ATA-ANA AQYSY

20 tamyz 2023 1533 0
Оqý rejımi

Asyl dinimiz ıslamda adam balasyn baqytqa jeteleıtin, saýapqa keneltetin saýapty amaldar kóp. Islam dininde ár nárseniń aqysy bar. Máselen kórshi aqysy, balanyń aqysy, erli zaıyptylardyń ózara aqysy, t.b degendeı. Osy máselelerdiń ishindegi eń bastysy, biregeıi ata-ana aqysy bolyp tabylady. Kez kelgen adam balasy úshin dúnıede eń qymbat adam – ata-anasy. Ata- anany Alla Taǵala qasıetti Quranda dáriptep, olarǵa qurmetpen qaraýdy júkteıdi: Allaǵa qulshylyq etińder Oǵan esh nirseni serik qospańdar.Jáne áke-sheshege jaqsylyq jasańdar («Nısa» súresi, 23-aıat) . Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kóptegen hadısterinde de ata-ana aqysy jaıly kezdesedi. Solardyń birinde Paıǵambarymyz bir kúni sahabalaryna: «Senderge kúnálardyń eń aýyry qaısy ekenin aıtaıyn ba»- dedi. Sonda sahabalar: «Iıa, bizge qaısy ekenin aıtyńyz», – deıdi. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Allaǵa serik qosý, ata-anaǵa qarsy shyǵý, naqaqtan naqaq kisi óltirý, ótirik aıtý», – degen eken. Osy jerden túsinetinimiz, Allaǵa serik qosýdan keıingi aýyr kúná – ata- anaǵa qarsy kelý eken. Sol úshin ıslam dini olarǵa qarsy kelmeı, kerisinshe olarǵa qaraılasýǵa jáne jaqsy mámilede bolýǵa shaqyrady. Babalarymyz da urpaqtaryna tárbıe bergen kezde árdaıym ata-anaǵa qurmet kórsetýdi ósıet etken.

Sondyqtan árbir musylman adam ata-anasy tiri keznde olady qadirlep, qasterlep, qadirin bilip, syılap qyzmet jasap júrgeni durys bolady. Tiri kezinde qyzmet qyla almasaq ólgennen keıin dáripteýdin esh qajeti bolmaıdy.

Pіkіrler Kіrý