ARAFA KÚNIN QALAI ÓTKIZGEN DURYS?

27 maýsym 2023 2904 0
Оqý rejımi

Arapa sózi arabtyń «arafa», ıaǵnı, «bilý, anyqtaý, túsiný» maǵynasyna saı keledi. Bizde ony qarııalarymyz «Qarapa» dep atap ketken. Zulhıjja aıynynyń toǵyzynshy kúni, kúlli musylman jurtynyń meıramy Qurban aıttyń aldyndaǵy kún jáne kúnderdiń eń qadirlisi – Arapa kúni kelip qaldy.

Qazaq halqy bul kúndi áýelden qadirlep, qurmetteı bilgen. Arapa kúni qurban aıt merekesine erekshe daıyndyq jasap, marqumdarǵa duǵa baǵyshtap, bir-birine qonaqqa baryp, ulyq meıramnyń kelgenine qýanǵan.

Bul kúni bes paryzdyń biri, qajylyq paryzyn óteý úshin dúnıeniń túkpir-túkpirinen qasıetti Mekke shaharyna jınalǵan qajylar Arafat taýynda turyp, Allaǵa minájat etedi. Al qajylyqqa bara almaǵan adam, bul kúndi qurmet tutyp, qulaǵyna, kózine jáne tiline ıe bolyp, táshrıq tákbirin aıtyp, oraza ustap, duǵa jáne táýbe jasap, keshirim tileýmen ótkizedi.

 

Arapa kúngi amaldarǵa qatysty  keńester

 Arapa kúnin qurmetteý. Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Arapa kúnin qurmetteńder! Óıtkeni Arapa – Alla Taǵala qadirlegen kún» (Dáılámı) dese, taǵy bir ósıetinde: «Arapa kúni qulaǵyna, kózine jáne tiline ıe bolǵan adam keshiriledi» (Tabaranı) degen.

Qulaǵyna ıe bolý – ǵaıbat, máni joq jaman óleńderdi tyńdamaý degen sóz. Eger bular bizdiń qalaýymyzdan tys qulaǵymyzǵa keletin bolsa, bizge kúná bolmaıdy. Kózge ıe bolý – haram nárselerge qaramaý jáne mýbah nárselerden ǵıbrat alý degen sóz. Tiline ıe bolý – ótirik, ósek, sóz tasý, jaman sóz, tipti, bos sózden tyıylý, eshkimdi tilimen renjitpeý degendi bildiredi. Osy atalǵandarǵa moıynsunyp júrgen adam Arapa kúnin qurmettegen bolady.

Sondyqtan, bul kúni jasalǵan ıgi ister úshin saýaptar birneshe ese artady jáne onyń shyn mánindegi kóptigin Alladan basqa eshkim bilmeıdi. Sol sııaqty bul kúni jasalǵan kúnálardyń da  jazasy birneshe ese artady.

Táshrıq tákbiri. Arapa kúni tań namazynan bastap Qurban aıttyń tórtinshi kúni ekinti namazyna deıingi 23 namazda erkek-áıel barlyq adam paryz namazdardan keıin sálem bere sala «Allahýmmá ántássálam...» duǵasyn oqymaı turyp, ýájip bolǵan táshrıq tákbir duǵasyn (jeke oqysa da, jamaǵatpen oqysa da) daýystap oqýlary kerek. Áıel adamdar daýystaryn shaǵyrmaı, ishterinen oqıdy. Paryz namazdarynan basqa aıt jáne juma namazdarynan keıin de oqylady. Táshrıq tákbiri: «Allahý ákbar, Allahý ákbar, La ılahá ıllallahý ýallahý ákbar, Allahý ákbar ýá lılláhıl-hamd» Maǵynasy: Alla Ulyq, Alla Ulyq! Alladan basqa qudaı joq jáne Alla bárinen de Ulyq! Alla Ulyq ári kúlli madaq-maqtaýlar tek Allaǵa tán!

Oraza ustaý. Arapa kúni oraza ustaý qajet (súnnet) amal. Óıtkeni, oraza – nápsi tárbıesiniń negizi. Hadısterde Arapa kúni oraza tutýdyń saýaby mol jáne kúnálarymyz keshiriletinin jetkizgen. Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Arapa kúni oraza tutýshyǵa Adam paıǵambardan (ıaǵnı alǵashqy adamnan) Qııamet syrnaıy úrlengenge deıin, ómir súrgen búkil adamdar sanynyń eki esesindeı saýap jazylady» degen. Taǵy bir rıýaıatta, momyndardyń anasy Aısha (Alla oǵan razy bolsyn) Masrýkqa: «Eı Masrýk, sen Rasýlýllahtyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Arapa kúni orazany myń kúnmen salystyrǵanyn estidiń be?» dedi. (Baıhakı, Tabaranı).

Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Arapa kúni ustalǵan oraza 1000 kún tutylǵan (nápil) orazaǵa teń» (Tabaranı) degen.

«Arapa kúni oraza tutqan adamdardyń eki jyldyq kúnálary keshiriledi. Biri, ótken jylǵy, ekinshisi, keler jyldyń kúnálary» ıaǵnı, osy kúni tutylǵan oraza ótken jáne keler jylda jasalatyn táýbelerdiń qabyl bolýyna sebepshi bolady. (Mýslım)

Duǵa jasaý. Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Duǵanyń abzaly – Arapa kúniniń duǵasy jáne men ári menen buryn bolǵan paıǵambarlardyń aıtqan duǵanyń abzaly – Alla Taǵaladan ózge táńir joq. Ol – jalǵyz. Onyń serigi joq. Ielik jáne maqtaý Alla Taǵalaǵa tán ári Ol barlyq nársege qudiretti»Sol úshin osyndaı qasıeti mol kúndi bos ótkizbeı, duǵamen kúnimizdi berekeli etken jón bolady. Duǵamyz arqyly elimiz ben jerimizdiń, januıamyz ben aǵaıynnyń amandyǵyn tileý qajet. Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):  «Duǵanyń qadirlisi – Arapa kúni jasalǵan duǵa» (Báıhaqı) deıdi.

Táýbe etý. Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) «Adam balasynyń bári qatelik jasaıdy. Solardyń ishindegi eń jaqsylary –jasaǵan qatelikteri úshin táýbe etetinderi», - degen. Demek kúná istemeıtin, qatelikke boı aldyrmaıtyn pende bolmaıdy. Alla pendesine táýbe etý múmkindigin berdi. Sol úshin Arapa kúni meıirim esigi ashylǵan kezde, Allaǵa táýbe jasap, kúná-qatelikterimizdiń keshirilýin suraıyq. Óıtkeni, Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Arapa – óte qundy kún. Ol kúni meıirim esikteri ashylady» degen. (Dáılámı)

«Tórt túnniń kúndizi de túni sekildi qundy bolyp keledi. Alla Taǵala ol kúnderi duǵa etken adamnyń tilegin keri qaıtarmaıdy, olardy keshiredi jáne olar bul kúnderde mol ıhsanǵa qaýyshady. Bular: Qadir túni, Arapa túni, Bárat túni, juma túni jáne kúnderi» (Dáılámı)

Keshirimdi bolý: Keshirim – ımannyń shynaıy kórinisi. Adamzattyń ardaqtysy Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı aıtqan: «Keshire ári raıdan qaıta bilińder, óıtkeni keshirim men meıirimdilik tanytý pendeniń mańyzdylyǵyn arttyra túsedi. Eger Allanyń sizdi ulyqtaýyn qalasańyz, onda ózgelerdiń de kúnálaryn keshirińiz».

Endeshe, Allanyń sharapatymen, keshire alatyn musylman jumaqtaǵy Káýsár bulaqtan sý ishe alady, Alla ony ulyqtaıdy, Qııamet kúni ózi keshirilip, joǵary dárejege ıe bolady. Al kimde-kim  meıirimdilik tanytpasa, munyń bárinen qur alaqan qalýy yqtımal. Osynaý Alla qadirli etken kúnde mańaıymyzdaǵy jandardyń barlyǵyn keshirsek, Alla bizdi de keshiredi.

Arapa kúni múbárák bolyp, elimizden, úılerimizden baq-bereke ketpesin! Jaratýshy Jabbar Iemiz Arapa kúngi jasaıtyn izgi amaldarymyzdy saýaptan jazǵaı! Ámın!

Pіkіrler Kіrý