Arapa kúniniń artyqshylyqtary

09 tamyz 2019 1071 0
Оqý rejımi

Arapa sózi tilimizge arabtyń «arafa» etistiginen engen. Maǵynasy bilý, túsiný degenge saıady. Bul kúnniń «arapa» dep atalýynyń sebebi, zúlhıdja aıynyń segizi kúni Ibrahım paıǵambar (ǵ.s.) túsinde qurbandyqqa balasyn Ismaıyldy shalǵanyn  kóredi. Alǵashqyda kórgen túsin «jáı tús pe, álde aıan ba» dep oılaǵan ol ertesine (aıdyń toǵyzyna) taǵy kóredi. Osydan keıin onyń Alladan kelgen aıan ekenin biledi. Osy sebepti bul kúndi «arafa (arapa)» dep atap ketken desedi.

Bıylǵy 10-tamyz Islam dininde arapa kúni bolyp sanalady. Arapa dinimizdegi qadir-qasıeti mol kúnderdiń biri. Osy kúni jasaǵan amaldarymyzdyń saýaby mol bolatyny kóptegen hadısterde dálel keltirilgen:

Duǵa jasaý

Ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bildirýinshe, arapa – artyqshylyǵy mol kún. Ol artyqshylyǵy jaǵynan juma kúnine uqsas. Ol jumadan basqa kúni jasalǵan jetpis qajylyqtan artyq. Duǵalardyń eń jaqsysy da – arapa kúni jasalǵan duǵa[1]. Endeshe, arapa kúni barynsha kóbirek jáne shyn yqylaspen duǵa jasaǵan jón. Ásirese, duǵalarymyzda tek ózimizdiń baqytymyzdy tileýmen shektelmeı, eldiń amandyǵyn, jurttyń tynyshtyǵyn, jastardyń ımandy bolyp ósýin, t.b. búgingi qoǵamdaǵy ózekti máselelerdiń de oń sheshimin tilep, jalbarynǵan jón der edik.

Alladan keshirim, táýbe tileý

Arapa kúni Alladan kóbirek keshirim tilep, bilip jáne bilmeı jasap qoıǵan kúná-qatelikterimiz úshin táýbe etýdiń de mańyzy zor. Óıtkeni, áziret Álı (r.a.): «Alla Taǵala dál arapa kúnindegideı esh ýaqytta kóp adamdy tozaq otynan azat etpeıdi», – dep jetkizgeni málim. Sondaı-aq, taǵy bir hadısinde súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Arapa kúnin qurmetteńder. Óıtkeni, arapa – Alla qadirli etken kún», – degen. Allanyń ózi qadirli etken bolsa, ol kúni qandaı qulshylyq nemese jaqsylyq jasasaq ta, qarymtasyz qalmaıtyny anyq. Osy múmkindikti paıdalanyp eldegi jetim-jesirlerge qol ushyn sozyp, aýrý-syrqaýlardyń kóńilin surap, kórshilermen, týystarmen qarym-qatynas jasap, mol saýapqa kenelýimizge bolady.

Oraza ustaý

Arapa kúni jasalatyn eń izgi isterdiń biri – oraza ustaý. Bul kúni oraza tutý, bir jaǵynan, nápsi tárbıesi úshin mańyzdy bolsa, ekinshi jaǵynan, saýaby da ushan-teńiz. Súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul týraly bylaı degen: «Arapa kúni oraza tutýshyǵa Adam paıǵambardan (ıaǵnı alǵashqy adamnan) Qııamet syrnaıy úrlengenge deıin ómir súrgen búkil adamdar sanynyń eki esesindeı saýap jazylady».

Arapa kúnin qadirlep, qasterleý

Áziret Omar ıbn Hattab (r.a.) óz zamanyndaǵy ıahýdılerdiń (evreılerdiń) birimen áńgimelesý barysynda Arapa kúniniń mańyzyn bildiredi. Iahýdıı oǵan: «Ýa, Omar! Sender bir aıat oqısyńdar. Eger sol aıat bizge túskende, biz onyń túsken kúnin mereke eter edik», – deıdi. Ol aıat «Máıda» súresiniń úshinshi aıaty edi. Onda bylaı delinedi: «Mine, búgin senderdiń dinderińdi kemeline jetkizdim jáne ózderińe arnaǵan nyǵmetimdi tutas etip tolyqtyrdym. Sondaı-aq, Islamnyń senderge din bolýyna razy boldym». Bul aıat hıjranyń 10-jyly ardaqty paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qoshtasý qutbasy kezinde, qasıetti juma ári osy arapa kúni túsirildi. Aıat túsip jatqanda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Adba deıtin túıesiniń ústinde Arafa taýynda turǵan bolatyn. Alladan túsken ýahıdyń salmaǵyna shydaı almaı túıe shógip ketti.

Mine, osynyń bárin biletin áziret Omar (r.a.): «Biz ol kúndi jáne sol kúni osy aıattyń Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) túsirilgen jerin de bilemiz», – dep jaýap qaıyrdy. Bul sózdiń astarynda arapa kúniniń qadir-qasıetin de anyq ańǵaramyz.

Arapa kúninen bastap tákbir táshrıq aıtylady

Arapa kúni tań namazynan bastap, Qurban aıtynynan keıingi tórtinshi kúni ekinti namazy bitkenge deıin oqylatyn 23 namazdyń paryzdarynan keıin «Allahý ákbar, Allahý ákbar. Lá ıláha ıllallah, ýallahý ákbar. Allahý ákbar ýá lılláhı hamd» dep tákbır táshrıq aıtylady. Hanafı mázhaby boıynsha basy azat, turǵylyqty jáne er adamdar úshin bul kúni tákbir táshrıq aıtýdyń úkimi – ýájip[2]. Kúndelikti daǵdy bolmaǵandyqtan, meshit ımamy tákbir aıtýdy umytyp ketken jaǵdaıda da jamaǵat ózderi bastap aıta beredi.

Baýyrsaq pisirip, daıyndyq jasaý

Baýyrsaq – qazaq halqynyń ulttyq taǵamdarynyń biri. Qonaq kútýge daıyndyq jasalǵanda, baýyrsaq, shelpek pisirý eń aldymen atalady. Árıne, bul sharıǵatymyzda tyıym salynbaǵan tamasha úrdis. Ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «Kimde-kim Allaǵa jáne aqyret kúnine ıman keltirse, qonaǵyn qadirlesin» degen hadısi belgili. Endeshe, ár ult nemese halyq óz qonaǵyn ár túrli qadirleıdi. Al, qonaqjaılyǵy jáne meımandostyǵymen álemge tanylyp úlgergen qazaq eliniń bul jaǵynan eshkimge uqsaı bermeıtin ózindik salty bolýy zańdy. Kelgen qonaqtyń astyna mamyq kórpeshe tósep, qoltyǵyna jastyq berip, aldyna keń dastarhan jaıyp, oǵan etten, tórt túlik mal sútinen, unnan jasalatyn alýan túrli taǵamdardy qoıý, kelgen qonaqqa as-aýqattan buryn peıilimizdi berý – bizdiń ulttyq dástúrimiz. Budan eshqashan aıyrylýǵa bolmaıdy. Mundaı erekshelikterden ajyraı bastasaq, birte-birte irgeli ult bolýdan da qalamyz. Alla Taǵalanyń adamdardy ulttarǵa bólip jaratýynyń da máni osyndaı ulttyq erekshelikterimizben baılanysty bolsa kerek.

Mine, arapa kúni baýyrsaq pisirýdiń, ózge de daıyndyq jasaýdyń bir sebebi osynda. Sóz sońynda tilerimiz, sharıǵattan qyldaı aýytqymaıtyn ultymyzǵa tán nebir adal astarymyz dastarhanymyzdan úzilmegeı. Kele jatqan Qurban aıt merekesi barsha musylmandarǵa qutty, berekeli, yrysty bolǵaı!

Asylbek Áýezhanuly

 


[1] Baıhaqı
[2] «Ál-ıhtııarý lı talılıl mýhtar». 1tom.

Pіkіrler Kіrý