystyq qarym-qatynasty úzbeýdiń dinimizde mańyzy zor. Mundaılar týysqandyq baılanystyń úzilýi sebepti Allamen bolǵan qatynastyń úziletindigin eskerse etti.

Mal soıyp, qonaq kútkińiz keldi me? Týysyńyzdy tórge shyǵarýdan bastańyz. Aýyrsa halin surap, qaryz surasa taýyp berýge umtylý da – musylmannyń eń kórkem amaldarynan. Adamnyń boıynda ózine jaqsylyq jasaǵanǵa jylýlyq oıanatyn qasıet bar. Osydan keıin týystaryńyz da siz týraly jaqsy oılap, qıyn-qystaý sátte arqańyzdy qaǵýǵa asyǵady. Babalarymyzdyń «jaman baıysa, jaqynyn tanymas» degen naqylynyń keıipkeri bolýdan Alla saqtasyn! «Áýletke laıyq saıasat degen bolady...» «Jaqsy aǵań – orman, jaqsy iniń – qorǵan», «ózim jaman bolsam da, aǵam jaqsy» dep oı túıgen atalarymyzdyń urpaǵy retinde taǵy da bir názik tusty atap ótkimiz keledi. Sondyqtan aǵaıyn, aǵaıyn-týysqa durys qarap, jaqsy mámilede bolyńdar. Óıtkeni, aǵaıyn-týys tatý bolsa, elimizdiń birligi de bekem bolady.

 

Dýlat Mataev 

«​Ál-Ǵanı» meshitiniń bas ımamy 

 

Pіkіrler Kіrý