ATA-ANANYŃ AQYSY

06 sáýіr 2023 3483 0
Оqý rejımi

«Barlyq kúnálardyń jazasy Alla Taǵalanyń qalaýymen qııamet kúnine deıin keshiktirilýi múmkin, alaıda ata-anasyna qurmetsizdik tanytqan adamnyń jazasyn osy ómirde ólim kelmeı turyp beredi» (Hadıs)

Islam dininde adam balasyn sansyz saýapqa keneltip, baqytqa jeteleıtin amaldar jeterlik. Sonyń biri ata-anany syılaý, olardy aıalap, qadirleý. Adam balasy Alla Taǵala jaratqan jaratylystyń ishindegi eń ulyǵy. Haq Taǵala adamdy ata-ana dánekerligimen órbitken. Kez kelgen adam úshin Dúnıede eń qymbat jan onyń ata-anasy. Bul qymbatty jandardy Alla Taǵala Quranda dáriptep, olarǵa qurmetpen, jaýapkershilikpen qaraý mindetin perzentke júktegen. Jaratqan Alla ata-anaǵa laıyqty dárejede qurmet pen jaqsylyq jasaýdy Ózinen keıingi kezekke qoıǵan. Bul týraly Quran Kárimde: «Rabbyń tek qana ózine qulshylyq jasaýdy, áke-sheshege jaqsy qaraýdy buıyrdy. Al eger olardyń biri nemese ekeýi qoldaryńda turǵan kezde qartaısa, olarǵa «túh» dep te aıtpa. Sondaı-aq, olarǵa sypaıy sóıle jáne olarǵa zekime. Olarǵa meıirimmen qushaq jaıyp, bylaı dep duǵa jasa: «Ýa, Rabbym! Olar meni kishkentaı kúnimde qalaı mápelep ósirgen bolsa, olardy solaısha meıirimińe bóleı gór» («Isra» súresi, 23-aıat).

Bir kúni Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) sahabalaryna: «Senderge kúnálardyń eń úlkeni qaısy ekenin aıtaıyn ba?» - deıdi. Sahabalar: «Iá, bizge qaısylary ekenin aıtyńyz», - deıdi. Sonda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Allaǵa serik qosý, ata-anaǵa qarsy shyǵý, naqaqtan naqaq adam óltirý, ótirik aıty», dep, Allaǵa serik qosýdan keıingi úlken kúná ata-anaǵa qarsy shyǵý ekenin aıtqan.

Islam - adam balasyna týra jol men aqıqatty úıretken haq din. Sharıǵattaǵy kez kelgen tyıymdar men úkimderge qarasaq, tek pendeniń jaqsylyqqa jetý jolyndaǵy ıgiligin kózdeıdi. Sol ıgilikti isterdiń eń ulyǵy - ata-anaǵa qurmet kórsetý. Kasıetti Quranda: «Allaǵa qulshylyq etińder. Oǵan esh nárseni ortaq etip qospandar. Jáne áke-sheshege jaqsylyq jasandar», - dep aıtqan («Nısa» súresi, 36-aıat). Kelesi aıatta: «Olar senen Alla jolynda ne beretindikteri jaıynda suraıdy. «Nendeı qaıyr saryp qylsańdar, áke-sheshe, jaqyndar, jetimder, miskinder jáne jolda qalǵandar úshin. Qaıyrdan ne isteseńder, kúdiksiz Alla ony biledi» de» («Baqara súresi», 215-aıat).

Taǵy bir aıatta: «Adam balasyna, áke-sheshesine jaqsylyq isteýdi nusqadyq. Óıtkeni sheshesi ony zorǵa kóterip, áreń bosanady. Sondaı-aq oǵan júkti bolý, (sútten) aıyrý otyz aı. Aqyr ol, erjetip, qyryq jasqa ulasqan kezde: «Rabbym! Ózime áke-shesheme bergen nyǵmetterińe shúkirlik etýimdi, óziń razy bolatyn túzý amal isteýimdi maǵan násip ete kór! Meniń urpaqtarymdy da túze. Shyn máninde, men táýbe ettim. Árıne men boıusynýshy pendelerdenmin», — degen («Ahqaf» súresi, 15-aıat).

Mine, joǵaryda aıtylǵandaı Alla Taǵala Quran Kárimde ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdy ámir etedi. Ásirese boılarynan qýat ketip qartaıǵan shaqtarynda, ıaǵnı perzentine qalaı meıirimdilik jasasa, endi áke-sheshesine solaı meıirimdilik tanytýdy mindettedi. Muqtajdyqtary kóbeıgen kárilik shaqtarynda ata-anaǵa «túh» dep aıtýǵa tyıym saldy. Eger «túh» dep keıis bildirýden de tómen nárse bolǵanda, Alla Taǵala mindetti túrde odan da tyıǵan bolar edi. Ata-anasyna qarsy kelgen perzent kandaı amal istese de, jánnatqa kirmeıdi. Sol úshin ata-anaǵa qaraılasý, olarmen jaqsy mámilede bolý Islamdaǵy uly amal bolyp sanalady.

Adamzattyń ardaqtysy Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ata-anaǵa qurmet kórsetýdi, olardyń qyzmetinde bolýdy, olardyń alǵysyn alý jaıynda bylaı dep ósıet etken: «Úsh duǵa eshqandaı kúmánsyz mindetti túrde qabyl bolady: zulymdyqqa ushyraǵannyń duǵasy, jolaýshynyń duǵasy, ata-ananyń balasyna jasaǵan duǵasy» (ımam Ahmad). Al myna hadıste ata-anaǵa qurmetsizdik tanytýdyń haram ekenin eskertedi: «Alla Taǵala senderge analaryńa qurmetsizdikpen qaraýdy, qyzdaryńdy tirideı kómýdi, quqyqtardy ótemeý men orynsyz isti oryndaýdy talap etýdi, ósekti, kóp suraq suaraǵandy, dúnıeni shashýdy haram etti» (ımam Múslım).

Hazreti Alı (Alla oǵan razy bolsyn): «Musylmannyń eń kórkem mineziniń biri – ata-anaǵa jaqsy qaraý», - degen.

 Ardaqty Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) zamanynda ómir súrgen taqýa, dindar, áýlıe kisiniń biri Ýaıs ıbn Amır ál- Karanı bolatyn. Halyq arasynda onyń esimi Ýaısal-Karanı dep atalyp ketti. Ol Iemendegi Mýrad taıpasynyń Qaran atty rýynan shyqqan. Qarn degen aýylda dúnıege kelgen. Qaı jyly dúnıege kelgeni jaıynda naqty derek joq. Ol ardaqty Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) júzin kóre almaǵandyqtan sahaba degen ardaqty atqa ıe bola almaı, alaıda sahabalardy kórgendikten tabıǵınder býynyna jatady. Ýaısal Iemenge barǵan musylmandardyń nasıhatyn estip, ıman keltirgen. Musylman bolǵan soń Madınaǵa baryp ardaqty Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kórgisi keledi. Biraq qartaıǵan anasyn asyrap baǵyp otyrǵandyqtan, jalǵyz tastap kete almaıdy.

Iman keltirgen kúnnen bastap ómiriniń sońyna deıin Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qatty jaqsy kórip ótedi. Oǵan degen mahabbaty sheksiz, Allaǵa degen senimi myqty bolyp, qulshylyǵyn óz dárejesinde atqarady. Sol sekildi anasyn da qatty jaqsy kórdi. Anasyna sońǵy ýaqytyna deıin qyzmet etedi. Ardaqty Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kórýge qatty yntyq bolyp, tipti bir ret kórýge qumar bolǵandyqtan Madınaǵa baryp, Paıǵambarymyzdy kórip kelý úshin anasynan birneshe ret ruqsat suraıdy. Ókinishke oraı, anasyna qaraıtyn eshkim bolmaǵandyqtan anasy ruqsatyn bere almaı, armanyna jete almady.

Solaı ýaqyt jyljyp jatady. Birde anasynan shekteýli bir kúnder aralyǵynda Madınaǵa baryp qaıtýǵa ruqsat alady. Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyn salaýaty men sálemi bolsyn) kórýge degen ystyq yqylaspen alyp ushyp Madınaǵa jetedi. Ýaqyty shekteýli. Tez baryp qaıtýdy josparlaıdy. Madınaǵa saǵynyshpen jetkende ardaqty Paıǵambarymyzdy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) sol kúni úıinde jolyqtyra almaıdy. Anasyna sóz bergendikten, Paıǵambardy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kútýge ýaqyty bolmaǵandyqtan, sol kúni Iemenge keri qaıtýǵa májbúr bolady. Sol ketkennen qaıta Madınaǵa baryp, Paıǵambardy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kórý baqytyna ıe bola almaıdy.

Ýhýd soǵysy kezinde ardaqty Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) tisiniń synǵanyn estip, oǵan degen mahabbatynyń kúshtiliginen bir tisin (ekinshi bir derekte barlyq tisin) syndyryp tastaıdy. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ol jaıynda estip bilgendikten: «Ýaıs ál-Karnı ıhsan men izgilik jolynda tabıǵınderdiń jaqsylarynan», degen. Tipti Paıǵambarymyz qaıtys bolmastan buryn ústindegi shapanyn sheship, hazreti Omar men Alıge (Alla olarǵa razy bolsyn) tabystap, ony Ýaısal ál-Qaranıge berýin buıyrady. Olar Paıǵambar ósıetin oryndap, shapandy Ýaısalǵa beredi. Atalmysh shapan búgingi ǵasyrymyzǵa deıin jetken.

Birde Ýaısal ál-Qaranı qajylyq paryzyn óteý úshin Mekkege barady. Qajylyq saparyn jalǵastyryp, ol jerden Madınaǵa at basyn tireıdi. Madınaǵa barǵanda oǵan: «Mine, Alla Elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kabiri», degen kezde talyp qulap túsedi. Esin jıǵan kezde: «Meni bul jerden alyp ketinder. Alla Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qaıtys bolyp, jerlengen jerde turý men úshin ómirdiń mánisi bolmaıdy», - degen. Uly tulǵanyń Paıǵambardy kórý qanshalyqty mańyzdy bolsa da, artyq kúte almaı keri qaıtýy anasyna degen mahabbaty men qurmeti, bergen sózinde turyp, ananyń ruqsatyn alýy ne degen janqııarlyq deseńizshi?!

Perzent ata-anasyna jasaǵan qııanaty men qurmetsizdiginiń jazasyn osy dúnıede mindetti túrde tartatyn bolady. Hadıste: «Barlyq kúnálardyń jazasy Alla Taǵalanyń qalaýymen qııamet kúnine deıin keshiktirilýi múmkin, alaıda ata-anasyna qurmetsizdik tanytqan adamnyń jazasyn osy ómirde ólim kelmeı turyp beredi», - degen (Ibn Hıbban). Babalarymyz hadısti negizge ala otyryp: «Atańa ne isteseń, aldyńnan sol keledi», - degen ulaǵatty sóz qaldyrǵan.

Ata-ananyń razylyǵyn alý Allanyń razylyǵyn alýmen birdeı

Ata-anaǵa qurmet kórsetý — perzenttiń moınyndaǵy mindeti. Ol qurmettiń shegi men merzimi joq. Ata-ananyń razylyǵy Allanyń razylyǵy, al ashýy Allanyń ashýyna sebep bolatynyn myna hadıs baıan etedi: «Allanyń razylyǵy ata-ananyń razylyǵynda, Allanyń ashýy ata-ananyń ashýynda» (ımam Tırmızı).

Ata-ana aqysy jaıynda ǵalymdarymyzdyń ulaǵatty ósıetteri jeterlik. Abdýlla ıbn Abbas (Alla oǵan razy bolsyn) bylaı degen: «Kimde-kimniń ata- anasy bolyp olarmen tań atyryp, kesh batyryp jaqsylyǵyn jasasa, Alla Taǵala ol adam úshin eki birdeı jánnatyn násip etedi».

Hasan ál-Basrıden (Alla ony raqymyna alsyn) ata-anaǵa jaqsylyq jasay jaıynda suraǵanda: «Ákege jaqsylyq etýiń uly amalǵa jatady, al anaǵa jaqsylyq etýiń odan da joǵary», - dep jaýap bergen eken.

Ábý Láıs ás-Samarqandı: «Quranda ata-anaǵa jaqsylyq jasaýdy ósıet et- pese de saý aqyl ol ekeýine qyzmet etýdiń ýájip ekenin túsiner edi», — degen.

Alla Musa paıǵambarǵa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) bylaı dep eskertken: «Eı, Musa! Meniń qasymda «jaman sóz» sondaı aýyr, onyń aýyrlyǵy jer júziniń topyraǵynyń salmaǵyndaı», - dedi. Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn): «Ýa, Rabbym, ol qandaı sóz?» — dep suraǵanda, Haq Taǵala: «Ata-ana perzentin shaqyrǵanda barmaı, eshqandaı qulaq aspaı, joq barmaımyn, seniń aıtqanyńdy tyndamaımyn», dep qasarysyp, olardyń kóńilin qaldyratyndaı, jaman sóz aıtýy», - dep jaýap bergen.

Ata-anaǵa qurmet jánnatqa jeteleıtin amal

Ata-anaǵa qurmet paıǵambarlar ósıet etken, jumaqqa jeteleıtin uly amal. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Kimde-kim kúnin Alla rızalyǵy úshin ata-anasyna boıusynǵan kúıde bastasa, oǵan eki birdeı jánnattyń esigi ashyq bolady, eger bireýi tiri bolsa, bir esigi ashyq bolady. Eger kimde-kim ata-anasyna boıusynǵan kúıde keshti batyratyn bolsa, ol úshin eki birdeı tozaqtyń esigi ashyq bolady, eger bireýi tiri bolsa, bir esigi ashyq bolady». Sol kezde bir adam ornynan turyp: «Ol ekeýi oǵan zulymdyq jasasa da ma?» - dedi. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyn salaýaty men sálemi bolsyn): «Iá, zulymdyq jasasa da», - dep úsh márte qaıtalady (ımam Hakim).

Birde Musa paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) Alladan bul dúnıedegi jánnattaǵy serigin kórsetýin suraıdy. Sol kezde Jebireıil kelip: «Seniń jánnataǵy serigiń pálenshe jerde turatyn pálenshe degen qasapshy»,-dep jaýap beredi. Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) qasapshyny izdep dúkenine barǵan kezde et satýmen aınalysyp jatqan jas jigit ekenin kóredi. Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) jigittiń isterin jaqynnan baqylap kórip edi, eshbir erekshelikti baıqamady. Tún bolǵan kezde qasapshy azdap et alyp úıine qaıtty. Musa paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) da oǵan ilesip baryp, qudaıy konaq etýin ótinip, ózin tanystyrmaıdy.

Álgi qasapshy keń peıilmen qarsy alyp, úıine kirgizip qonaq etedi. Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) álgi jigittiń nendeı artyqshylyǵy baryn baqylap otyrady. Jigit tamaq daıyndap, tóbede ilýli turǵan sebetti túsirip, bir qart ájeni alyp shyǵady. Jýyndyryp, kıimin aýystyryp qolymen tamaq berip bolǵannan keıin burynǵy jaıyna jaıǵastyrady. Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) álgi qarııanyń túsiniksiz tilde bir nárse aıtqanyn estıdi. Anasyn tamaqtandyrǵannan keıin qonaǵyn kútip, taǵam ákelip, birge tamaq ishe bastaıdy. Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambar ol qarııa jaıynda suraǵanda qasapshy jigit: «Bul Menin anam, men onyń qyzmetin jasaımyn», - dep jaýap beredi. Sodan keıin Musa (oǵan Allanyń sálemi bolsyn): «Jańa anań aýzyn jybyrlatyp ne dep aıtty», - degende jigit: «Ár kez men oǵan qyzmet jasaǵan kezimde ol: «Alla seni keshirsin jáne seni qııamet kúni Musanyń serigi etsin deıdi», - dep jaýap beredi. Sol kezde Musa paıǵambar (oǵan Allanyń sálemi bolsyn): «Eı, jigit men seni súıinshileımin! Alla seniń anańnyń duǵasyn qabyl etti. Seni baıqap edim, anandy ulyqtap, qurmet jasap, jaqsylyq istegenińnen basqa amal kórmedim, seniń bul deńgeıiń ata-anańa degen qurmetiń jáne jaqsylyǵyń», — dep ózin Musa paıǵambarmyn dep tanystyrady.

Birde Hazret Abdýlla ıbn Omar (Alla oǵan razy bolsyn) anasyn moınyna salyp, Kaǵbany tayap etip júrgen bir kisini kóredi. Sonda álgi kisi: «Ýa, Omardyń uly! Ne aıtasyń? Men osy qyzmetimmen anamnyń aldyndaǵy boryshymdy ótedim be?» - dep suraıdy. Sonda Abdýlla ıbn Omar (Alla oǵan razy bolsyn): «Joq. Seni bosanardaǵy tolǵaǵynyń bireýin de ótemediń. Alaıda úlken izgilik jasadyń. Alla qalasa, az isińe kóp saýap jazylady», - dep jaýap bergen eken.

Babalarymyz da urpaǵyna tárbıe bergende árdaıym ata-anaǵa qurmet kórsetýdi ósıettep otyrdy. Danalar aıtqan sol sózder sanamyzǵa sińgen ulaǵatty ósıet bolmaq: «Ata-ananyń qadirin balaly bolǵanda bilersiń, aǵaıynnyń qadirin jalaly bolǵanda bilersiń», «Ata-ananyń qaryzy, urpaqtyń ómirlik paryzy», «Alty aǵa birigip áke bolmas, jeti jeńge birigip ana bolmas».

Jaryq dúnıege kelýimizge sebep bolǵan ata-anamyz úshin árdaıym ıgi duǵada bolý –  perzenttik boryshymyz. Myna bir duǵamen ata-anamyzǵa duǵa etip sózimizdi aıaqtaıyq: «Ekeýine keńpeıildikpen meıirim qushaǵyńdy jaı da: «O, Rabbym! Bul ekeýin meni kishkentaıymnan mápelegenindeı, Sen de olardy meıirimińe bóleı gór!» dep aıt» («Isra» súresi, 24-aıat).

«Ihsan» kitabynan

Pіkіrler Kіrý